Konkursitööd katsid kogu haridusmaastiku

Juba kolmekümne esimest korda korraldasid Eesti teadusagentuur ja haridus- ja teadusministeerium haridusteaduslike tööde riikliku konkursi. 1990-ndatel alguse saanud konkursi eesmärk on väärtustada teadustöid haridus- ja kasvatusteaduste valdkonnas, innustada tulemuste publitseerimist ja laiemat arutelu ning jagada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab varasemaid traditsioone, aitab haridusuuringute tulemustel praktikuteni jõuda ja pakub ainest hariduspoliitika kujundamiseks.

2021. aasta konkursile olid oodatud kahe eelmise aasta kasvatus- ja haridusteaduse tööd laias spektris, hõlmates selliseid valdkondi, nagu pedagoogika ja didaktika, eripedagoogika, logopeedia, psühholoogia (sh arengupsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia), haridussotsioloogia, haridusfilosoofia, haridustehnoloogia, haridusjuhtimine, haridusökonoomika jm.

Positiivne oli, et tänavusele konkursile esitati võrreldes varasemate aastatega palju rohkem töid, kokku 61. Töid sai esitada neljas kategoorias. Lisaks Tartu ja Tallinna ülikoolile esitati kaitstud lõputöid ka Tallinna tehnikaülikoolist, kaitseväe akadeemiast, Estonian Business Schoolist ja Tartu kõrgemast kunstikoolist Pallas.

Konkursitööde temaatikad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhi-, kutse- ja kõrgkooli ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemaring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Käsitleti õpetajate tegevusvõimekust, õpetajakoolituse õppekavade sisuteemasid, õpetamist avatud õppekeskkonnas, õppimist ja õpetamist digiajastul, sh õpetajate küberkiusamist.

Magistritööd ja eestikeelsed artiklid

Järgnevalt annan ülevaate konkursitööde tulemustest, alustades kõige suurema tööde arvuga kategooriast − magistritöödest.

Esimese preemia vääriliseks hinnati Kristi Sarapuu (Tartu ülikool) töö „Juhendmaterjali koostamine 2–3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks“. Selle töö puhul tahan esile tõsta asjaolu, et magistritöö tulemusena valmis ainulaadne juhendmaterjal 2–3-aastase kõnearengu hilistusega lapse toetamiseks.

II preemia pälvis Triin Ulst Tallinna ülikoolist tööga „Kunstiteraapilise sekkumise võimalused gümnaasiumiõpilaste läbipõlemise leevendamisel“. Autor uuris kunstiteraapia rakendamise võimalusi gümnasistide vaimse tervise toetamisel ja selgitas kunstiteraapia sobivust õpilaste toetamiseks läbipõlemisega seotud probleemidega tegelemisel.

Hindamiskomisjon tegi ka ettepaneku anda välja üks eripreemia töö erilisuse eest, mis kajastas täiskasvanud õppija perspektiivi. Eripreemia määrati Iiris Salurile Tallinna ülikoolist töö „Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin? Autoetnograafiline uurimus õppimisest“ eest. Autor uuris kahe aasta vältel ennast kui täiskasvanud õppijat. See köitev töö pakub haaravat lugemist igaühele, kes on kokku puutunud õppimisega.

Eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias pälvis I preemia Maarja Tinn Tallinna ülikoolist tööga „Murrangute uurimine – neoliberaalsete haridusreformide mõju õpetajate tööelule Eestis“ eest. Tegemist on Eesti hariduspoliitika viimase kolme kümnendi huvitava ja põhjaliku analüüsiga. Autor näitab, kuidas aastatel 1987–2017 turumajanduse põhimõtete sissetoomine haridusse on mõjutanud Eesti haridust üldisemalt, ja ka detailsemalt kirjeldanud muutusi sotsiaalainete õpetajatega. Autor üldistab, et haridusreformidega on paratamatult kaasnenud planeerimata negatiivsed tagajärjed, ja toob näidetena õpetajaskonna sisese hierarhia tunnetuse tekkimist ja õpetajaskonna killustumist. Uuringu praktiline väljund on osundamine aspektidele, mida tuleb edasiste haridusuuenduste kavandamisel arvestada.

II preemia määrati Tallinna ülikoolist Inge Timoštšukile, Helene Uppinile ja Anne-Mai Näkile töö „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ eest.

See 2020. aastal ilmunud raamat on koostatud kõige laiemas tähenduses õpetajatele, kes vahendavad õppijaile uusi teadmisi ning kogemusi sellises koolivälises ja inforikkas keskkonnas nagu muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused, huvikoolid ja -ringid. Materjal sobib kasutamiseks ka aine- ja klassiõpetajate esma- ja täiendõppes. Töö rakenduslik väärtus seisnebki teaduspõhistes nõuannetes, mis aitavad õppekäike muuta õpilastele tähenduslikumaks ja tõhusamaks. Raamatu tutvustus ilmus 18.09.2020 Õpetajate Lehes.

Võõrkeelsed artiklid ja doktoritööd

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias anti välja kaks teist preemiat. Üks läks Tartu ülikooli autorite kollektiivile − Äli Leijenile, Margus Pedastele ja Liina Lepale töö „Õpetaja tegevusvõimekus lähtuvalt ökoloogilisest mudelist: kuidas see saavutatakse ja kuidas seda tugevdada erinevate refleksioonitüüpide abil“ eest. Artiklis tutvustatakse õpetaja tegevusvõimekuse ökoloogilist mudelit, mille kese on otsustusprotsess ja selle põhjal tegutsemine. Tutvustatakse ka, kuidas refleksiooni kaudu toetada ja suurendada õpetaja tegevusvõimekust. Kirjeldatud mudel on kasutusel juba TÜ õpetajakoolituse esma- ja täiendõppes.

Teise preemia said Kadri Mettis ja Terje Väljataga Tallinna ülikoolist töö „Õppekogemuste kujundamine hübriidse väliruumi jaoks“ eest. Autorid uurisid, milliseid mobiilse õuesõppimise stsenaariume üldhariduskoolide õpetajad loovad ja millised on nende stsenaariumide arenguperspektiivid. Toodi välja, et rohkem on vaja sekkuda praegustesse õpetamistavadesse ja julgustada õpetajaid oma harjumustest välja astuma ning õpidisaini teadmisi täiendama.

Konkursile esitati kuus kõrgel tasemel doktoritööd. I preemia vääriliseks tunnistati Triinu Kärbla (Tartu ülikool) tööga „Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis“. Ka selle töö tulemused on olulise praktilise väärtusega, sest välja on töötatud sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Ilmnes selge vajadus muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid, seostada strateegiate õpetamine riiklike õppekavadega ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada.

II preemia määrati Katrin Karule (Tallinna ülikool) töö „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“ eest. Kuna tänapäeval õpivad ülikoolides eri vanuses inimesed, kellel on unikaalsed õpi- ja elukogemused ning arenguvajadused, seab see ülikoolidele varasemast suuremad ootused ja vastutuse. Töö praktiliseks väljundiks on autori koostatud ülikooliõppe andragoogiline mudel, mis pakub lahendusi täiskasvanud õppija toetamiseks.

Praegune koroonakriisiga seotud eriolukord on esitanud uusi väljakutseid meie teaduskonkurssidele. Traditsiooniks muutunud ja konkursi lõpusündmuseks saanud igakevadine haridusteaduste konverents toimub sellel aastal veebis.

Kategooriate parimad kuulutati välja 13. mail Tartu ülikooli korraldatud haridusteaduste veebikonverentsil „Kirjaoskuste kirevus“. Konkursi parimad tutvustasid lühidalt oma töid.

Suur tänu kõigile konkursist osavõtnutele, hindamiskomisjoni liikmetele ja teadusagentuurile suure panuse eest. Teie soov osaleda pikaajalisel konkursil teeb rõõmu ja väärtustab haridus- ning kasvatusteadusi.

Loodame arvukat osavõttu ka järgnevatel konkurssidel. Uus konkurss tuleb uuel aastal taotlustähtajaga 17. jaanuaril 2022.

Konkursi korraldamist rahastab HTM.

Kategooriate lõikes jagunesid tööd järgmiselt:

• publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad – 6
• eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid – 10
• võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid – 19
• magistritööd – 26.