Harjumaa – hoogsalt korrastatud koolivõrgu suunas (1): Harjumaal õpib pea pool Eesti lastest

28. mai 2021 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

HARJUMAA KOOLIVÕRK: Tallinna lähivaldade koolivõrku ei saa vaadata pealinna omast eraldi. Suur osa naaberomavalitsuste õpilastest käib Tallinnas koolis, selle põhjused on erinevad. Teiste valdade omavaheline õpiränne on märksa tagasihoidlikum.

Harjumaa õpilaste arv on viimasel kümnel aastal järjepidevalt tõusnud. Praegu käib Harjumaa üldhariduskoolides ligi 20 000 last rohkem kui kümne aasta eest ja kui rändetrendid lähiaastatel ei muutu, võib prognoosida kasvu jätkumist.

Kui 2005. aastal moodustasid Harjumaa õpilased kõigist Eesti õpilastest 36% (üldhariduse statsionaarses õppes), siis praeguseks on nende osakaal tõusnud 47%-ni ehk peaaegu pooled Eesti õpilased käivad koolis Harjumaal. Samas kui vaadata koolide arvu, asub Harjumaal 28% kõigist üldhariduskoolidest.

Anija vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %71,9
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %27,3
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %94,4
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)12,3

Anija vallas tegutseb kolm kooli, õpilaste arv pole viimasel ajal oluliselt muutunud. Lasteaedades ja koolides on olemas tugisüsteemid, töötavad logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, kuid HEV-laste jaoks on vaja tugisüsteeme veel arendada.

Kehra gümnaasiumi gümnaasiumiastmes on vaid 41 õppurit, suur osa põhikoolilõpetajatest suundub teistesse koolidesse. Anija vallas on kvalifikatsioonita õpetajate osakaal maakonna kõrgeim, samas on alla 40-aastaste õpetajate osakaal maakonna keskmisest madalam.

Haridusvaldkonna areng on üks tähtsamaid Anija valla jätkusuutlikku arengut mõjutavaid tegureid. Kui vallas on kodu lähedal lasteaiad ja koolid, jäävad pered kohapeale, veelgi enam – kättesaadav ja vajaduspõhine teenus võimaldab valda elama kolida uutel lastega peredel.

Teie valla arengukavas on toodud välja vajadus koostada haridusvaldkonna arengukava. Milllal see valmib?

Anija valla abivallavanem Marge Raja:

Anija vallal ei ole varasemalt valdkondlikku hariduse arengukava olnud. Kuna 2018. a alguses ühinesid Anija ja Aegviidu vald, siis on olukord muutunud. Tulenevalt ühinemislepingust säilitatakse esimese nelja aasta jooksul pärast ühinemist olemasolev hallatavate asutuste võrk. Pärast omavalitsuste ühinemisi on mõistlik olemasoleva haridusasutuste võrgustiku toimimist analüüsida, et saada terviklik ülevaade olemasolevatest ressurssidest ja arengukava kaudu prognoosida tuleviku haridusvõrgu mudeleid ja tegevusi.

Riigi tasandil räägitakse järjest enam, et põhikoolide kolmandad kooliastmed tuleks koondada valla keskusesse. Ka see teema tuleb kohalikul tasandil läbi analüüsida, eri osapooltega arutada ja hariduse arengukavas sätestada.

Kuna Anija valla arengukava uuendatud versioon kinnitati 2020. a sügisel, siis praegu ei ole teada, millal Anija valla hariduse arengukava valmib, kuid kindlasti enne 2027. aastat.

Peate oluliseks pedagoogilise kaadri tugevdamist oma eriala parimate spetsialistidega. Kas selleks on ka konkreetsed meetmed?

Kõik haridusasutused üle Eesti soovivad oma kollektiivi tööle parimaid spetsialiste, nii ka Anija valla koolid. Oleme seadnud valla arengukavas üheks prioriteetseks tegevussuunaks eriala parimate spetsialistide, kvalifikatsioonile vastavate spetsialistide värbamist tööle Anija valla koolidesse. Parimate saamiseks on igal koolil oma nipid, nt saame pakkuda töötamise perioodiks tööandja eluruumi, lisaks kaunist looduslikku maalähedast töö- ja elukeskkonda, sõbralikke ja hoolivaid kolleege, uutele töötajatele vajadusel kohe lasteaiakohta, spetsialistile väärilist ja motiveerivat palka jmt.

Mis tuleb teie valla asukohta arvestades õpetajate leidmisele kasuks, mis kahjuks? Teil on maakonna kõrgeim kvalifikatsioonita õpetajate osakaal …

Spetsialistide värbamise kahjuks räägib pealinna lähedus ning selle elu- ja töökoha võimalused. Maapiirkonna, st Anija valla koolidesse õpetajate värbamise kasuks räägib maa- ja looduslähedane elukeskkond, ametikorteri võimalus ja soovijale lasteaiakoht.

Milline on Kehra gümnaasiumiosa tulevik, arvestades, et seal on kõige väiksemad gümnaasiumiklassid kogu Harjumaal, aga ka asjaolu, et peate gümnaasiumiõpetajatele maksma lisaks palgale palgatoetust.

Anija vald peab ülal oma gümnaasiumiosa ja hariduse arengukavaga saab määratleda selle arengusuundi.

Anija vallavolikogu on selgelt väljendanud soovi gümnaasiumiastme säilitamiseks ja tahet selle ülevalpidamiseks läbi valla eelarve. Gümnaasiumiastme õpetajatele maksame palka tehtud töö eest samamoodi nagu põhikooli õpetajatele. Eraldi palgatoetust gümnaasiumiõpetajatele meil ei ole.

Kuhu teie valla õpilased peamiselt gümnaasiumiharidust omandama suunduvad ja mis meelitaks neid Kehrasse jääma?

Kehra gümnaasiumi õpilased on valinud gümnaasiumi peamiselt oma sügavamate huvide alusel. Lisaks õpingute jätkamisele Kehra gümnaasiumis on valitud kas reaal- või humanitaarkallakuga Tallinna gümnaasiume. Õpilane jätkab õpinguid Kehras, kui ta leiab gümnaasiumi õppekavas endale sobivaid valikaineid. Kodukoha koolis käimine võimaldab tal jätkata oma seniste huvitegevuste või spordialadega ning annab väärtuslikku aega. Just viimane on osutunud oluliseks, sest Tallinnas koolis käies kulub aeg edasi-tagasi sõidule ja vaba aega harrastustega tegelemiseks jääb väheks.

Maardu linn

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %85,5
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %25,6
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %96
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)12,1

Maardu linna tegevuskavas on eesmärk säilitada üldhariduskoolid vähemalt keskhariduse tasemel. Rõhku pannakse pedagoogide riigikeele täiendõppele. Väljatöötamisel on haridusvõrgu arengukava.

Praegu ei vasta iga kolmanda Maardu põhikooliõpetaja riigikeele oskuse tase nõuetele ja pooled eesti keelest erineva emakeelega põhikoolilõpetajad Maardus ei oska eesti keelt tasemel, mida on vaja õpingute jätkamiseks gümnaasiumis.

Kuidas suhtute riigigümnaasiumide rajamisse?

Maardu linna haridusosakonna juhataja Vaido Niinesalu:

Kui rääkida riigigümnaasiumide avamisest Eesti eri maakondades, torkab silma, et Ida-Harjumaal on riigigümnaasiumi rajamine jäänud lahenduseta. Parim, mis lähiaastatel juhtub, on riigigümnaasiumi avamine Jüris. See ei aita kuidagimoodi õpilasi Loksal, Kuusalus või Kehras ega ka Maardus.

Maardu linna arengukava 2014–2025 üks kuuest peaeesmärkidest on kvaliteetne alus-, üld- ja huviharidus. Millisena näete gümnaasiumihariduse tulevikku oma linnas?

Ka meie linnas ei ole seni leitud gümnaasimiharidusele head lahendust ja praegu jätkavad linnas kaks kooli, kus saab omandada gümnaasimihariduse. Paar aastat tagasi oli Maardul lootus, et linnas avatakse mõne Tallinnas asuva riigigümnaasiumi filiaal. Praeguseks on see plaan maha maetud. Riigil on lähema nelja-viie aasta jooksul plaanis avada riigigümnaasium Lasnamäel. See on üks lahendus, kus saaksid Maardus põhikooli lõpetanud õpilased tulevikus õppimist jätkata.

Teie eesmärk on korrastatud koolivõrk: milliseid tegevusi linn planeerib; kas haridusvõrgu arengukava on välja töötatud?

2021. aastal koostatakse Maardu linna uut arengukava, kus püütakse lahendada ka koolivõrku puudutavad küsimused.

Millised on teie edusammud riigikeelsele õppele üleminekul?

Maardu gümnaasiumis on 20 aastat rakendatud keelekümblusmetoodikat. Viimastel aastatel on seda metoodikat laiendatud ja avatud rohkem varase keelekümbluse ja hilise keelekümbluse klasse. Alates käesolevast õppeaastast töötab üks gümnaasiumi 10. klass 100% eesti keeles.

2021/2022. õppeaastal ei avata Maardu gümnaasiumis ühtegi 100% vene õppekeelega esimest klassi. 2021/2022. õppeaastast alustab eesti õppekeelega Kallavere keskkoolis keelekümblust rakendav esimene klass. Maardu põhikoolis õpetatakse osa õppeaineid eesti keeles. Lisaks osalevad meie koolid juba teist aastat projektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikooli I astmes“. Viimastel aastatel on Maardu koolide õpilaste eesti keele oskus paranenud.

Kuidas võimaldatakse koolide pedagoogidele riigikeele täiendõpet?

Varasematel aastatel on Maardu linnavalitsus finantseerinud linna lasteaia- ja kooliõpetajate keelekursusi. Viimastel aastatel on haridusasutused leidnud kursuste läbiviimiseks teisi allikaid, näiteks töötukassa kaudu. Lisaks on mõnikord stiimulina rakendatud töötajate omaosalust, mida tulemusliku õppimise puhul ei rakendata. Keeleinspektsioon külastab igal aastal meie haridusasutusi. Uute töötajate puhul ei ole riigikeeleoskus enam probleem. Jäänud on mõned eakamad pedagoogid, kes ei ole nõutaval tasemel riigikeelt omandanud.

Viimsi vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %74,6
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %42,2
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)9,5

Viimsi valla haridusvõrk on korrastatud, kuid täiendavaid lasteaia- ja koolikohti on vaja ka järgnevatel aastatel. Igal sügisel lisandub kõikidesse kooliastmetesse uusi lapsi, mis avaldab survet uute klassikomplektide avamiseks. Hoolimata asjaolust, et 2018. aastal avati Viimsis riigigümnaasium, tekitab elanike juurdekasv nõudlust täiendavate õppeasutuste avamiseks vallas. Peamise võimalusena täiendavate koolikohtade tekitamiseks nähakse koostööd eraettevõtjatest koolipidajatega.

Valla üldharidusvaldkonna pikemat arengut käsitleva strateegia väljatöötamiseks ja elluviimise edasiseks koordineerimiseks luuakse hariduskonsortsiumi. See tähendab mh koolide ruumide senisest suuremat ristkasutust ning õpetajate ja õpilaste liikumist koolide vahel eri ainete õppimiseks selleks kõige paremini sobivas keskkonnas ja spetsialistide juhendamisel.

Kuidas suhtute riigigümnaasiumide rajamisse?

Viimsi vallavalitsuse haridusosakonna juhataja Maiu Plumer:

Toetan riigi vastutust keskhariduse tagamisel. Riigigümnaasiumide ja kutsehariduse võrgustik on praegu suurepärane õppekeskkond, vallad ja omavalitsused ei pea ega saa selles osas olla konkurentsivõimelised partnerid. Pealegi on gümnaasiumiealine õpilane iseseisev noor, kes peab julgema teha valikuid ka kodutänavast kaugemal.

Viimsi on linna mõõtu ja ühest riigigümnaasiumist jääb meie piirkonnas väheks. Tallinnas ja Harjumaal võiks riik kaaluda ka kutsehariduse võrgustiku laiendamist ja panustada kutsekeskhariduse positiivse kuvandi loomisse.

Põhikooli noor elab aga kodus ja õpib kodukohalähedases koolis. KOV-i ülesanne on luua neile valikuvõimalusi, individuaalsust ja eripärasid toetav õppekeskkond kodukandis.

Millised on Viimsi valla väljakutsed 10–15 aasta perspektiivis põhikoolivõrgu arendamisel?

Põhikoolivõrk on Viimsis välja kujunenud: 2021. aasta 1. septembril saavad kõik 1. klassi astuda soovijad minna kodu lähedale kooli. Kui peaks realiseeruma planeeringutes praegu pelgalt kavandatavad uued elamuarendused, on vallal hariduse arengukavas olemas võimalus veel üks haridusasutus rajada. Rahvastiku prognoos samas näitab, et põhikoolikohtade suurt puudust pole ette näha, lapsed kasvavad põhikoolieast välja ning rohkem läheb vaja keskhariduse omandamise võimalusi.

Millised on konkreetsed kaasava hariduse rakendamisel sammud Viimsi vallas?

Kaasava hariduse rakendamisel on Viimsis kokku lepitud, et Randvere koolis toimub lisaks riiklikule õppekavale õppetöö riikliku lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi. Riikliku õppekava väikeklasse luuakse vajadusel kodulähedasse kooli, esimeste klasside väikeklassid alustavad rotatsiooni korras valla koolides. Kõikides koolides töötavad abiõpetajad ja tugispetsialistid. Järgmisel õppeaastal on kavas põhjalikult analüüsida HEV-õppe korraldust ja vajadusel luua uusi ametikohti tugispetsialistidele, kes töötavad mitmes vallas ka alushariduses.

Kuidas plaanite teha valda rajatava erakooli pidajaga koostööd, kui KOV-i koolides ei ole piisavalt õppekohti?

Praegu ei ole me ühegi erakooliga koostööd tegemas, kuigi üks ettepanek on tehtud. Aga kõik on väga algusjärgus ja ei tea, kas jõuame tulemuseni. Paraku pole vallas piisavalt õpptööks sobivaid ruume, peaks hakkama ehitama, aga see on väga kulukas kõigile.

Kuidas edeneb arengukavas sätestatud digikooli ja hariduskonsortsiumi loomine?

Digikool on laienenud Viimsi-Prangli kooli koostööst Haabneeme kooli ning juunis hakatakse Püünsi kooli digikooli riistvara üles panema.

2021. aasta septembrist on digikooli tehniline võimekus kõikides koolides olemas ning ees ootab sisuloome ja võimaluste kasutamise õppimine koostöös. Hariduskonsortsiumi loomisel toimuvad haridusasutuste juhtide koostöökojad, alushariduse koostöö on hoogu saamas nii munitsipaal- kui erasektorit kaasates. Hiljuti kinnitas volikogu hariduse ja noorsootöö arengukava, oleme seal välja toonud palju ühiseid eesmärke, mille poole liikuda.

Harku vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %73,9
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %32,4
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,5
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)9,6

Kvaliteetse põhihariduse kättesaadavuse probleemi soovitakse lahendada koolivõrgu kulutõhusa („tegevuste kuluefektiivsus – sisendite muutmine väljunditeks“) kujundamisega Harku vallas. Välja on töötatud koolide finantseerimise põhimõtted. Gümnaasiumihariduse andmisel on lepitud kokku riigigümnaasiumi loomiseks. See avatakse käesoleval aastal.

Harku vald on hea näide, kuidas on võimalik planeerida hariduslinnakut.

Õpetajate väärtustamiseks on KOV-i eelarvest lisaks riigieelarvelisele toetusele strateegilise valikuna täiendav rahastus. Selle tulemusena on Harku õpetajate töötasu üks kõrgemaid Eestis (1753 eurot).

Mida peate silmas eesmärgiga „minimaalsete kuludega nõutava kvaliteedi saavutamine“?

Harku valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kristi Villand:

2020/2021. õppeaasta seisuga omandab põhiharidust väljaspool valda peaaegu iga kolmas õpilane (700 õpilast ehk 28%). Õpilaste arv kasvas sel õppeaastal vallas 49 võrra võrreldes eelmise õppeaastaga. Seoses kodulähedaste I–II kooliastme koolide ehitamisega lisandunud õppekohtadega on oluliselt vähenenud õpiränne vallast välja, mis näitab lapsevanemate eelistusi õppekohtade olemasolul. Seega on lahendatud mure I ja II kooliastme õpilastega, kes nüüd saavad omandada põhiharidust Harku vallas, kuid koolikohti on vaja luua juurde III kooliastmes, sest 51% Harku valla õpilastest õpib Harku valla 7.–9. klassides, kuid 49% noori õpib väljaspool valda.

Milliseid väljakutseid esitab elanikkonna suurenemine?

Suurim väljakutse on tagada kõikidele Harku valla õpilastele igas vanuseastmes koolikoht. Harku valla haridusvaldkonna arengukavas on üldhariduse arenguvaates eesmärgina kirjas ehitada Tiskre külla 2023/2024. õppeaastaks hariduslinnak, mis koosneb vajaduspõhiselt Tiskre lasteaiast ja Tiskre koolist. Tegemist on kooliga, kuhu oleme planeerinud 1.–9. klassi ja kolm paralleeli koos 618 õppekohaga.

Millist kasutegurit õppuri ja omavalitsuse jaoks näete selles, et kokku on lepitud selge vastutus: keskhariduse õppekohad tagab riik ja põhikooli õppekohad KOV?

Põhikool on igale lapsele kohustuslik, gümnaasium aga vabatahtlik. Riik saab pakkuda siin mitmesugust ja akadeemilisemat lähenemist, mis aitab kasvatada õpilastes vastutustunnet oma haridustee kujunemise eest, samuti tagab teistsuguse koolikultuuri jms. Võimalusena näeme, et KOV saab panustada koolikohtade ning vajalike tingimuste loomisesse põhikooli vanuseastmes ja riigigümnaasium teha sama keskhariduse õppekohtadega.

Saku vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %72
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %41,7
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,2
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)9,3

Saku valla visioon 2035+: Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika! Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega.

Saku vallas on kõrged edasiõppimise näitajad – peaaegu kõik põhikoolilõpetajad lähevad edasi õppima ja 86% jõuab nelja aasta jooksul keskhariduse omandamiseni. Gümnaasiumi astunutest üle 90% lõpetab õpingud nominaalajaga ja enam kui pooled jõuavad kõrghariduse omandamiseni.

Lähiaastatel on ette näha õpilaste arvu jätkuvat kasvu, mis tingib vajaduse uute koolikohtade järele, seda eeskätt põhikooliosas. Juba praegu valitseb Saku gümnaasiumis ruumikitsikus.

Saku vallas pole aga piisavalt tugispetsialiste. Seetõttu on järjest enam vaja arendada ja kaasata koolivälist koostöövõrgustikku. Kõige rohkem eriõppe pädevust on Kajamaa koolis, millest saab kujundada valla tugi- ja nõustamiskeskuse.

Millisena näete gümnaasiumihariduse tulevikku oma vallas?

Saku valla hariduse peaspetsialist Heli Veersalu:

Saku gümnaasium tegutseb täistsüklikoolina. Kuna meie gümnaasiumiosa on kvaliteetne ja tugev, väärib see hoidmist. Sellest ka vallavolikogu jätkuv prioriteet võimaldada noortele üldkeskhariduse omandamist oma vallas. Eks see ole seotud ka järjest kasvava põhikooliõpilaste arvuga, kellest enamik eelistab jätkata õpinguid koduvallas. Seda enam nüüd, kui gümnaasiumiastme õpilastele on loodud nüüdisaegsed õpivõimalused uhkes sammastega majas Saku alevikus. Gümnasistidele omaette akadeemilise keskkonna loomine on end igati õigustanud, seda nii kultuuriruumi kui ka koolikorralduse mõttes.

Arvestades, et asume Tallinna külje all ja konkureerime lähikonnas asuvate gümnaasiumidega, sh riigigümnaasiumidega, on vaja jätkuvalt arendada oma gümnaasiumiosa sisu. Lähtume põhimõttest, et tegemist on eelkõige kõrgkoolieelse, mitte põhikoolijärgse õppega.

Haridus- ja teadusministeeriumi plaan luua maakonnakeskustesse riigigümnaasium, ei toiminud paraku Harjumaa puhul, kuna Tallinn oma lähivaldadega on suuresti mõjutatud demograafilistest muutustest. Õpilaste arvu pidev kasv ja sellega kaasnev koolikohtade suur nõudlus on toonud riigigümnaasiumid meie naabritele Sauel, Harkus, Jüris, Viimsis ja Tallinnas, plaani ei mahtunud aga Saku vald. Tol ajal olime valmis täistsüklikooli ümber organiseerima.

Praegu tundub mõte, et pikas perspektiivis võtab riik KOV-idelt gümnaasiumihariduse oma hallata, ikka väga toores. Ehk seepärast puudub omavalitsusel praegu ka valmisolek ja tahe.

Millised on Saku valla väljakutsed 10–15 aasta perspektiivis põhikoolivõrgu arendamisel?

Kuna Saku valla rahvastik kasvab pidevalt, on üks suuri väljakutseid vallale luua juurde õpilaskohti. Soov on pakkuda Saku kogukonnale parimat lahendust meie põhikoolivõrgu arendamisel. Saku valla haridusvõrgu kava toetab tugevate ja omanäoliste põhikoolide arengut ning põhikooliastme õpilasi koondavat ja eraldi majas tegutsevat gümnaasiumiosa. Valla arengukava näeb ette, et aastal 2023 alustab Sakus tööd tulevikku vaatav ja nüüdisaegsete õpilahendustega põhikool. Aasta paar hiljem soovime nüüdisajastada Kajamaa kooli õppetingimusi, tuues ühtlasi kooli Sakku. Selle ettevõtmisega kaasneb hariduse nõustamis- ja tugiteenuste keskuse loomine. Saku alevikus tekib omamoodi hariduslinnak oma põhikoolide ja sammastega majaga gümnaasiumiga.

Millised on Saku valla sammud kaasava hariduse rakendamisel?

Kaasava hariduse teemade lahendamisel on suur roll koolide tugimeeskondadel. Meie valla koolides pakuvad tugiteenuseid kõik vajalikud tugispetsialistid, üheskoos panime toimima ka ülevallalise koostöövõrgustiku. Põhirõhk on asutuste omavahelisel koostööl.

Kuna erilise lapse toimetulek sõltub eelkõige temale sobivast ja kohandatud koolikeskkonnast, ja seda ennekõike oma klassis, kus võtmeroll on õpetaja positiivsel hoiakul, siis oleme soodustanud haridusasutustes vastavate täienduskoolituste korraldamist, et kogu meeskond saaks omandada vajalikke kogemusi. Et õpilasi tõhusamalt toetada, oleme kaasanud haridusasutuste tegevustesse abiõpetajad. Kavandamisel on nõustamis- ja tugiteenuste keskus, et erialane oskusteave oleks paremini kättesaadav.

Millist rolli näete kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamisel Kajamaa koolil (esimeses kooliastmes vaid seitse last!)?

Kajamaa kool on paindlik, arengut stimuleeriva õpi- ja kasvukeskkond erilistest erilisematele lastele, kellele ei sobi suur ja lärmakas koolikeskkond, kes vajavad väikest klassikollektiivi ning erilist tuge. Oma tegutsemises ei ole Kajamaa kool üksinda, õpilased on kaasatud teiste koolide korraldatud ettevõtmistesse.

Kui sel aastal õppis I kooliastmes vaid seitse õpilast, siis järgmisel aastal on neid teadaolevalt juba 14. Rõõmu tunneme sellegi üle, et seni on kõik kooli lõpetajad leidnud oma raja ja valdavalt läinud ka edasi õppima.

Jõelähtme vald

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %80
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %40,1
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %99,2
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)12,9

Valla hariduselu kitsaskoht on ruumipuudus. Vähenemas on tendents, et valla lapsed käivad teiste omavalitsuste koolides. Võtmetähtsusega on motiveeritud õpetajate hoidmine ja uute toomine ning senisest teadlikum ainevaldkondade ülene koolidevahelise koostöö arendamine. Jõelähtme õpetaja keskmine palk on üks Eesti kõrgemaid (1843 eurot).

Millisena näete gümnaasiumihariduse tulevikku oma vallas?

Jõelähtme vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Carmen Viherpuu:

Vallavolikogu on korduvalt arutanud gümnaasiumihariduse andmise tulevikku Jõelähtme vallas ja pidanud vajalikuks säilitada ja tagada keskhariduse andmine Loo keskkoolis. Strateegia on juba pikaajaline ning arengukava sihid on edukalt ellu rakendunud. Esmakordselt avatakse Loo keskkoolis 2021/2022. õppeaastal kaks 10. klassi (tahtjaid on rohkem, kui vastu võetakse), mis näitab, et piirkonnas on oluliselt kasvanud laste hulk, kes peavad Loo keskkooli kvaliteetseks kooliks keskhariduse omandamiseks.

Kui riik otsustab, et tulevikus läheb keskhariduse andmine 100% üle riigile, siis tuleb riigil endal tagada piisaval arvul gümnaasiumikohti lähipiirkonnas ehk eelkõige ei tohi kannatada laste võimalus oma haridustee võimetekohaseks jätkamiseks.

Kas Jõelähtme peab oluliseks laste vaba liikumist ja KOV-idega koostööd või näeb seda pigem probleemina?

Iga lapsevanem valib kooli omal äranägemisel, Jõelähtme valla eesmärk on pakkuda kvaliteetset haridust, et iga lapsevanema esmane prioriteet oleks Jõelähtme valla kool. Kui lapse elukohast tingitult või muul põhjusel eelistab lapsevanem mõne muu omavalitsuse kooli, toetab Jõelähtme vald nii lapsi kui ka lapsevanemaid nende koolivalikul. Kõik Jõelähtme valla lapsed saavad kooliaasta alguse toetust, olenemata sellest, millise omavalitsuse koolis nad õpivad.

Tallinna koolivõrk toetab Jõelähtme valla koolivõrku ja pakub heal tasemel konkurentsi meie haridusasutustele, kindlasti tuleb see arengule kasuks.

Loksa linn

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %84,4
39-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %19,7
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %93,7
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)16,4

Õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb Loksa linnal ja naaberomavalitsustel teha koostööd ühise haridusstrateegia väljatöötamiseks. Kuna koolihooned on vanad ja eri aegadel ehitatud, vajab hoonekompleks ühtset rekonstrueerimisprojekti, millega lahendatakse kõik praegused probleemid. Loksa koolis on iga õpilase kohta täpselt poole rohkem ruumi kui Tallinna munitsipaalkoolides keskmiselt.

Riigikeelt ei oska piisaval tasemel iga kolmas Loksa eesti keelest erineva emakeelega põhikoolilõpetaja.

Õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb Loksa linnal ja naaberomavalitsustel teha koostööd ühise haridusstrateegia väljatöötamiseks. Kas olete hakanud naaberomavalitsustega ühist haridusstrateegiat koostama?

Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt:

Ühtemoodi saadakse koostööst hariduses aru ka praegu: Loksa gümnaasiumis haridust saavatest õpilastest on ca 30% teistest omavalitsustest, eelkõige Kuusalu ja Haljala vallast.

Millisena näeta oma linnas gümnaasiumihariduse tulevikku? Kuidas suhtute riigigümnaasiumi rajamisse?

Loksa linnas saab gümnaasiumiharidust omandada ka tulevikus. Kui riik soovib, võib riigigümnaasiume ju rajada, aga vaid sinna, kus see on võimalik. Õpilasi, isegi gümnaasiumiõpilasi ei peaks eksportima ja importima viide-kuude Eestimaa suuremasse keskusesse, kui me just ei taha väljaspool nn suurlinnu elu välja suretada.  

Loksa koolis on iga õpilase kohta täpselt poole rohkem ruumi kui Tallinna munitsipaalkoolides keskmiselt. Mida see näitaja teie jaoks tähendab? Kas olemasolevate hoonete audit on tehtud ehk kas on mõtet rekonstrueerida vanad hooned või teha uus põhikool?

See võrdlus ei päde. Sama hästi võiks hakata mõõtma kulu soojuse ja valgustuse peale. Loksa gümnaasiumis on ruumi nii palju kui vaja, võiks isegi rohkema olla. Kui riik eraldaks ca 14–15 miljonit eurot, võiks loomulikult uue ja tänapäevase koolihoone ehitada.


18. juuni Õpetajate Lehes Rae, Kose, Keila, Lääne-Harju, Raasiku, Kiili, Kuusalu ja Tallinn.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!