Vikerkaar käivitas lelulaenutuse

„Olgem unistustega ettevaatlikud, need võivadki täituda!“ lausus kaheksa aasta eest noore õpetajana Õpetajate Lehele intervjuu andnud Elen Süvalep. Praeguseks on Süvalep jõudnud uute unistuste ja nende täideminekuni ning loonud oma ettevõtte – mänguasjade laenutuse LaenuLelu.

Kui õpetajatöö mõtte elluviimiseks kulus Elen Süvalepal seitse aastat, siis oma firma loomine käis tunduvalt kiiremini. Eelmisel sügisel mõtiskles lapsega kodus olnud Süvalep, mida teha, kui emapuhkus läbi. Kas minna tagasi samasse kooli ja klassi ette? Ta tundis vajadust luua midagi täiesti uut. Aga mis see olla võiks?

Äriidee andis tütar Laura-Lumi. Nimelt tahtis Elen Süvalep lapsele osta Grimmsi vikerkaare. Kaunis värviline mänguasi maksis aga 60 eurot ja Süvalep hakkas otsima laenutusvõimalust. Tuttaval nelja lapse emal oli kallis mängukann, aga kogu aeg kasutuses.

Kasu polnud ka abimees Google’ist, Süvalep ei leidnudki kohta, kust saaks mänguasja laenutada. Nii tuligi mõte luua oma mänguasjade laenutus.

„Mees tegi kalkulatsioonid, sain aru, et tegevus pole kasumlik, aga ikkagi tahtsin seda teha,“ kirjeldab Elen Süvalep. Teda kannustas soov vältida asjade kuhjumist kodudes, panustada keskkonnahoidu, vähendada tarbimist, säästa vanemate raha ja aega ning pakkuda peredele mitmekülgsemat mänguasjavalikut esemeid endale ostmata.

Ettevõtte käivitamiseks läksid käiku pere säästud. Paar oli pulmadeks raha kogunud, kuid juunisse plaanitud pidu jäi koroona tõttu ära ja sügisel oli olukord sama kehv. Ühiselt otsustati panna kogutud raha ettevõtlusse.

Elen Süvalep registreeris ettevõtte 1. oktoobril, kaks nädalat pärast idee sündi. „Kui mõte tuleb, otsustan kiirelt, muidu läheb otsustav hetk mööda,“ räägib Süvalep.

Kontaktivaba aeg

LaenuLelu kontor, ladu ja keskus asub praegu kodus. Esimene laenulelu oli mõistagi vikerkaar. Grimmsi asemel valis Süvalep Eesti tootja analoogi. Vikerkaar on tema jaoks senini oluline sümbol.

Praegu on valikus sadakond mänguasja, aga valik täieneb pidevalt. Veebilehel saab eseme välja valida, lepingu sõlmida ja lelu jõuabki laenutajani. Mänguasju valides jälgib Süvalep kvaliteeti ja keskkonnasõbralikkust. Enamik asju on puidust.

Teatud asjadele (näiteks Pikleri kolmnurk, kiik, Montessori vahendid) on pidevalt järjekord.

Ajastule kohaselt antakse asjad üle ja võetakse vastu kontaktivabalt. Kõik puhastatakse ja desinfitseeritakse enne järgmisse perre minekut.

Süvalepal on kahju, et pole otsest kontakti laenutajatega, nii jääb tal kogemata emade-isade vahetu emotsioon. Kirjalik tagasiside pole ikka päris sama.

„Laenutades saad testida, mis sinu lapsele parajasti huvi pakub,“ lausub Süvalep.

See pool aastat, mil LaenuLelu on tegutsenud, on laenutuste arv olnud küllaltki stabiilne, aga märtsis jäi huvilisi pisut vähemaks. Ometi jäid just siis paljud inimesed taas koduseinte vahele ja võinuks eeldada, et lastele otsitakse tegevust.

„Küllap on laenutamast takistanud perede majanduslik olukord ja vähenenud sissetulekud,“ pakub Süvalep ja tunneb vajadust harida end teavitus- ja turundustöö valdkonnas. Õpetajana pole tal olnud vaja ennast reklaamida, aga nüüd kuluksid need oskused ära.

„Olen aru saanud, et inimesed ei tule niisama laenutama, kuigi mul on hea idee. Sellest ideest peab järjest suuremale ringile teada andma,“ ütleb Süvalep, kes on oma uue eluga ikkagi ülimalt rahul.

„Õpetajatöö pakub küll häid võimalusi enesejuhtimiseks, aga ettevõtjana planeerin kõike ise ja ka suunan ennast ise,“ nendib ta.

Montessori toel

Mäng kui õppeprotsessi osa köitis Süvaleppa juba ammu. Tõelise hoo sai selle uurimine sisse seoses oma lapse sünniga. Huvi inimese arengu vastu süvendas antroposoofilise inimkäsituse tundmaõppimine Waldorfi pedagoogika kaudu. Süvalep on töötanud ka Waldorfi koolis.

Laura-Lumi kasvatamise kõrval süüvis noor ema Montessori meetoditesse, millest leiab iga päev inspiratsiooni. Seetõttu on leluvalikus ka Montessori vahendeid (eseme jäävuse kast, geomeetrilised pusled jt).

Üsna pea sai Elen Süvalep aga aru, et õpetamine köidab teda endiselt ja tavaline laenutus ei paku nii palju pinget. Vaja on mõtestatumat, eesmärgipärast laenutust. Seetõttu hakkas ta koostama hariva sisuga teemakomplekte. Näiteks kui vanem tahab õpetada lapsele liikluskäitumist, saab ta laenutada komplekti, kus on liiklusmatt, autod, liiklusmärgid, liiklusdoomino ja -memoriin. On pakkuda mets- ja koduloomade, putukate, värvide õppimise komplekte. Arendamisel on veel teemasid.

„Praegu on valikus eelkooliealiste teemad, soovin leida koostööpartneriks lasteaiaõpetajat, kellega koos uusi komplekte arendada,“ ütleb Süvalep.

Ta katsetab ka vanusekarpe, mis oleks hea abimees kodukontoris töötavale lapsevanemale. Näiteks saab laenutada viieaastasele lapsele kasti sobivate mänguasjadega.

Süvalep on alustanud LaenuLelu blogiga, kus annab nõu nii komplektide kasutamiseks kui ka mänguasjade teemal.

Tema kaugemates plaanides on õppematerjalid konkreetsetel teemadel, näiteks kella selgeks saamiseks. Või korrutustabeli õppimiseks.

„Annan ka eratunde, näen, et kui lapsel on korrutustabeli õppimisel abiks käeline tegevus, saab ta selle kiiremini selgeks,“ selgitab Süvalep.

Kas on juhtunud, et mõni laenulelu ei jõua tagasi?

„Petiseid pole ma õnneks kohanud,“ vastab Süvalep. „Lepingus on kirjas, et kes laenatud eset tagasi ei too, peab selle välja maksma. On olnud juhus, kus mänguasi hakkas laenutajale nii väga meeldima, et ta otsustas selle välja osta. Eks laenutus annagi võimaluse proovida, kas tasub mõni ese endale päriseks soetada.“

Keskkonnahoidu ja säästlikkust väärtustav Süvalep üritab laenutusse ka järelturult asju leida. Väikelaps kasvab ju lelust ruttu välja, õpib midagi selgeks ega vaja seda enam.

Elen Süvalepa tütar Laura-Lumi on emale abiks mänguasjade testijana. Et valikus on ka suuremate laste mänguasjad, on testijate ring laienenud sõprade-tuttavate laste näol.

„Mulle on oluline näha, kuidas laps nende asjadega toimetab. Kõik meie laenutuse mänguasjad on mõtestatud,“ ütleb Süvalep. Ta soovitab vanematel vaadata ja mõelda, mida lapsele mängimiseks anda.

„Kodudes on liiga palju asju. Vanem on lapse jaoks ju juht. Tema teab, mida laps peaks kasutama,“ sõnab Süvalep.

Elen Süvalepal on selja taga kirev ja kiire õpi- ja töötee. Prantsuse keele kallakuga kooli lõpetamise järel seadis ta sammud kutsehariduskeskusse ja õppis turismikorraldajaks. Pärast seda põrutas Pariisi lapsehoidjaks. Elen Süvalepal on loodusteaduste ainete õpetaja diplom, kuid ta on õpetanud ka klassikalist kitarri muusikakoolis, olnud koolis klassi-, kunsti- ja käsitööõpetaja, giid teaduskeskuses.

„Mind paelub õppimine ja arendamine, õpetamist ei saa ma oma elust küll kõrvale jätta,“ lausub Elen Süvalep ega välista, et läheb kord kooli tagasi.