Kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis läheb mägi Muhamedi juurde

Piirangute ajal ei saanud õpilased käia näitustel. Probleemi lahendasime nii, et muutsime oma kooli näitusesaalideks.

Takistused panevad leidlikke lahendusi otsima. Ka meie, Kohtla-Järve Ahtme põhikooli õpetajad, panime pead kokku ja mõtlesime, kuidas piirangute ajal tundide rikastamiseks külastada muuseumi või näitust. Oma silmaga näha, kõrvaga kuulda, käega katsuda, proovida tunnetada – see annab õpilasele isikliku kogemuse, rikastab tema maailma ja just isikliku kogemuse kaudu kujuneb õpilase maailmavaade.

Loovad õpetajad, nagu me kõik pidime viimasel aastal olema, leidsime lahenduse sellele üsna kiiresti: otsustasime luua ise näitusi, muuseumid koolis juba on. Kaasasime ka õpilasi ning lasksime nende kujutlusvõimel ja loomingulisusel lennata.

Kohtla- Järve Ahtme põhikooli teisel korrusel on nüüd näitus Mesopotaamiast. Õpilased tutvusid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides selle iidse maa ajaloo, kultuuri ja ühiskonna korraldusega, kunstitundides aga proovisid kätt savitahvlitel kiilkirja kirjutamises. Õpetajad olid loonud õpilastele väikse kiilkirja-eesti sõnastiku, mille abil kirjutasid kuuendikud tekstikesi niiskesse savisse puupulgaga. Pärast põletasid savitahvlid keraamikaahjus ja välja tulid sealt Babüloni-aegsete kirjadega sarnased kiilkirjatahvlid.

See oli huvitav, kuid näituseks jäi kiilkirjatahvlitest väheks. Mida veel teha? Mõtlesime, et tore oleks oma silmaga Pergamoni muuseumis uhket jumalanna Ištari väravat näha, aga sinna ei saanud me minna. Ja oligi otsustatud – õpilased hakkasid ajaloo-kunsti ühistundides oma kätega imeilusat Ištari väravat taaslooma! Nii palju indigosinist ja kulda pole meie kooli fuajee varem näinud.

Kui panime kõik eksponaadid kokku ja lisasime sooja idamaise miljöö loomiseks juurde ka palmid, tekkis meie jahedal põhjamaal asuvas koolis kohe soojem ja heledam tunne.

Aga staatiline näitus on ju igav!

Et kõik meie kooli õpilased saaksid näitusel demonstreeritavaid materjale aktiivsemalt uurida, lõime mitmed seikluslikud ülesanded. Ühes ülesandes pidi näitusekülastaja dešifreerima lihtsa eesti-babüloni sõnastiku abil kuuendike loodud savitahvlile kirjutatud kiilkirja. Lisaks said õpilased teha QR-koodide abil virtuaaltuuri Vana-Babüloonias ja kontrollida oma teadmisi Mesopotaamiast.

Sama korruse fuajees võib uudistada geograafia- ja bioloogiaõpetajate korraldatud näitust. Kõige huvitavamad eksponaadid, mida loodusõpetuse õpetajad tavaliselt kapis hoiavad (laste arvates ära peidavad), on inimese ja loomade luustikud, taimi ja mineraale tutvustavad eksponaadid ning mudelid – seda kõike eksponeeritakse meie kooli fuajees ning lastel on võimalus oma silmaga näha, kuidas näevad välja näiteks inimorganid või jänese skelett.

Koolimaja kolmanda korruse oleme usaldanud professionaalide kätte. Olime valmis selleks, et avada oma koolis professionaalse kunsti galerii. Esimene kunstnik, kelle originaalmaale me äsja avatud galeriis eksponeerime, on jakuutia maalikunstnik Fiadosija Ivanova. Tema müstiliste maalide seeria „Müütide mosaiik“ jõudis meie kooli tänu üleeuroopaliste näituste programmile „Maailma lõuend“, mille raames püüavad kunstnikud tekitada huvi maailma rahvaste müütide, legendide ja muistendite vastu.

Näitus peab elama!

See tähendab, et näituste üle tuleb ka mõtteid vahetada, vaieldagi. Nii hakkasime oma uues kunstigaleriis korraldama esteetikatunde, kus õpilased saavad tutvuda kaunite originaalmaalide kaudu India, Egiptuse, Venemaa ja Põhja-Siberi rahvaste mütoloogiaga. Järgnevas kunstitunnis proovivad õpilased aga galeriis nähtu põhjal värvide ja kujutiste abil edasi anda enda ja teiste mõtteid, tundeid, emotsioone ja muud silmaga nähtamatut, mis teeb meid loovateks inimesteks. Eriti meeldivad sellised galeriitunnid algkooliõpilastele.

Peremuuseum!

Meie koolil on ka keldrikorrus ja seal on kõige väärtuslikum: peremuuseum ja koolimuusem. Peremuuseum kannab edasi meie kooli õpilaste, vanemate, vanavanemate väärtusi. See on täisväärtuslik muuseum, kus on püsiekspositsioon ja ajutised näitused. Eriti uhked oleme selle üle, et püsiekspositsioonis on eksponaadid, mille oleme pannud kokku oma õpilaste perede antud asjadest: vanad tehnilised seadmed, mänguasjad, dokumendid ja interjöörielemendid, vanemate ja vanavanemate Nõukogude-aegsed koolipäevikud, õpikud ja vihikud, vanavanematelt saadud vokk, puust nõud ja palju-palju muud.

Kuna peremuuseumihoidja on entusiastlik ajalooõpetaja Liudmyla Yemelianchenko, siis on loomulik, et seal illustreerib palju eksponaate põnevat ajaloomailma: lossid, kirikud, lahingute maketid, uhked sugupuud, linna- ja kodulooga seotud raamatud ja dokumendid. 

Elu peremuuseumis keeb! Seal korraldatakse kooliõpilastele ekskursioone, muuseumitunde, regionaalprojekte ja ajaloo üritusi. Ajalugu on äge ja meie õpetajad oskavad lapsi ajalugu armastama panna!

Natuke väiksem, kuid kallis kogu kooliperele on koolimuuseum, mis annab ülevaate meie kooli ajaloost ja arengust: alguspäevadest kuni tänapäevani. Muuseum räägib loo sellest, kuidas Kohtla-Järve 14. koolist sai Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja mil moel omakorda gümnaasiumist sai praegune Kohtla-Järve Ahtme põhikool.

Iga muutus annab meile uue oskuse. Nii tõi distantsõpe periood meie kooli rohkem loomingulisust.

Oleme avatud kõigile uudishimulikele ja teeme rõõmuga ekskursioone meie kunstisaalides ja muuseumides.

Tulge külla!