Lapsed ja noored digivahendite lummuses – mis on lahendus?
Laste ja noorte digisõltuvuse ennetamiseks on Tallinna ülikooli „Erialasid lõimiva uuenduse“ (ELU) projekti raames valminud kolm infovoldikut. Infovoldikud on 24 tudengi (15 eriala esindajad) ja nende juhendajate kooslooming.
Tulenevalt koroonapandeemiast on laste ja noorte internetikasutus hüppeliselt kasvanud, kuna õppetöö on toimunud distantsilt. Arvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid on head abivahendid nii õppetöös kui ka vabal ajal, ent nende liigne kasutamine toob kaasa keskendumisvõime vähenemise, ärrituvuse ja väheliikuva eluviisi. Probleemile võivad lisanduda õpiraskused ja depressioon.
Hirm sotsiaalmeedias millestki ilma jääda teeb ärevaks, igast uuest sõnumist või kirjast teatav heli paneb haarama telefoni järele, tekitades elevust. Pool päeva nutivahendita võib tunduda juba paras piin.
Lapsed ja noored on sattunud digivahendite lummusesse, samas puuduvad ühiskonnas digisõltuvuse ennetamiseks metoodilised vahendid. Inimeseõpetuse õpikutes on digirikkas keskkonnas toimetuleku teemasid käsitletud minimaalselt. Andes lapsele digivahendi, mis tekitab potentsiaalselt sõltuvust, on tarvis õpetada ka teadmisi, oskusi, harjumusi ning hoiakuid, kuidas selle liigkasutamist piirata.
Mis on digisõltuvus?
Digisõltuvus (ka nutisõltuvus) on lai mõiste, mille all käsitletakse nii interneti-, arvuti-, nutitelefoni-, mängu-, sotsiaalmeedia, sotsiaalvõrgustike jne sõltuvust. Kõik need sõltuvused on teadusuuringute teemad. Samas tuleb rõhutada, et digisõltuvus ei ole ametlik diagnoos. Digivahendite liigkasutamine ehk kasutamine kauem, kui arstid soovitavad, on digiriigis muutunud tavaliseks, kuid see ei tähenda, et selline käitumine oleks jätkusuutlik ja tervisele kasulik. Mida väiksem laps, seda vähem aega peaks ta digivahendis veetma.
Digivahendi liigne kasutamine mõjutab noort aju halvasti. Helendavad ekraanid ja nende sisu on kui narkootiline aine, mis tekitab lühiajalist heaolu ja mõjutab mõtlemist, tundeid ja käitumist. Lapsed ei oska digivahendeid kasutades aega planeerida ning digivaba mäng ja liikumine võib jääda tagaplaanile.
Digiaja vähendamine nõuab igaühelt suurt tahtejõudu ja pingutust. Harjumusi on lihtsam tervislikumaks muuta, kui sõbrad ja pereliikmed neid toetavad. Hea oleks luua üheskoos digivahendi kasutamise reeglid. Digivahendite kasutamist saab piirata, kui otsida meelepäraseid asendustegevusi.
Digivahendites veedetud aeg ei ole ainus digisõltuvuse või liigkasutamise kriteerium, eriti ühiskonnas, kus digivahendite laialdane kasutamine on muutunud tavapäraseks. Terve ja ebaterve digivahendite kasutamise piir läheb sealt, kus digivahendite kasutamine saab muust tegevusest tähtsamaks, inimene hakkab seetõttu eemalduma suhetest ning õppimine, töö või muud olulised eluvaldkonnad kannatavad. Tervisliku digivahendite kasutamise puhul jagub tähelepanu ka olulistele inimestele ja tervislikule tegevusele.
Mida enam mängitakse ja õpitakse virtuaalmaailmas, seda olulisem on suunata laste ja ka täiskasvanute ekraanipraktikat viisil, mis kahjustaks võimalikult vähe nende vaimset ja füüsilist tervist. Digivahendite kasutamise tervislike harjumuste õppimine lasteaias ja koolis võiks olla efektiivne just õpilaskeskse probleemõppe põhimõttel – õpilased tunnistavad liigse digikasutuse kui probleemi olemasolu, seavad oma eesmärgid, mõtestavad oma õppimist ja toetavad üksteist.
Kuna digivahendite liigkasutamine on sotsiaalne probleem, mis haarab tavaliselt tervet rühma, klassi, sõprus- või perekonda, siis saab digiaja vähendamine olla edukas vaid kaasamisprintsiibil.
Võimalik lahendus – digisõltuvust ennetavad infovoldikud
Infovoldikud leiab ELU veebist ja eDidaktikumi kollektsioonist. Tallinna ülikooli ELU projektis on valminud kolm infovoldikut, mida õpetajad ja tugispetsialistid saavad kasutada laste ja noorte digisõltuvuse ennetamiseks. Õpetajatele ja tugispetsialistidele on infovoldik töövahend, mida lõimida eri ainetes, projektides ja tegevustes. Infovoldikud aitavad luua tervislikke digivahendite kasutamist toetavaid väärtuseid, kokkuleppeid ja reegleid. Kõik infovoldikud on prinditavad ja e-kirjana saadetavad.
Nimetatud infovoldikute abil saavad lapsevanemad ja lapsed teadmisi digivahendite mõjust, teadvustavad nende kasutusaega ja mõistavad vajadust digivahendite kasutamist piirata. Ühtlasi leiab voldikutest mõtteid, kuidas digivahendi liigkasutamist ära tunda ja seda enda või oma lapse puhul ära hoida. Lisaks pakuvad infovoldikud asendustegevuste ideid, mida lapsed ja noored saavad teha iseseisvalt või koos perega.
Loodud infovoldikute eesmärk ei ole kedagi diagnoosida, vaid juhtida tähelepanu sellele, kuidas digivahendid mõjutavad laste ja noorte käitumist. Eesmärk on kujundada tervislikke harjumusi. Infovoldikud aitavad luua uusi sotsiaalseid norme ning aitavad mõista, et elust saab rõõmu tunda ka siis, kui sa ei ole internetis koheselt kättesaadav.
Esimese infovoldiku sihtgrupp on lapsed.
Eesmärk on tõsta laste teadlikkust digivahendite liigkasutamise kahjulikust mõjust, pakkuda välja alternatiive digivahendi kasutamise vähendamiseks ning anda soovitusi, kuidas kasutada digivahendeid tervist kahjustamata.
Lühitutvustus. Infovoldik on illustratiivne, lapsi kõnetav ja vaatama kutsuv. Infovoldik annab ülevaate digisõltuvusest ja sellest, kuidas see lapsi mõjutab. Samuti on infovoldikus alternatiivseid tegevusi ja ideid, kuidas olla digivahendites vähem. Infovoldikus leidub värvimisülesandeid ning põnevaid mängulisi ülesandeid, need pakuvad lastele võistlusmomenti ja avastamisrõõmu. Samuti sisaldab voldik ülesandeid grupile, et üheskoos vähendada digivahendites veedetavat aega.
Teise infovoldiku sihtgrupp on eesti- ja venekeelsed noored ja teismelised.
Eesmärk on vähendada digivahendite kasutusaega noorte ja teismeliste seas, ennetada digisõltuvuse teket ning digivahendi liigkasutamist ja teadvustada digisõltuvuse esmased nähud, pakkuda lahendusi ja väljakutseid digivahendite kasutuse piiramiseks asendustegevuste näol.
Lühitutvustus. Infovoldik on pilkupüüdev, noortepärane ning teismelisi kõnetav. Infovoldik võimaldab noortel teha digisõltuvuse testi ja läbida isikliku väljakutse nutivahendi kasutusaja piiramiseks. Lisaks on võimalus teha väljakutse terve klassiga. Infovoldik annab ülevaate, mida teeb digivahendite liigne kasutamine teismeliste ajuga ning kuidas mõjutab sinine ekraanivalgus söögiisu ja und. Lisaks selgitatakse infovoldikus mõisteid „nomofoobia“, „multitasking“, „molutamine“. Infovoldikus olev tegevuste kalender annab võimaluse valida endale sobiv asendustegevus ning vähendada seeläbi digivahendis veedetud aega.
Kolmanda infovoldiku sihtgrupp on lapsevanemad.
Eesmärk on tõsta lapsevanemate teadlikkust digisõltuvusest, vähendada digivahendite liigkasutamist ning ennetada digisõltuvuse tekkimist nii lapsevanemate kui ka nende laste seas.
Lühitutvustus. Infovoldik on mõeldud juhendmaterjaliks lapsevanematele, vähendamaks nende laste digivahendite kasutamist juba üsna varajasest east. Infovoldikus on lühike ülevaade digivahendite kasutamisest ja võimalus analüüsida oma lapse käitumist digivahendites. Infovoldikus on välja toodud äpid, mille abil saab piirata nii enda kui ka oma lapse nutivahendite kasutamist. Infovoldikus leidub asendustegevusi, mida teha koos perega, ning kokkuleppeid, mida sõlmida kõikide pereliikmetega.
Soovituslik kirjandus:
- Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus. Digisõltuvus. https://15410.ee/digisoltuvus/
- Seema, R. ja Vinter-Nemvalts, K. (2020). Digisõltuvus ja digiärksus. M. Heidmets (koost). Haridusmõte (lk 392–416). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
- Seema, R., Heidmets, M., Konstabel, K. ja Varik-Maasik, E. (2021). Development and validation of the Digital Addiction Scale for Teenagers (DAST). Advance. Preprint. https://doi.org/10.31124/advance.13503156.v1
KUMMALINE LUGEDA,
kuna just Tallinna ülikoolis hakati üle 20 aasta tagasi ohjeldamatult (!) propageerima arvutite kasutamist õppetöös … Me oleme ise loonud praeguse olukorra; voldikutest saab siin vaid järjekordne raha kulu.
Kõige lihtsam, kui digivahenditest ise loobume -!? Aasta tagasi tuli mul viia läbi õppetööd arengupsühholoogiast. Loengule tulnud noored täiskasvanud võtsid oma nutikad ja arvutid ning “süvenesid nendesse”. Ütlesin seepeale – kellel on vaja “nutikaga tööd teha”, mingu ukse taha ja tehku seal oma töö ära. Noored kohkusid, panid digivahendid ära ja hakkasid mind kuulama … Sain aru, et minu jutt neid isegi huvitas, kuid kursuse käigus selgus, et nad ei saa minu lihtsast jutust siiski aru … Nii kaugele oleme juba TAJUVA kooliga jõudnud!
P.S. Kuid seda nägid TEADUSELE toetuvad didaktikud isegi üle 20 aasta tagasi ette (lähemalt-lühidalt kasvõi – “Carpe diem!” ja “Vanadus on suurepärane”).
Peep Leppik, aitäh kommentaari eest!
Kasutan võimalust täpsustada, et voldikud loodi õppetöö raames. Selleks ei kasutatud mitte mingit lisarahastust.
ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus on projekti- ja probleemõppel põhinev TLÜ õppeaine, mille käigus lahendatakse erialasid lõimiva probleemipüstitusega ülesandeid.
Voldikud on mõeldud vabalt kasutamiseks ja need leiab siit:
https://elu.tlu.ee/et/projektid/infovoldik-digivahendite-liigkasutamise-ennetamiseks-lastevanematele-ja-lastele
Õpetajad ja tugispetsialistid saavad voldikud välja pintida tavaliste töölehtedena. Iga “voldik” koosneb kahest töölehest.