Jagamisele läheb kuus miljonit eurot

Lisaeelarvega eraldati haridus- ja teadusministeeriumile kuus miljonit eurot õpihuvilaagrite korraldamiseks. Praegu on rahataotluste esitamise aeg.

Laagrite eesmärk on põhi- või keskhariduse tasemel (1.–12. klassi ja kutsekoolide õppijate) õpimotivatsiooni ja vaimse tervise turgutamine ning üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamise toetamine. Laagri rahastamise taotlusvoor avanes 17. mail, taotlusi saab esitada 11. juunini. Vastused selguvad hiljemalt juuli teisel nädalal. Positiivse otsuse järel laekub raha saaja kontole 14 päeva jooksul.

Koolijuhtidel on kibekiire aeg, siiski leidis osa neist, kes õpihuvilaagri kohta küsimused said, mahti vastamiseks. Nii mõnigi teatas, et pole jõudnud süveneda, plaane alles tehakse, arvestades, et taotluse esitamise tähtajani on veel aega.

Mitte kõik vastanud ei mõtle toetust taotleda. Haapsalu Viigi kool ei plaani suvel täiendavaid tegevusi, sest õpilased on olnud terve aasta kontaktõppel. Valga Jaanikese ja Urvaste kooli direktori Jaanika Kästi sõnul väärib tunnustust ministeeriumi idee ja võimalus toetada õppurite õpimotivatsiooni ja -oskusi ning äratada neis õpihuvi. Kästi juhitud koolid on samuti saanud sel õppeaastal igapäevast koolielu ja kontaktõpet jätkata. Koolipere ootab suve ja puhkust ning kuna 14. juunil alustab Urvaste kooli õpilasmalev teist malevasuve ning 7. ja 8. juunil toimub Valga Jaanikese kooli traditsiooniline koolilaager – seekord Kaagjärve mõisas, kust kool alguse sai –, siis pole plaanis õpihuvilaagri toetust taotleda.

Ka mõni põhikoolijuht vastas, et ei kavatse sellist laagrit korraldada, sest koolil pole selleks juhendajaid, õpetajatel on olnud suur töökoormus, nad on kooliaastast väsinud ja vajavad puhkust. Selline rahaeraldus äratas mõnes koolijuhis hämmastust, sest arvati, et sama summat saaks mõistlikumalt kasutada. Tõhusam oleks suunata toetusraha koolidele. Näiteks kooliaasta alguses õpituge vajavate laste heaks, kellest võiks moodustada õpiabirühmad õppeainete järgi, milles lastel on lüngad. Väikses rühmas õpilaste aitamine tõstaks nende motivatsiooni. Laager aga on vabatahtlik, kes tahab, see osaleb, kes vajab õpiabi, võib sellest kõrvale jääda.

Toetus integreerimiseks

Viljandi Jakobsoni kooli direktor Krista Andreson peab mõistlikuks otsust, et toetusraha saab kasutada kalendriaasta lõpuni. Jakobsoni kool kavatseb raha taotleda ja kavandab laagritegevused augusti või sügisvaheaega. Üks plaan on pöörata selle laagri kaudu tähelepanu uussisserändajate ja muu kodukeelega õpilaste integreerimisele. Nende laste tugivõrgustik on hõre ja neil on isolatsioonist teistega võrreldes raskem välja tulla. Samuti vajab nende keeleoskus hoidmist ja arendamist. Sellise laagri tegevused on planeeritud koos eesti lastega. „Teeme suunatud pakkumised ning kui programm sihtgrupist lähtuvalt kokku panna, ei tohiks huvipuudust küll tekkida,“ arvas Andreson.

Laagritoetust võivad saada ka huvihariduse pakkujad. Pärnu Kunstide Maja direktori Kristel Kallau sõnul oodati seda meedet pikisilmi. Nüüd, kus tingimused teada, vaadatakse, kas saab seda võimalust kasutada. Kuna Pärnu Kunstide Maja on noorsootööasutus, tuleb neil leida partneriks üldhariduskool.

Kutsekoolidelgi võimalus

Taotluskõlbulikud on ka kutseõppeasutused. Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli direktori Enn Roosi sõnul vajab süvenemist, kuidas seda võimalust kutsekoolis rakendada. „Veel ei tea, kas osaleme, aga plaanime asja põhjalikult läbi mõelda. Töörühm on kokku pandud,“ teavitas Roosi.

Rakvere ametikooli direktori Kuno Rooba teatel on kutseõppeasutused sel aastal olnud veidi paremas seisus kui mullu. Tänavu on nad saanud kogu õppeaasta jooksul piiratult tegutseda. Nüüd, kui kõik õpilased on tagasi koolis õppetööl, keskendutakse järeleaitamisele ja õpiväljundite saavutamisele ning eduka lõpetamise toetamisele. Kui kooliaasta lõpuks jääb õppevõlgnevustega õpilasi, kavatsetakse nendega tegelda augusti kahel viimasel nädalal, et mitte lükata võlgnevuste likvideerimist uude kooliaastasse. Rooba lisas, et õpetajad ja tugipersonal on niivõrd koormatud, et oma töötajatega täiendavat laagrit korraldada pole võimalik.

Jõõpres on plaan olemas

„Mul on hea meel, et selline projekt välja pakuti,“ ütles Jõõpre kooli direktor Mati Sutt, kel on suured õpilaslaagrite korraldamise kogemused. Õpilasmaleva kauaaegse Pärnu piirkonna komandörina on ta hoidnud maleva järjepidevust läbi aastakümnete. Jõõpre koolil on ka pikaaegne loomelaagrite traditsioon. Laagrid on olnud projektipõhised ja nende läbiviimiseks raha taotlemine on direktorile tuttav toiming.

Mati Suti sõnul laiendab õpihuvilaager laste suviste tegevuste võimalusi. Jõõpre koolis on juba aru peetud kunsti-, käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajatega ja leitud, et neid asju, mida õpilased ei saanud distantsõppe ajal teha või millest valmis kodus teoreetiline osa, üritatakse õpihuvilaagris praktiliselt lõpetada. Jõõpre kool plaanib taotleda toetust laagritele, kus ühildatakse kolme kooliastme kunsti- ja käsitöö-, s.o loov- ja loodusainete õpetus. Lapsed rajavad Tootsi peenrad, mille eest ise hoolt kannavad. Jõõpre kooliga ühe katuse all asuvale lasteaiale seinamaalingute tegemissegi kaasatakse õpihuvilaagrilisi. Kooli viiest laagrijuhi tunnistusega õpetajast neli on nõus laagriga liituma, nõusolek on ka noorsootöötegijalt.

Põhjalik eeltöö annab hindamisel eelise

Vastab üldkeskhariduse büroo peaekspert Mari Tikerpuu.

Laagris osalejate arvu ülempiiri pole, kas alampiir on?

Alampiiri samuti pole: laagris peaks olema vähemalt üks rühm, kus võib olla kuni 16 õpilast. Laagri võib edukalt korraldada ka vähem kui 16 õpilasele ja pakkuda võimalusel individuaalset lähenemist.

Kas laagri kava võib hõlmata vaid ühe õppeaine ja pädevuse, nt matemaatika- või spordilaager?

Laagri fookuses võib olla matemaatika, sport vm. Õpilastele toe pakkumine ja õpihuvi turgutamine võib käia arendava tegevuse pakkumise kaudu ning vähetähtis pole võimalus veeta need päevad kontaktis eakaaslaste ja juhendajatega.

Laagri sisu planeerides ja taotlust kirjutades on otstarbekas määratleda kooliaste või -astmed, millele soovitakse keskenduda, ning vaadata üle, millised valdkonnapädevused selle astme kohta riiklikus õppekavas kirjeldatud on. Neile saab tugineda tegevusi kavandades.

Oluline on meeles pidada, et kui spordilaagri korraldab huvikool, kuulub taotleja noortevaldkonda ja vaja on leida haridusvaldkonna partner, kellega koos täpsustada laagri sisu viisil, mis toetaks riikliku õppekava rakendumist. Haridusvaldkonna partner ei pea osalema laagri läbiviimises, aga ta tuleb kaasata. Sama on juhul, kui läbiviija on kool – kaasata tuleb noortevaldkonna partner.

Laagri eesmärk on pakkuda sisukaid tegevusi ja täita õppekava eesmärke. Milline on kummagi ülesande proportsioon?

Lõplik proportsioon on korraldaja valik, lähtuda saab oma sihtrühma vajadustest ning valitud tegevustest. Oleme toetuse andmise tingimustega fikseerinud ainult selle, et vähemalt kolmandik tegevustest peaks hõlmama huviharidust või -tegevust, et välistada õpilase vaates ainult õpitegevustele keskenduvad laagrid. Laagri olulisem fookus on arendava tegevuse abil toetada laste ja noorte vaimset tervist ja õpihuvi ning sedakaudu sujuvat üleminekut uude kooliaastasse ja veeta sisukalt aega koos eakaaslastega.

Toetusraha võib kasutada kuni 31.12.2021. Kuidas hinnatakse, kas laager täitis eesmärgi?

Õpihuvilaagrite toetust võib kasutada ka sügisesel koolivaheajal ja siduda laagris toimuv õppeaasta tegevustega. See võib olla koolidele hea võimalus pakkuda midagi täiendavat õpilastele siis, kui on värskelt tuvastatud, millist tuge keegi kõige rohkem vajab. Sügis algab tavaliselt ju kordamise ja õpilaste edasijõudmise ülevaatamisega. Tänavu on see veelgi olulisem ja miks mitte kasutada toetust sügisel turgutuseks.

Laagri tegevuste eesmärgipärasust hindavad HARNO 12 õppekavaspetsialisti. Hinnata saab eesmärgipärasust taotleja esitatud tegevuskava ning selgituste põhjal. Parema pildi õnnestumisest saame 2022. aastal, kui teeme kokkuvõtted toetuse taotlejate aruannetest.

120 eurot lapse kohta peaks katma kulud. Linnalaagri ja ööbimisega laagri kulutused on erinevad. Kas rahastamisel sellega arvestatakse?

Laagrikorraldus tuleb läbi mõelda nii, et kulud lapse kohta jääksid antud piirmäära sisse. Laager on n-ö ühikuhinnapõhine, sõltumata kestusest on ühe lapse ühe laagri kulu 120 eurot. Laagri kulusid ei pea katma ainult õpihuvi laagrite toetusmeetmest – taotlejal on võimalik täiendavat toetust küsida kohalikult omavalitsuselt. Oluline on, et laager oleks osalejale tasuta.

Kas eelistatute hulgas on ka keelekümblusklasside õpilased?

Eelistatud sihtrühma hulka kuuluvad kõik lapsed ja noored, kelle puhul õpetajate hinnangul õpihuvilaagri kasutegur oleks kõige suurem. Siia võivad kuuluda väljalangemisohus, riskikäitumisega noored jt. Keeleõppe toetamine on üks oluline suund. Kindlasti on nii keelekümblusklasside kui teised muu kodukeelega õpilased asjakohane sihtrühm.

Kui eelistatud õpilaste jaoks tuleb toetusetaotlusi palju, kas siis tehakse kaks pingerida, et ka n-ö tavaõpilased toetuse saajate hulka mahuksid?

Õpihuvilaagri sihtrühm on kõik põhi- ja keskhariduse õppijad esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni, ka kutseõppeasutuste õppijad. Seega „tavalaps“ on kohane sihtrühm. Need taotlejad, kes on teinud põhjaliku eeltöö ja leidnud üles laagrit enim vajavad õpilased, saavad hindamisel eelise.

Eraldatud kuus miljonit eurot võimaldab tegevusi pakkuda kuni 50 000 osalejale, seega on võimalus kõigil, kes sisukalt põhjendatud laagreid korraldada soovivad. Ka „tavaõpilane“ võib olla prioriteetne sihtrühm, kes tuge ja turgutust vajab. 

Järelvaadatavas infotunnis selgitati taotluse vormi täitmist. Juhendaja kvalifikatsiooni tabelis (veerg 4) tuleb märkida hariduse ja noorsootöö valdkonna kvalifikatsioon või muu.
Mis on see „muu“?

Laagri juhendajatel ei pea tingimata olema haridus- või noortevaldkonna kvalifikatsioon. Seda eeskätt taotlejate ringi avarana hoidmiseks. Võib kaasata oma valdkonna spetsialiste laagritegevuste rikastamiseks, näiteks tehnoloogialaagris tehnoloogiaettevõtte töötaja, kunstilaagris kunstispetsialisti, keele ja kirjanduse puhul kutsuda ajakirjanik. Ükski neist ei kvalifitseeru haridus- või noortetöötajaks, kuid võiks olla teemalaagris juhendaja selle sisukaks läbiviimiseks. Laagri korraldajal on kohustus hinnata juhendajate sobivust lastega töötamiseks ning tagada nende ettevalmistus. Kui tekib pingerida, eelistame laagreid, kus on haridus- või noortevaldkonna kvalifikatsiooniga personal.