Viiruse levik pole kutseõppurite praktikaid nurjanud

Kui möödunud kevadel tuli mõnel pool kutseõppurite kevadine praktika koroonapiirangute tõttu edasi lükata, siis tänavu on koolidel selleks puhuks rohkem kogemusi. Seekord on kutseõppeasutustel praktika ja praktiline tegevus väikestes gruppides olnud lubatud ja koolid on edasise suhtes optimistlikud.

„Praktikate korraldamine on sellel kevadel sujunud palju paremini kui eelmisel,“ tõdes Haapsalu kutsehariduskeskuse praktikakoordinaator Annika Armipaik-Nukki. „Kõik asjaosalised on eelmisest aastast palju õppinud ning oskavad nüüd paremini kõike korraldada ja vajaminevaid erisusi arvesse võtta.“

Turismi- ja majutusvaldkonnas on haapsallastel läinud praktikakohtade leidmisega üllatavalt hästi, sest hotellid on lahti. „Esimese kursuse hotellitubade puhastusteeninduspraktikat on võimalik väga hästi sooritada,“ tõi Armipaik-Nukki näiteks.

Varasemast teistmoodi on praktikakohad nüüd väiksemates asutustes ja puhkekeskustes, kus kliente on ka koroonapiirangute ajal teenindatud. Toitlustusvaldkonna praktikad on edasi lükkunud. Paljud õpilased on saanud praktikale catering’i ja toidu kaasaostmise võimalustega ettevõtetesse. 

Armipaik-Nukki oli rahul, et eriolukorra tõttu on praktikabaaside ja õpilaste suhtlus praktika sooritamise asjus tihedam ja lähedasem. On tehtud kindlad kokkulepped praktika edasilükkamise kohta ja nendest peavad mõlemad pooled kinni. „Selline tihe suhtlus annab õpilastele head eeldused ettevõtetesse edaspidi tööle saada,“ avaldas praktikakoordinaator lootust.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Eda Amuri teatel pole koolil selliseid erialasid, kus tuleks praktika koroona tõttu edasi lükata. Naistepäevast läksid töökohtadele kokad ja pagarid. Mõnel pagariõpilasel on tulnud praktika siiski katkestada, kuid nemad on leidnud jätkamiseks uued kohad. „Praegu saadavad toitlustusasutused juba teateid, et on nõus alates 3. maist õpilasi-praktikante võtma,“ lisas Amur.

Olustvere õppurid on juba põllul

Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on õppetöö korraldatud selliselt, et 3. kursuse õpilastel saab praktika märtsis läbi ja seejärel suundutakse poole aasta pikkusele praktikale põllumajandusettevõtetesse üle Eesti. Koroonapiirangud ei ole praktika korraldamises muudatusi põhjustanud. 31 õpilast on sõlminud praktikalepingu 34 ettevõttega ajavahemikuks aprillist oktoobrini ning kolmel õpilasel toimub praktika kahes ettevõttes.

Kevadisel maaviljeluse praktikal on juba ka 40 teise kursus õpilast, kes alustasid tööd 19. aprillil.

Mais suunduvad praktikale maaturismi, koka, toiduainete tehnoloogia ning pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpilased. Erilisest kevadest hoolimata jagub turismi ja toitlustuse valdkonnas õppijatele ettevõtteid, kus koolis õpitut läbi teha.

Nii tõdeski kooli projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko, et neil õpitavate erialade ettevõttepraktikat viirus väga seganud ei ole. „Põllumajanduse ning toiduainete töötlemise valdkonnas ei ole varasemaga võrreldes vahet. Loomad tahavad ikka talitamist ning kevadisi põllutöid pole võimalik kuhugile lükata,“ nentis Šadeiko.

Sama lugu on praktikaga toiduainete töötlemise valdkonnas, sest need ettevõtted peavad töötama, sõltumata pandeemiast. „Muutunud on kauba sortiment selle järgi, mida rohkem või vähem tarbitakse,“ täpsustas arendusjuht. Sellest sõltuvalt on muutunud praktika käigus valmistatav toodang.

Natuke keerulisem on olnud olukord turismi- ja toitlustusettevõtetega. Olustveres õppivatel tulevastel kokkadel, kes praegu esimesel ja teisel kursusel, algab praktika mais ning aega seda teha on neil suve lõpuni. „Loodame, et toitlustusettevõtted avatakse mais ja mitte ainult trassitoitlustusena. Viirusest tingitud olukord neid loodetavasti ei sega,“ avaldas Šadeiko. Kolmandal kursusel algas praktika sel nädalal ning õppijad on leidnud ettevõtted, kus pakutakse toitu kaasa. Seega saavad ka nemad oma praktika tehtud.

Maaturismi õpilased suunduvad praktikale mai keskel. Selleks ajaks on ettevõtted loodetavasti juba avatud ning külastajatele pakutakse vähemalt välitegevusi, avaldas Šadeiko lootust. Maaturismis on viimasel aastal toimunud muutused ning ettevõtted on korraldanud oma tegevuse ümber üksikkülastajatele ja peredele sobivaks ning keskendunud siseturismile.

Viirusest tingitud olukord pole seganud ka käsitöö õppijate praktikat. „Käsitöö on nagunii individuaalne tegevus ja õppijad on saanud praktikakohast antud ülesandeid individuaalselt täita,“ tõdes Šadeiko. Pigem on tema sõnul uus olukord andnud õppuritele võimaluse näha, kuidas käsitööga seotud väikeettevõtted on leidnud loovalt uusi lahendusi tooteid ja teenuseid pakkuda, turustada, kliendini toimetada ning kuidas digimaalima võimalused on selleks valdkonda appi tulnud. Paljudel käsitööettevõtetel ei olnud enne viiruse tulekut ei e-turundus- ega e-kaubanduskanaleid, mis nüüd on olemas, tõi Šadeiko näiteks.

Praktikante on rohkemgi vaja

Järvamaa kutsehariduskeskuse õppe- ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi teatel pole neilgi olnud vaja praktikakorraldust muuta. „Põllumajanduse erialadel ei ole praktikaga mingeid probleeme, õpilasi võetakse hea meelega praktikale,“ tõdes Marrandi ja lisas, et nagu tavaliselt on põllumajandustöötaja praktikante soovivaid ettevõtteid rohkem kui koolil õpilasi praktikale suunata. Ka hobuhooldaja erialal leidsid kõik õpilased praktikakoha ja mitmed jätkavad samas tallis suvel tööd.

Kõikidel erialadel ei ole nii ladusalt siiski läinud. Vaja on olnud praktika aega muuta ning vaeva on nähtud, otsides ettevõtteid, kes oleksid valmis praktikante võtma, tunnistas Marrandi.