Ettevõtliku ja rahatargana töömaailma

Järgmiseks kooliaastaks on õpetajaile vajalikud materjalid juba ootel. Kolmandale kooliastmele on valminud uus ettevõtlus- ja karjääriõpet lõimiv ainekava „Ettevõtlikuna töömaailma“, algklassidele aga ettevõtlikkuse ja rahatarkuse töölehed. Palusime asjatundjail neid tutvustada. 

Valikaine on jagatud kolmeks suuremaks teemaks: ettevõtluskeskkond ja ettevõtlikkuse kujundamine, võimalused töömaailmas ning raha- ehk finantskirjaoskus.

Ainekava väljatöötamisel osalenud staažika ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu sõnul annab valikõppeaine „Ettevõtlikuna töömaailma“ põhikooli kolmanda astme õpilasele ülevaate ettevõtete toimimisest ning loob pildi, kuidas ettevõtlus on uute ideede teostamise ja ühiskonna arengu alus, töökohtade looja kodukohas ja riigi majanduses.

Uue ainekava järgi on õppes oluline roll koostööl kohalike ettevõtjate ja ettevõtetega. Ettevõtjate eeskuju ning õpilaste enda kogemused kokkupuudetest ettevõtlusmaailmaga ja osalemisest majanduses kujundavadki ettevõtluspädevust ja toetavad unistust tulevasest elukutsest ja tööst. 

„Uus ainekava eeldab õpilaste omavahelist koostööd praktilistes tegevustes ja ettevõtjate kaasamist nii tundidesse kui ka eesmärgipäraseid külastusi ettevõtetesse,“ rõhutas Metsatalu. „Näiteks saavad õpilased enda ettevõtlikkust arendada ja rakendada ühise äriidee leidmisel ja elluviimisel, märgata kogukonna vajadusi ja neid lahendada. Vahel võivad õpilased päris kasulikke ideid ja mõtteid anda ettevõtte tootearenduse või turunduse kohta, kui ettevõtja suunamisel ja koostöös selleks võimalus antakse. Õpilased mõistavad väga hästi enda rolli majanduses tarbijana, aga keerulisem on mõista ettevõtjate või tootjate pingutusi vajalike toodete ja teenuste valmistamiseks ning ostjate soovide rahuldamiseks. Tarvis on õppida mõistma mõlemat osapoolt.“

Ettevõttes näevadki õpilased inimesi eri rollides ja mõistavad ettevõtte tähtsust kogukonnas töökohtade ja hüvede loojana. Õppeprotsessis toetavad töömaailma mõistmist ja huvi eri elukutsete vastu õpilaste kohtumised ettevõtjate ja spetsialistidega ning nendele töövarjuks olemine. Ettevõtjad saavad anda nõu õpilaste äriideede otsimisel ja teostamisel minifirmas, loovtöö koostamisel või vabatahtlikus tegevuses.

„Ettevõtjalt kuuldud nõuanded või praktilised näited on sageli veenvamad kui õpetaja või vanema räägitu,“ märkis Metsatalu. „Kui ettevõtte külastamisel noor insener ütleb, et hea töö ja palk on neile, kes tunnevad hästi matemaatikat või füüsikat, kõlab see mõjusamalt ja tekitab huvi neid aineid paremini omandada.“

24. mail kella 14.15–16 toimub III kooliastme lõimitud ainekava „Ettevõtlikuna töömaailma“ tutvustav virtuaalseminar. Uue ainekava maht on 35 tundi III kooliastmes, soovitavalt 8. või 9. klassis.

Registreeru www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

Eneseteadlikkuse arendamine – kuidas seda päriselt teha?

Kersti Kivirüüt, HARNO üldhariduse karjääriõppe ja sotsiaalainete spetsialist:

Karjääri kujundamise pädevuste mudelil kirjeldatud eneseanalüüsi-, enda motiveerimise, positiivse enesehinnangu loomise ja säilitamise ning õpioskus on oluliseks õppetöö planeerimise orientiiriks mitte pelgalt karjääri- ja ettevõtlusõppe kogukonna liikmetele, vaid kõigile õpetajatele. On ju ka eelloetletud oskused tihedalt seotud riikliku õppekava üldpädevustega, täpsemalt enesemääratlus-, ettevõtlikkus- ja õpipädevusega.

Suurel määral on õpilaste eneseanalüüsioskuse kujundamine tuginenud töölehepõhisele eneseanalüüsile ja testide tegemisele. Individuaalne analüüs on oluline võte iseenda tugevate ja nõrkade külgede mõistmiseks, ent ainult sellele toetumine jääb metodoloogiliselt üheplaaniliseks. Testide kasutamine võib osutada aga suisa riskantseks, kui sellega sildistatakse õpilast ning kinnistatakse enesehinnang kindla ameti külge.

Valikaines „Ettevõtlikuna töömaailma“ on lähenetud eneseanalüüsioskuse arendamisele soodsa õppekeskkonna kujundamise kaudu. Meetodi „Geeniused töö- ja ettevõtlusmaailmas“ vahendusel võimestatakse õpilasi, toetades sellega adekvaatse positiivse minapildi loomist. Loovust toetava tegevustiku kaudu rakendatakse need tugevused kujutletavasse töö- ja ettevõtlusmaailma ilma kinnistavate siltide loomiseta.

Õppijat aktiveeriva õppekeskkonna loomine on ka edaspidi HARNO karjääri- ja ettevõtlusõppe metoodiliste arenduste prioriteet.

Rahatarkust ja ettevõtlikkust arendavad töölehed algklassidele

Esimesele kooliastmele suunatud ettevõtluse ja rahatarkuse töölehtede autor on Tallinna reaalkooli õpetaja Margit Luts, kelle sõnul on töölehtede eesmärk kujundada õpilastes teadmisi, oskusi ja hoiakuid ettevõtlikkuse ja rahatarkuse teemal. Soov on suunata õpilasi, et nad teaksid, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve, oskaksid seada kulutusi tähtsuse järjekorda, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning tulla toime ootamatute olukordadega.

Töölehtede koostamisel on jälgitud ettevõtluspädevusi: väärtust loovate ideede elluviimist, õppija ettevõtlikkuse arengut ning jätkusuutlikku toimetulekut töös ja igapäevaelus, väärtust loova mõtlemise ja enesejuhtimisega seotud alapädevuste arendamist ning rahatarkusega seotut, näiteks kulutuste planeerimist ja raha kasutamist, laenamist ja säästmist.

„Kuna praegu on ettevõtluse ja rahatarkuse teemade käsitlemist soovitatud ainult mõni tund kogu esimese kooliastme õppeprotsessi mahust, on oluliseks peetud lõimingut teiste ainetega: keeleõpetuse, matemaatika, sotsiaal- ja loovainetega,“ lisas Luts. „Seega on ettevõtlikkuse ja rahatarkuse teemade lõimimine eri ainetesse õpetajate loovuse küsimus.“

Koos töölehtedega on õpetajatele kasutamiseks tööjuhendid, mis sisaldavad juhiseid vestlusteks ja aruteludeks, soovitatavaid vastuseid, situatsioonide kirjeldusi. Töölehti saab kasutada nii osa tunni kui ka terve tunni täitmiseks.

Õpilaste jaoks on paaris- ja rühmatööd, bingo, ristsõna, situatsioonid, anagrammid jm. Õpetajal on oluline roll töö ja arutelu suunamisel ning juhtimisel.

Töölehed avaldatakse E-koolikotis ning neid saavad sealt kasutada kõik, kes soovivad. Töölehed on digitaalseks muudetud Teacher Made’i keskkonnas. Toimuvad ka seminarid, kus tutvustatakse töölehti. Digitaalseks muutmisel on lähtutud põhimõttest, et õpilastel oleks mugav ning lihtne neid arvutis täita ning õpetajal hõlbus lingi abil jagada. Töölehti saab kasutada tunnis (vajalik arvuti, telefon, tahvelarvuti) või jagada õpilasele distantsõppel. Kõik vastused jõuavad õpetajani ning õpilaselt ei nõuta sisselogimist. 

Töölehed digiteeris Pille Granovski, kujundas ja illustreeris Annabel Kadastik. Nõu ja jõuga olid toeks Elbe Metsatalu, Liisi Kirch ja Erika Veide.

Margit Lutsu kolleeg, Tallinna reaalkooli õpetaja Kati Kurim kasutas rahatarkuse töölehti 2. klassi loodusõpetuse raha teema läbiviimisel. „Planeeritud ühe tunni asemel sisustasin kogu koolipäeva, kasutades kahte töölehte,“ rääkis Kurim. „Kuna töölehed on mitmekesised, seal on ülesandeid, mõisteid, situatsioone, uurimist, nuputamist, siis on õpetajal võimalus lõimida teemasid ja sisustada väga huvitavad tunnid. Töölehtedel olevad vanasõnad ja situatsioonid aitavad tekitada elavat arutelu. Seda kõike isegi distantsõppel.“

KOMMENTAARID

Loome aluse rahaga targalt ümber käia juba algklassides

Liisi Kirch, rahatarkuse koordinaator, rahandusministeerium:

Rahatarkus on teadmiste, oskuste ja käitumiste kogum rahaliselt mõistlike otsuste tegemiseks. See hõlmab nii kogumist, häid ostuotsuseid, laenutoodete võrdlemist, pensionipõlveks valmistumist. Raha ja selle kasutamisega puutuvad kõik kokku pea iga päev ning seetõttu on väga oluline anda rahatarkuse teadmisi praktiliste ülesannete kaudu edasi juba esimesest kooliastmest, kui mitte juba lasteaiast saati.

Valminud töölehed on suunatud eelkõige ettevõtlikkuspädevuse arendamisele. Võimalik on materjale lõimida kõikide õppeainetega – nii annavad need hea võimaluse kinnistada õpitut.

Lisaks on sügisest hea võimalus kasutusse võtta R. Tuttelbergi raamatule „Tom õpib rahamängu“ valminud ühtne lisamaterjal lausa 35 tunni ulatuses. Õpilased saavad selgeks, kuidas teha vahet oma soovidel ja vajadustel, kuidas eesmärgipäraselt raha koguda ning mida annab rahapäeviku pidamine. Nii luuakse alus pisut vanemana rahaga targalt ringi käia, kui alguses on teadlikult harjutatud väikeste summadega.

Ka uuendatud ainekavast „Ettevõtlikuna töömaailma“ leiab tubli kolmandiku rahatarkust. Õppe-eesmärgid hõlmavad selles vanuseastmes enda, pere või ettevõtte kulude-tulude kirjapanekut ja analüüsi, oskust etteantud kirjelduse põhjal analüüsida eesmärgipärast rahakasutust, võrrelda eri finantseerimisvõimalusi (nagu laenud eri osapooltelt ja ise kogumine) ning pakkuda välja lahendusi keskkonnasäästlikuks tarbimiseks. Rahatarkusele suunatud praktilised harjutused kinnistavad teistes ainetes, näiteks ühiskonnaõpetuse, matemaatika ja tehnoloogia aines omandatut.

Enam lõimingut!

Erika Veide, üldhariduse ettevõtlus- ja karjääriõppe koordinaator:

Mul on äärmiselt hea meel, et meie programmi aktiivsed õpetajad panustavad ja loovad eri kooliastmete jaoks materjale. Nüüd tuleb leida õpetajad, kes on neid oodanud.

Loodan, et meie haridus ei ole enam nii ainekeskne kui varem ja tänu läbivatele teemadele ja üldpädevustele on suurem tähelepanu lõimingul ning nähakse seoseid, kuid vanad rajad on sügavalt sisse tallatud. Kuigi ajaloo õpetamise peamine ülesanne on aidata õpilasel omandada põhiteadmisi ajaloost, ei ole selle õpetamine vaid ainekeskne õpetus.

Üha rohkem on vaja harjutada õpilasi kriitiliselt suhtuma ajaloofaktidesse ja sündmustesse. Oluline on juhtida õppijaid selles suunas, et juurdlemine kuulub enesestmõistetavana õpilase ajaloomõistmisse. Selline lähenemine kätkeb endas rõhuasetuse muutumist ja lisaks aineteadmistele on vaja tegelda pädevustega, mis aitavad õppijaid selliselt mõelda. Suunata märkama algatusi, mis on läbi ajaloo paistnud silma eetilisuse ja jätkusuutlikkusega, vaadelda eri riigijuhtide planeerimis- ning probleemilahendusoskust jne.

Me tahame, et õppijad näeksid seoseid õppeainete vahel, kuid see tundub päris silmakirjalik, kui me õpetajatena neid ise ei näe.

Ettevõtlus- ja karjääripädevus ning -õpe on meie haridussüsteemis suuresti lõiming. Kõik tutvustatud materjalid vajavad õpetajat, kes on valmis nägema seoseid ja lõimingukohti. Siis võib olla kindel, et seda näevad ka õppijad, ning seeläbi on võitjad juba selgunud.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.