Keelekümblus on tõestanud oma vajalikkust ja elujõudu

Kaks keelekümbluskooli, Maardu gümnaasium ja Pärnu Tammsaare kool, on paindlikult ajanud sügavat keelekümblusvagu. Selle taga on koolijuhtide toetus, õpetajate raugematu ind, laste tahe ja vanemate poolehoid.

20 aastat keelekümblust Maardus

Ligi 800 õpilasega Maardu gümnaasium avas esimesed varase keelekümbluse klassid aastal 2001. Tänavu tähistab koolipere 20. keelekümblusaastat. „Meie koolil on suur ja positiivne varase keelekümbluse kogemus, mis pani meid sellest õppeaastast keelekümbluse ning eesti keele õpetamisega seotud õppetegevust laiendama,“ tõdes direktor Julia Rozova.

Sel õppeaastal avati esimesed hilise keelekümbluse klassid, üks esimene eesti keele süvaõppe ning üks uus 10. klass, kus õppetöö toimub vaid eesti keeles. Rozova sõnul on kooli suurim soov pakkuda õpilastele ja Maardu linna kogukonnale rohkem valikuvariante haridusteekonna alustamiseks ja jätkamiseks.

Üks õpetaja – üks keel

Varane keelekümblus algab esimesest klassist, kus õpitakse kõiki aineid eesti keeles ning õpetajad kasutavad õpilastega suheldes ainult eesti keelt. Teises klassis lisandub vene keele tund ja aastast aastasse tuleb venekeelseid õppeaineid järk-järgult juurde. Eestikeelne õpe moodustab põhikooli programmist vähemalt 60%. Kolmandast klassist hakatakse õppima inglise keelt. Keelekümbluse rusikareegel on üks õpetaja – üks keel. Keelekümbluses ei tõlgita, vaid õpitakse seletuste, abimaterjali, žestide ning miimika abil.

Varase keelekümbluse klassides on kasutusel keelekümbluse ja eestikeelsete koolide materjalid. Eesti keelt aitavad omandada nn rääkivad seinad, mille abil loovad õpetajad õppetegevust toetava keelekeskkonna. Direktori sõnul on keelekümblusõpetajad hästi ette valmistatud ja koolitatud professionaalid, kes läbi aegade on arendanud Maardu gümnaasiumis keelekümblust ning hoidnud kõrget taset ajaga kaasas käies. „Näen Maardus otsest seost kasvava keelekümbluse huvi ja õpetajate tubli töö vahel,“ tunnustas direktor pedagooge.

Venekeelsetes klassides õpitakse samuti mõnda ainet eesti keeles, kuid väiksemas mahus. Juba esimeses klassis käsitletakse loodusõpetust eesti keeles, teises klassis lisandub inimeseõpetus ja kolmandas käeline tegevus. Kolmandas kooliastmes on eestikeelsed ained geograafia, loodusõpetus, inimeseõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus ning majandus- ja ettevõtlusõpe. „Pean ka venekeelsetes klassides eestikeelsete ainete õpetamist väga tähtsaks, kuna see toetab õpilaste eesti keele oskust,“ kinnitas direktor. „Keelt on parem õppida siis, kui keel pole eesmärk, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks.“

Uus algatus – eesti keele süvaõpe

Uus on sel kooliaastal esimene eesti keele süvaõppega klass, mis loodi riikliku projekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ raames. Eesti keeles õpetatakse aineid keelekümblusmaterjalide või eestikeelsetele koolidele mõeldud ja kohandatud õppevara abil. Juba on laekunud piisavalt avaldusi vanematelt, kes soovivad oma lapse eesti keele süvaõppega klassi panna, seetõttu on võimalik, et järgmisel õppeaastal avatakse kaks sellist esimest klassi.

Õppeprotsessi mitmekesistamiseks on uue algatusena avatud hilise keelekümbluse klassid. Direktori sõnul on nii õpilased kui ka lapsevanemad need hästi vastu võtnud. Sel õppeaastal alustas tööd kaks hilise keelekümbluse klassi, kus õppetöö toimub vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Maardu gümnaasiumis on sel õppeaastal seega üks eesti keele süvaõppe, kaks hilise ja 12 varase keelekümbluse klassi.

Distantsõpe on mõjutanud õppetööd kõikides klassides, sõltumata sellest, mis keeles õpitakse, tõdeb direktor. Kõik õpetajad kaugõppe ajal püüdsid oma õpilastele toeks olla. Nii venekeelsetes kui ka keelekümblusklassides oli neid, kellele distantsõpe sobis, ja neid, kellele see oli suur koorem, millega oli raske hakkama saada. Kool on korraldanud individuaalseid konsultatsioone ja järelevastamisi.

Esimene eestikeelne gümnaasiumiklass

2020. a sügisel Maardu gümnaasiumis avatud esimeses eestikeelses gümnaasiumiklassis õpib 13 õpilast. Neist viis on tulnud eestikeelsest koolist, seitse keelekümblusklassist ja üks venekeelsest klassist. Kas klassi komplekteerimine sellisel moel õigustab ennast või kas õpilastel jagub õpimotivatsiooni – need küsimused olid päevakorral aasta tagasi. „Praegu me enam ei kõhkle,“ tunnistas õppejuht Kaider Vardja. „Kõik osalised on väga rahul.“

Vardja sõnul on õppeedukus selles klassis hea, õpilased pingutavad ja annavad endast parima. Kuigi distantsõppe ajal oli väga keeruline õppida, said kõik hakkama. „Oluline on ka see, et klassis on vähe õpilasi, nii jõuab õpetaja igaüheni,“ täheldas õppejuht.

Õpilane peab olema motiveeritud, arvas Vardja. Eestikeelse põhikooli lõpetanud ütlevad, et saavad klassis paremini vene keele selgeks. Õpilased ise on oma valikuga väga rahul. Mõnel oli õppeaasta alguses väike kartus teises keskkonnas hakkamasaamise ees, kuid see kadus. Tagasiside õpilastelt selles klassis ja koolis õppimise kohta on prognoositust palju parem. „Võib julgelt öelda, et selle klassi õpilastega pole probleeme,“ tunnistas Vardja. Õpetajate arvates on selles klassis väga intrigeeriv ja värskendav töötada. Sügisel avatakse uus eestikeelne gümnaasiumiklass, sinna on juba praegu piisavalt soovijaid.

Gümnaasiumiastmes on kaks suunda: digitaal-reaal- ja sotsiaalsuund. Eestikeelses klassis on esimeses neist pearõhk reaalainetel. Eesti keele õpet toetavad ka mitmesugused valikained, näiteks 10. klassil praktiline eesti keel (eksamiks valmistumine), kirjandus ja ühiskond, filmiajalugu, ettevõtlus- ja majandusõpe, draamaõpetus jt. Igal õppeaastal lisandub uusi valikaineid, järgmisel õppeaastal disain, arhitektuur, esteetika, kirjalik tõlge, kõne ja väitlus.

„Hea meel on tõdeda, et meie kooli õpetajad on tulnud eestikeelse õppe laiendamise ja täiesti eestikeelses klassis õpetamisega edukalt toime,“ lausus Vardja. 2020. aastal pälvis Maardu gümnaasium Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ konkursil hea kooli teerajaja tiitli. Konkursile esitas kool analüüsi, mille fookusteema oli eesti keele õpe ja keelekümblus seoses kooli põhiväärtustega.

Sõna on õpetajatel 

Arendusjuht ja eesti keele õpetaja Tiina Kihulane tutvustas, et mõte avada gümnaasiumiastmes ka eestikeelne klass tekkis vajadusest pakkuda varase keelekümbluse lõpetajatele võimalust jätkata õpinguid oma koolis. Varem lahkusid paljud neist eesti õppekeelega gümnaasiumisse. 

Kuid ka vene õppekeelega noored soovivad jätkata õpinguid eestikeelses klassis. „Kuna viimastel aastatel oleme põhikoolis jõuliselt arendanud eesti keele ja eesti keeles õpetamist, on järgnevatel aastatel tõenäoliselt üha rohkem noori, kes tahavad õppida gümnaasiumiastmes eesti keeles ja samas omandada vene keelt emakeele tasemel,“ arvas Kihulane.

10. eestikeelse klassi eripära on tema sõnul võimalus valida vene keele õppe taset. „Pakume eesti emakeelega õpilastele vene keelt võõrkeelena, soovi korral saavad muukeelsed noored omandada keelt ka emakeele tasemel,“ tutvustas Kihulane. Eesti noortele on selle klassi üks eelis võimalus õppida vene keelt loomulikus keskkonnas ja praktiseerida seda suhtluskeelena ka kooli raamatukogus, puhvetis või koolitöötajatega suheldes.

Kihulane tõdes, et eestikeelses klassis õppivate muukeelsete noorte jaoks on väga oluline võimalus õppida eesti keeles, kuid jätkub ka nende emakeele ja kultuuri õpe kõrgel tasemel. Kuna Maardu ei jää kaugele Tallinnast ega Viimsist, on Maardu koolis õppimise võimalus ka pealinna ja lähivaldade, Viimsi ja Jõelähtme noorte käeulatuses.  

„Kaudselt, kuid oluliselt on eestikeelse klassi avamine mõjutanud ka teisi gümnaasiumiklasse,“ täheldas Kihulane. Näiteks õpilasomavalitsuses on välja kujunenud võrdne suhtlus nii eesti kui vene keeles, mõnes ainetunnis on klassid koos. Nii toetab eestikeelse klassi avamine eesti keele oskuse paranemist ka paralleelklassides.

Kihulane on tähele pannud eesti noorte tulekuga kaasnenud muutusi koolitöötajategi seas. Paljudel pedagoogidel on tekkinud motivatsioon oma keeleoskust parandada, ka tehniline personal on saanud tõuke eesti keelt iga päev kasutada ning eesti keele õpinguid jätkata.

Eestikeelse klassiga töötavad peamiselt eesti keelt emakeelena kõnelevad õpetajad. Kuna neid soovitakse rakendada kõikides ainetes, on olnud väikese koormuse tõttu raske õpetajaid leida. Siin on abiks olnud Edumuse programm. „Õnneks on ka meie vene pedagoogide seas järjest rohkem väga häid eesti keele oskajaid, keda on keelt edasi õppima ajendanud eestikeelse gümnaasiumiklassi avamine,“ tõdes Kihulane.

„Sel õppeaastal tehti väga hea valik 10. klassi õppima soovijatest,“ arvas matemaatikaõpetaja Marina Dudakova. „Lapsed on väga võimekad, sihipärased ja töökad. Õpilased saavad hästi aru, miks nad gümnaasiumisse tulid, ja neil on suured plaanid. Juba esimesel nädalal selgus, et lapsed on põhikoolist saanud head matemaatikateadmised. Õpilased õpivad uut materjali hõlpsalt ja mul on väga huvitav nendega koos olla. Kõik 10. klassi õpilased on motiveeritud, aktiivsed ja püüdlikud.“

Distantsõppes on ta näinud, et õppida soovijatel pole mingeid tõkkeid. Kohusetundlik suhtumine aitas 10. klassi õpilastel materjali hästi omandada. Hea meel on õpetajal ka sellest, et õpilased on saanud sõpradeks ja aitavad üksteist mitmel viisil. Õpilased, kelle emakeel on eesti keel, tunnevad end venekeelses koolis vabalt ja kindlalt. Vene ja eesti lapsed õpivad koos ja minu arvates on see suurepärane, sest kultuurilised erinevused rikastavad, arvas Dudakova. 10. klass on tema sõnul integratsiooni hea näide.

„Eestikeelse klassi tulek venekeelse kooli gümnaasiumiastmesse avab uusi võimalusi ka aineõpetajatele, kes saavad täiendada oma ametialases tegevuses eesti keele oskust,“ lisas kunstiõpetaja Svetlana Atajants. Selle õppeaasta kogemus näitab, et kõigi gümnaasiumiastme õpilaste ja aineõpetajate keelekeskkonda süvenemise nimel tehtav töö võimaldab koolil jõuda uuele tasemele.

Oma õppimisest Maardu gümnaasiumis kirjutasid 10.D klassi õpilased. Sellest saab lugeda veebist.

Kahe pika sammuga keelekümblusse

Pärnu Tammsaare kooli õpilased said aasta eest tagasi oma koolimajja, kus suure remondi järel on heledad avarad ruumid. 1945. aastal rajatud kool on muutunud ja vahetanud nime ning alustas 2015. aastal uut etappi, kui vene gümnaasiumist sai Tammsaare kool. Kirjaniku nimi lisandus tänava järgi, kus koolimaja asub.

Keelekümblusega liituti kaheksa aasta eest. „Tegime hästi suure ja julge sammu – liitusime korraga nii varase kui ka hilise keelekümblusprogrammiga,“ ütles õppealajuhataja, keelekümbluse koordinaator Reet Merilaine. „Tavaliselt valivad koolid järkjärgulise liitumise, aga meil tuli mõte, et kuna kõik gümnaasiumid ja kutsehariduskeskused annavad eestikeelset haridust, otsustasime noorte toetamiseks pakkuda kahte programmi korraga.“ Praegu veel on paralleelselt vene õppekeele klassiga kas varase või hilise kümblusega klass. Selle õppeaastaga lõpeb koolis hiline keelekümblus.

Keelekümbluse võimalused

Koolis on väga paindlik süsteem. Varase keelekümbluse klassi vene õppekeelega paralleelile pakutakse alates 4. klassist võimalust õppida mitut ainet eesti keeles. Kui soovijate arv klassis on väike, pakutakse võimalust õppida koos varase keelekümblusklassiga.

„See on neile natuke võib-olla raske,“ tunnistas Merilaine. „Varase keelekümbluse õpilased õpivad ju alates 1. klassist täielikult eesti keeles, vaid 2. klassi teisest poolaastast lisanduvad mõned venekeelsed ained. Eks nad mõistavad eesti keelt tunduvalt paremini ja sõnavara on rikkalikum kui hilisematel alustajatel. On tublimaid, kes saavad hakkama, kuigi on raske.“

Laste arv on varase keelekümbluse klassides aastati erinenud sõltuvalt soovijatest. Kuna varane keelekümblus on vabatahtlik, on valik vanemate teha. Mõlemad, varase ja hilise keelekümbluse klassid on populaarsed. „Üheksa aasta jooksul on meil igal aastal keelekümblusklassid täis ja kui meil oli hiline keelekümblus, jagus ka sinna alati soovijaid,“ rääkis õppealajuhataja Kristina Moissejenko. 

Varases keelekümbluses õpitakse ka selliseid õppeaineid nagu matemaatika, bioloogia ja keemia eesti keeles. Võiks arvata, et teistsuguse koduse keelega lapsel on neid raske õppida. Moissejenko rääkis, et õpetajad annavad tundidele lisaks konsultatsioone. Tema sõnul ei takista õppimist vähene keeleoskus, vaid pigem õpilase kesised võimed ja oskused ühes või teises aines, sest esimesest klassist alates omandatakse kõik mõisted ja väljendid eesti keeles. Hilise keelekümbluse klassis on matemaatika vene, keemia ja füüsika aga eesti keeles. „Kuna tavaliselt lähevad meie keelekümblusõpilased gümnaasiumi, siis aitame neid raskemates ainetes juba siin,“ põhjendas Moissejenko seda valikut.

Kui varane keelekümblusprogramm näeb ette vähemalt 60% õppeaineid eesti keeles, siis Tammsaare koolis on see protsent üle 70. Varases keelekümbluses õpitakse eesti keelt emakeelena. „Nad õpivadki kahte keelt kui emakeelt – oma emakeelt ja eesti keelt kui emakeelt,“ selgitas Merilaine. „Seoses sellega pakume keelekümbluse õpilastele alates 5. klassist ka kirjandust eesti keeles. 9. klassi lõpus on õpilasel võimalik valida, kas ta sooritab eesti keele eksami eesti keel teise keelena või eesti keel emakeelena ning ilma kirjandust õppimata ei saa. Sel aastal on uuendus: juba 8. klassis võib sooritada põhikooli eesti keele eksami, kui eeltest on tehtud. See puudutab õpilasi, kes valivad eksamiaineks eesti keele teise keelena ja teevad siis nii kirjaliku kui suulise eksami.

Mitmekesine tunniplaan

Lisaks keelekümblusele on Tammsaare koolis LAK-õppe klass. Selle õpilased õpivad 1.–9. klassini 40% õppeainetest eesti ja 60% vene keeles.

Tunniplaanis torkab silma mitmekesisus: 1.–9. klassini on A-, B-, C-, V- ja K-klassid, lisaks 1.–5.G ja 6.–9.G. K-ga on tähistatud keelekümblusklassid. A-klassid on vene õppekeelega, kus esimest aastat ollakse LAK-õppel. B-klassid on eesti klassid, kus õpivad koolipiirkonna lapsed, kelle emakeel on eesti keel.

Õppealajuhataja Kristina Moissejenko selgitas, et V-, G-, ja C-klassid on haridusliku erivajadusega lastele. Kuna Tammsaare kool on kogu Pärnumaal ainuke õppeasutus, kus saab õppida vene keeles, siis õpivad selles ka kõik need linna ja maakonna vene HEV-õpilased. Tammsaare koolis on neile mõeldud nii lihtsustatud, tõhustatud kui ka eritoel õpe.

Juba teist aastat võtab Tammsaare kool õppima kõiki oma piirkonna lapsi. Sellise otsuse tegi linnavalitsus. Eesti klassidele pakutakse esimeses astmes vene keelt huviringis ja alates teisest astmest on see neil B-keelena õppeaine.

Kool võtab vastu kõiki lapsi nii Pärnu linnast kui maakonnast ja välismaaltki: Venemaalt, Ukrainast, Türgist. Need lapsed on hakanud õppima keelekümblusklassis. „Keelekümblusklassis on jällegi oma metoodika,“ rääkis Merilaine. Õpilasi toetab mitte ainult õpetaja oskuslik juhendamine, vaid ka töö rühmades, kus õpilased õpetavad ja abistavad üksteist. Võtteid ja meetodeid on mitmeid.

Kui vanem üldse ei oska eesti keelt, võib õpilasel kodune tugi puududa. Merilaine jutust selgub, et seda polegi vaja. Lapsevanem võib toetada emakeele arengut, aga ei olegi soovitatav, et ta hakkab kodus tõlkima vene keelde seda, mida laps on eesti keeles õppinud.

„See oli esimestel aastatel meie kõige suurem probleem,“ meenutas Moissejenko. Vanem otsis venekeelseid õpikuid ja kui laps jõudis koolist koju, hakkas talle õpitut tõlkima. Laps ei saanud millestki aru, sest oli õppinud väljendeid ja lauseid eesti keeles. „See teeb õppimise ainult keerulisemaks,“ sõnas Merilaine. Aastatega on enamik lapsevanemaid aru saanud, et pole vaja lastele tõlkida, vaid ainult kontrollida, kas kodutöö on tehtud.

Kõik kooli üritused toimuvad eesti ja vene keeles. Püüeldakse selle poole, et üritusi, kus kummagi kodukeelega lapsed saaksid koos olla, oleks võimalikult palju. Paraku jäi ära sel nädalal toimuma pidanud tutipidu, mida teist aastat asendas videotervitus. Ära jääb ka maikuusse planeeritud vene kirjakeele ja kultuuri päev.

Tammsaare kool teeb koostööd linna keelekümbluse lasteaedadega. Koroona tõttu saadi sel õppeaastal teoks teha vaid paar üritust – üheksas keelekümblusklass viis kahes lasteaias läbi tundide tegevusi kahes keeles. Ka lasteaedades toimuvatel muinasjutulugemistel on õpilased neid kahes keeles ette lugenud.

Õpetajad on väga loovad

Kui laps tuleb esimesse klassi, ei sea kool tingimust, et ta peaks kasvõi natuke eesti keelt oskama. Õpetajad peavad tootma, tegema ja näitama nii palju õppematerjale, et lapsed aru saaksid. „Meie õpetajad on väga loovad ja tublid ning koostavad ise õppematerjale,“ rääkis Merilaine. Vaid esimeses kooliastmes on olemas eesti keele õpik keelekümblusõpilastele, ülejäänutes kasutatakse samu eestikeelseid õpikuid, mida eesti koolideski. „Ka keelekümbluse kodulehel on õpetamiseks palju toetavat materjali,“ lisas Moissejenko.

Mõlemad õppealajuhatajad kinnitasid, et õpetajad näevad õppematerjalide loomisega suurt vaeva, sest õpetamismeetodid ja -võtted on teistsugused kui tavaklassis. Näiteks on suur rõhk rühmatööl. Kõik õpetajad, kes õpetavad keelekümblusklassis, on läbinud selleks koolitused. 

Küsimusele, milline variant on kogemustega pedagoogide silmis lastele parim, kas ühtne Eesti kool või eraldi koolid, kus vene kodukeelega lapsed õpivad eesti keelt keelekümbluse meetodil, arvasid õppealajuhatajad, et ükski variant ei ole halb. „Olen aastaid töötanud koolis, kus olid ainult vene õppekeelega lapsed,“ rääkis Moissejenko. „Nüüd on teine variant, mina ei näe, et kumbki neist oleks halvem, ja niikaua kui vanemad soovivad oma laste jaoks eri variante, tulebki mitme variandi juures olla.“ On ka vanemaid, kes tahavad, et nende laps õpiks venekeelses koolis, aga neid jääb järjest vähemaks. „Võtab aega, kuni ükski lapsevanem enam vene klassi ei soovi,“ arvas Merilaine. Kunagi saabub kooliaasta, mil lapsevanemad on huvitatud ainult keelekümblusest või LAK-õppest.

Distantsõppel läks paremini kui varem

Distantsõpe on sel kooliaastal läinud paremini kui eelmisel kevadel, kinnitasid õppealajuhatajad. „Me olime seda juba ka harjutanud,“ sõnas Moissejenko. Tammsaare kool osales ülelinnalises digipöördeprojektis ning selleks ajaks, kui koroona saabus, oli terve kool üheskoos mõned korrad juba ühepäevast distantsõpet harjutanud. „Esimesel korral ei olnud vanemad just eriti rõõmsad, aga teisel korral juba teadsid, millega tegemist,“ rääkis Moissejenko. „Nii et väga ootamatult üleminek distantsõppele meile ei tulnud, oskasime juba tegutseda.“

Merilaine lisas, et kui eelmisel kevadel kasutasid õpetajad mitut platvormi, mis tegi õpilastel õppetöö keerulisemaks, siis nüüd õpib kogu kool Teamsi keskkonnas ja see on õppimist kergendanud. „Muidugi on kontaktõpe palju parem, sellest said aru nii lapsed kui ka vanemad,“ lausus Moissejenko.

Õppealajuhatajad kiitsid Pärnu linna kui õpikeskust, kus koolid tegutsevad koos mitteformaalset haridust pakkuvate asutustega, nagu tehnikamaja, loodusmaja, kunstide kool jt. Viimati liitusid õpikeskkonnaga spordikool ja Endla teater. 

Selline süsteem toetab õppealajuhatajate sõnul õpilasi. Tammsaare kool osaleb linna avatud õpikeskkonnas mitmel pool. Pernova loodusmaja programmid klapivad hästi kooli õppekavaga, sealsetel töötajatel on keelekümbluse kogemus ning seal käivad õppimas keelekümbluse õpilased. Enne viirusepiiranguid jõudsid õpilased osaleda Endla teatri programmis, kus meisterdati koos tööõpetuse ja kunstiõpetuse õpetajaga maske.

Kui paljud koolid on hädas õpetajate ja tugispetsialistide puudusega, siis Tammsaare koolil on sellega praegu hästi. Koolis töötavad logopeedid, eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötajad. „Meil on venekeelsed spetsialistid kõik olemas,“ rääkis Moissejenko. „Otsisime pikka aega eestikeelsetele klassidele eripedagoogi, õnneks saime.“ Praegu pole koolis eestikeelset psühholoogi. Rohkem ongi mure eestikeelsete õpetajate leidmisega eestikeelsete ainete õpetamiseks. „Õnneks kõrval olevad koolid aitavad ja linna haridusosakonna üldhariduse peaspetsialist Virve Laube on väga abivalmis. Praegu otsitakse kolme õpetajat ja kõige suurem probleem on leida järgmiseks õppeaastaks muusikaõpetaja. Veel ei ole ühtegi soovijat. 

Eesti integratsiooni monitooring 2020

• Aastatel 2008–2020 on teiste rahvuste esindajate aktiivne eesti keele oskus paranenud 32%-lt 41%-le.
• Teisest rahvusest elanike toetus ainult venekeelsele õppele on kahanenud lasteaedade puhul 13%-ni, põhikoolis 32%-ni ja gümnaasiumis 17%-ni.

Vastanuid oli üle Eesti 1414.