Laste maskikandmise nõue koolis paneb jahmatama
Miks mask koolis ei kaitse meid haigestumise eest? Viirus läheb maskist kergesti läbi. Peale selle hingame me ka maski servade vahelt.
Viiruste läbimõõt on väidetavalt 10–400 nm. Selle kohta leiab netist väga erinevat infot: ühe info kohaselt väikseim on parvoviirus – 20 nm, teise info kohaselt hoopis rinoviirus – 30 nm. Ka koroonaviiruse kohta andmed erinevad: Tartu ülikooli andmeil on viiruse suurus 70–100 nm, mõne seisukoht on, et 30 nm. Olen leidnud ka väite, et hoopis 120 nm. Aga sõltumata sellest, mis on tegelik number – isegi kõige suurem number tähendab 0,00012 mm (võrdluseks: juuksekarva keskmine läbimõõt on 0,11–0,45 mm).
Kõik riidest maskid on sisuliselt kudumid. Isegi väga tihedalt kootud materjali kiudude vahed tulevad mikroskoobi all nähtavale. Sellest järeldub, et kiudude vahed on mitu korda suuremad kui viirused. Seega läheb viirus maskist kergesti läbi.
Peale selle hingame me ka maski servade vahelt. Kes ei usu, võib teha peeglikatse: pane mask ette ja tõsta taskupeegel ülemise serva ette. Sekunditega on peegel meie hingeõhust udune. Maski alt ja kõrvalt eriti õhku ei välju, sest hingeõhk on toa temperatuurist soojem, soe õhk on aga kergem kui külm, seega kerkib see ülespoole. Järelikult toimub õhuvahetus nii, et alt ja külgedelt pääseb õhk sisse, ülalt, nina ja põse vahelt välja.
Meditsiiniline mask ei ole kudum, kuid õhku laseb see läbi veel paremini kui mitmekordsed riidest maskid (kui ei usu, proovi taas peegliga – suu ja nina kõrgusel läheb peegel maski ees väga ruttu uduseks). Kui vaadelda maski mikroskoobi all, tulevad ka selle kiuvahed nähtavale.
Kasu asemel hoopis kahju
Viirus püsib aerosoolis kuni kolm tundi, ütlevad teadlased. Samuti võib viiruse saada pindadelt. Sealt edasi kätega nägu puudutades võib viirus sattuda hingamisteede limaskestale. Terviseameti ja viroloogide seisukoht on, et muuhulgas aitab mask ära hoida oma näo katsumist. Praktika näitab risti vastupidist, vähemalt laste puhul. Märkasin seda talvel, kui põhikoolilapsed hakkasid koolis maski kandma. Ainuüksi ühe tunni jooksul tekkis nii palju nakkusohtlikke situatsioone, et pidin tunnis rääkima maski hügieenilise kandmise reeglitest.
Mida ma selle aja jooksul siis nägin? Sõbrannad lobisevad vahetunnis klassi ukse taga, mask lõua all, siis tulevad tundi ja tõmbavad maskid lõua alt näole. Kas nad ei katsunud just praegu oma nägu? Kätega, millega nad enne katsusid ukselinke, tooli seljatuge, lauaserva jne. Mõnel lapsel ei istunud mask hästi ees, ta kohendas seda iga paari minuti tagant. Kas ta selle tegevuse juures ei katsunud kordagi oma nägu? Pidevalt katsus! Üks õpilane tõmbas aeg-ajalt nina maski seest välja, sest ei saanud hästi hingata. Kas ta maski alla- ja ülespoole sikutades ei katsunud oma nägu?
Täiskasvanud võivad poodi või ühistransporti sisenedes osata panna maski ette nii, et nad nägu ei katsu, ja võtta selle ära ainult kõrvatagustest paeltest hoides, kuid lapsed, kes peavad koolis 6–8 tundi järjest maskis olema, kannavad seda ebahügieeniliselt, nii et kasu asemel võib see hoopis kahju põhjustada – just kätelt maskile kanduvatest viirustest võivad nad ennast ise nakatada.
Pöördume nüüd aerosooli juurde tagasi. Meid ümbritsev õhk on niiske. Viirus püsib imetillukestes piisakestes, millest moodustub õhuniiskus. Normaalseks õhuniiskuseks loetakse ca 40%. Kinnise ruumi puhul moodustub suur osa aerosoolist inimeste väljahingatavast õhust, mis teatavasti koosneb üsna suurel hulgal CO2-st. Mida rohkem inimesi ruumis on ja mida väiksem on ruum, seda kiiremini hakkab CO2-tase seal tõusma. Tuulutamisega paneme õhu liikuma ja välja hingatud CO2 rikastub aknast tuleva hapnikurikka õhuga.
Toon kõigile arusaadava näite: oletame, et meil on ämbritäis vett, kuhu kogu aeg peensoola lisatakse. Kui me ämbrile sõela peale paneme, siis soola juurdevool aeglustub, sest osa soola jääb sõelale. Aga osa läheb sõelast läbi ja vesi muutub järjest soolasemaks. Oletame nüüd, et ämbri allosas on auk, kust osa soolvett välja niriseb. Et ämbris kogu aeg sama palju vett oleks, tuleb ülalt tavalist kraanivett juurde kallata. Kummal juhul muutub vesi järjest soolasemaks ja kummal juhul pigem magedamaks – kas auguga ämbris, kus vesi pidevalt vahetub, või auguta ämbris, kuhu magedat vett juurde ei tule, kuid soola vaikselt juurde pihkub?
Oletame nüüd, et üks ruumisviibijaist kannab nakkust. Isegi kui ta ei räägi ega ava suud, sisaldab tema hingeõhk viirust, mis pääseb läbi maski ja maski servade vahelt välja ning jääb ruumi ringlema. Sisuliselt on see õhureostus. Mõelgem nüüd muu õhureostuse peale: kuidas me käitume, kui kahtlustame ruumis õhureostust (gaasileke, vingugaas, suitsetajatest ruumi jäänud tubakapõlemise jäägid vms). Kui paljud meist otsustavad, et oma tervise kaitseks tuleb mask ette tõmmata, sest see kaitseb gaasi- või vingumürgituse eest? Kui paljud otsustavad akna avada, et õhureostus ruumist välja läheks ja puhas õhk asemele tuleks? Ja kummad neist suurema tõenäosusega mürgistusest pääsevad?
Mis toimib maski taga?
Mask aeglustab õhu liikumist hingamisel. Selle võrra aeglustub ka viiruse pääs meie hingamisteedesse, mis esmapilgul julgustab arvama, et mingil määral mask meid viiruse sissetungi eest kaitseb. Lühiajaliselt usutavasti kaitsebki. Kuid mida kauem me nakkusekandjaga samas ruumis viibime, seda enam sünnib sellest aeglustumisest kasu asemel hoopis kahju.
Kuna mask takistab õhu pääsu hingamisteedesse, jääb osa õhku, mille me maskita sisse hingaksime, maski taha. Sellest poleks midagi, kui sama ei toimuks väljahingamisel: osa väljahingatavast õhust jääb maski sisse ja kuna täiskasvanud inimene teeb umbes 14 hingetõmmet minutis (lapsed rohkem), siis jõuab ta hingata maskist osa väljahingatud õhku sisse tagasi, enne kui see maskist välja pääseb.
Tänapäeval on müügil CO2-mõõtjad. Soovitan sellega katsetada, et taibata, kui suur kogus süsihappegaasi on inimese väljahingatavas õhus. Pea poole sellest kogusest hingab maskikandja sisse tagasi. 45 minutiga (üks koolitund) on ta teinud seda vähemalt 630 korda! Kui ruumis on õhuvahetus kehvapoolne, siis hakkab CO2-tase ruumis kiiresti tõusma ja et maskis tõuseb see tänu õhuliikumise aeglustumisele veel kiiremini, muutub sissehingatav õhk inimese jaoks mürgiseks: õhk mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb inimese uimaseks, 7–10% põhjustab peavalu, peapööritust, kuulmis- ja nägemishäireid ja mõne minuti kuni tunni jooksul teadvusekadu.
Lisaks takistab süsihappegaasi suur kontsentratsioon organismis aju tööd. Keskendumisvõime halveneb, mõtlemine aeglustub, arusaamine infost muutub häguseks, inimene n-ö ei jaksa enam kaasa mõelda. Koolis maske nõudes paneme lapsed sisuliselt situatsiooni, kus nõuame neilt keskendumist ja kaasamõtlemist, ise samal ajal seda tegevust pärssides.
Nüüd jõuame olukorrani, kus ruumis on üks viirusekandja. Oletame, et ruumi tuulutatakse pidevalt ja maske ees ei ole. Kui suur on võimalus, et inimesed nakatuvad aerosoolis leiduvatest viirusosakestest? Kaduvväike. Õhu liikumine ruumis hajutab aerosooli paiskuva viiruse enne, kui see teiste inimeste hingamisteedesse jõuab. Ja kui veidike jõuabki, siis hingab inimene selle vähese kohe endast välja ja liikuv õhk hajutab ka selle. Mõni üksik viirusosake, mis organismi jääb, ei ole veel paljunemisvõimeline – et inimene nakatuks ja haigestuks, on vaja vähemalt 1000 partiklit.
Kuidas toimub see aga siis, kui samas olukorras (tuulutatavas ruumis) on inimestel mask ees? Kõige suurema löögi alla satub siis muidugi viirusekandja ise, sest oma maskist hingab ta osa viirust sisse tagasi ja mida suuremaks kasvab viiruse hulk ta organismis, seda raskemalt ta haigestub.
Mis juhtub ülejäänud maskikandjatega? Kuna õhuvahetus ruumis on tagatud ja mask aeglustab õhu jõudmist nende hingamisteedesse, siis suure tõenäosusega keegi neist ei nakatu. Kui aga peaks juhtuma, et osal õnnestub siiski veidi viirusosakesi sisse hingata, toimub nendega sama mis maskis viirusekandjaga: iga väljahingamisega hingab ta maskist mingi osa viirusest sisse tagasi. Nüüd sõltub kõik sellest, kui pikka aega inimesed ruumis koos viibivad ja kui tihedaid maske kannavad. Paari tunni jooksul vaevalt keegi nakatub, pikema aja peale aga võib mõni oma maskist juba sellise koguse sisse hingata, et mõned viirusosakesed jõuavad rakkudeni. Siis on ka see inimene nakatunud ja võib haigestuda.
Kui ruumis õhk ei vahetu, siis pole vahet, kas inimestel on mask ees või mitte – mida kauem nad koos viirusekandjaga seal istuvad, seda kindlamalt nakatuvad. Ainus vahe on selles, et kui neil seal ka mask ees on, siis nakatuvad kõik raskemini, sest maski tõttu ei pääse osa sisse hingatud viirusest enam õhku tagasi ja kriitilise hulga määr organismis saabub pisut kiiremini, kui see maskita oleks toimunud.
Maski taga on elu!
Meie suus elutsevad tuhanded bakterid, mida me kõik välja hingame. Bakterid on suuremad kui viirused, neid on võimalik mikroskoobi abil näha. Kui meil on mask ees, siis jäävad bakterid maski sisepinnale, kus nad kiiresti paljunema hakkavad – soe ja niiske keskkond on bakterite paljunemiseks väga soodne. Nelja tunni möödudes on maski sisepinnale moodustunud juba väikesed bakterite kolooniad, mis mikroskoobi all on täiesti nähtavad ja mida inimene maskist endale sisse hingab.
Enamasti ei ole need bakterid inimestele ohtlikud, kuna need on meie enda keha omad. Aga … igas organismis peab valitsema tasakaal – kui midagi saab liiga palju, siis läheb organism tasakaalust välja. Sama on bakteritega – kuni nad on organismis tasakaalus, on inimene terve. Kui mõnda bakterit on organismis liiga palju, tekivad sümptomid, mis näitavad, et mõne elundi töö on häiritud.
Kui täiskasvanud suudavad enamasti meeles pidada, et oma maski ei tohi katsuda, siis lapsed on tunduvalt impulsiivsemad. Nagu ma eespool näiteks tõin, katsuvad lapsed tunni jooksul nii oma maski kui nägu mitu korda (mõned lausa kümneid kordi!). Kui laps on enne katsunud ka muid asju, siis korjab ta käsi ka teiste inimeste kätelt pindadele jäänud baktereid. Kui ta nüüd pidevalt sama käega oma maski katsub, kanduvad need bakterid tema maskile, hakkavad seal soojas ja niiskes keskkonnas paljunema ega pruugi enam selle inimese organismi sõbrad olla.
Esimesena ilmneb kahjustus näonahal (dermatoloogid nimetavad pikaajalisest maskikandmisest tekkinud nahapõletikku maskneks – mask + akne). Nahal on see nähtav, kuid mis toimub sissehingatud bakterite toimel meie hingamisteede limaskestadel, seda ei näe me keegi. See tähendab, et püüdes maskiga viirust vältida, me n-ö püüame võrguga sääski ja lisaks sellele paotame ukse teistele tervisemuredele.
Haridus- ja teadusministeerium: vanemad kui 12-aastased peavad koolis kandma maski
- Esmaspäevast võisid kõikide haridusastmete õppijad taas kooli minna. Et õppetöö saaks toimuda võimalikult ohutult, tuleb kõikides haridusastmetes õppetööd korraldades silmas pidada üldisi tervisekaitse nõudeid ning haridus- ja teadusministeeriumi juhiseid ja soovitusi võimalikult ohutuks õppetöö korraldamiseks.
- „Kuna nakkusoht on meil jätkuvalt kõrgel tasemel, peame kandma siseruumides maski, et takistada viiruse levikut. Loodame, et nakkusoht väheneb, siis saame võib-olla ka maskikandmise kohustusest loobuda. Täna veel mitte,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
- Seega ei laiene nimetatud kohustus alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
- Oluline on hajutamine ja kontaktide vähendamine, mille aluseks on õppetöö korraldamine võimalikult kindlate õppegruppide põhiselt ning grupivaheliste kokkupuudete vältimine. Seda tuleb silmas pidada nii õppetöö kui muu tegevuse puhul.
- Ülevaate piirangutest leiab www.hm.ee/koroona.
Tahaks nüüd lugeda loodusainete ja loogika õpetajate kommentaare …
Maskidest, nende kasust ja võimalikest ohtudest:
https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/science/science-briefs/masking-science-sars-cov2.html
Uskumatu! Õpetajate Leht avaldab sellise artikli ja ei küsi artiklis esitatud uskumuste ja oletuste kohta kommentaari ekspertidelt. See on väga suur pettumus, sest olen pidanud ÕL-i väljaandeks, mis kannab teaduspõhiseid väärtuseid.
Väga õige artikkel. Ja väga õige jutt. Mask ei kaitse viiruse eest.
Isegi Lutsar rääkis sellest eelmine aasta. Nüüd järsku kaitseb või. Saate aru,et noored kannavad riidest moodsaid maske , mis on bakterite pesa ja kahjustab meie noorte tervist. See avaldub mitte kohe, aga 5 aasta pärast ehk. Mõelge, mida te teete noorte tervisega.
Aitäh! Heli Kendra!
Aitäh! Õpetajate leht, et hoolite ja avaldate!
Marile: ei pea absoluutselt olema mingi teadlane, et mõista tervetelt inimestelt maskikandmise nõudmise absurdsust!!! Kuigi just teadlased ja eksperdid samuti just sedasama ütlevad – kaasaarvatud armastatud Irja Lutsar, Karmen Joller, dr Mait Altmets, Tallinna kiirabi operatiivjuht selgitab 1,3 min videos, et nende maskide kasutamine ei ole üldse põhjendatud terve inimese puhul! Vaata ja veendu ise. Jätame maskid meedikutele !!!!
Maski(mitte)kandmise info Tallinna Kiirabi poolt ei aegu : https://www.youtube.com/watch?v=rFEAtBzBLM8
Kellel lõua all, kellel kord ees siis ära ja kes kannab justkui korrektselt.
Siis tuleb söögivahetund ja kõik lapsed on sööklas külg külje kõrval üksteisele taldrikuid ja leibu ulatamas.
Isegi kui mask aitaks (mida see antud viiruse puhul teha ei saa) oleks seda nõuet koolis praktiliselt võimatu täita.
On ülimalt kurb, et täiskasvanud inimesed, kes täna meie riiki juhivad, käituvad teaduse, teadmiste ja loogika vastaselt!
Eriti rumal või silmakirjalik paistab see pleksiklaasist riba näo ette riputajaid vaadates.
Õpetajate ja koolijuhtide tervele mõistusele lootes.
Intervjuusid ekspertidega
Heikki Junninen:
https://vikerraadio.err.ee/1150905/huvitaja-koroonaviiruse-levik-erivajadustega-inimeste-ligipaas-hoonetele/1109247
Alusta kuulamist saate teisest lõigust.
Tõsi, ta räägib ainult lühiajalisest maskikandmisest max 1-2 tundi, kuid seletab näiteks väga põhjalikult lahti tuulutamise olulisuse. Hea näide temalt: selleks, et taibata, kui ruttu aerosool ruumis levib, tõmba tikku – üle ruumi levib kohe lõhn.
Bakteritest maskil:
https://www.err.ee/1147023/uhekordse-maski-taaskasutaja-riskib-mitmete-tobedega
Eesti keskkonnauuringute keskuse andmeanalüüsgrupi juhataja Marek Maasikmets:
„Kui tehasest tulnud maskil võib olla kuni 30 mikroorganismide kolooniat, siis vahetult pärast paaritunnist kandmist testitud maskil ligi 3500“
Ida-Tallinna haigla poolt maski kasutamise juhend:
Maski näolt eemaldades jälgi, et sa ei puudutaks kätega maski välist pinda, sest sinna võivad olla sattunud bakterid. Maski riideosa ei tohi kätega puudutada.
Meditsiinilised maskid on mõeldud kandmiseks kuni 2 tundi ehk umbes nii kaua kui selle seesmine pind muutub niiskeks.
Sõltuvalt materjalist, tuleb mask välja vahetada 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub keskmiselt päevas umbes 4-5 maski.
Kui maski sise- või välispinnale satuvad pritsmed, tuleb mask välja vahetada.
Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt katsutud, tuleb mask välja vahetada.
Mitu korda koolipäeva jooksul lapsed koolis maski välja vahetavad? Reeglina ei vahetagi!
Lehe toimetusele soovitus: kui seal on südametunnistusega vastutustundlikke inimesi, siis teil on võimalus avalikustada nimeliselt, kes on selliste lapsi hävitavate otsuste taga. Avalikkus peab seda teadma. Mingi osa meediast peab hakkama avaldama sama intensiivselt inimeste tervist kahjustavate soovituste telgitaguseid ja “toiduahelat”, mis inimesi hävingule viivad.
Kõik me teame, kui väsinud ja kui keeruline on keskenduda lastel pika koolipäeva lõpus ILMA maskita. Mida on üldse tõestada ja arutada?
Õpetaja Heli! Aitäh selle artikli eest!
Ise ka ei luba oma last maskiga kooli. Teadus või mitte, emana mind ei huvita see teadus. Ei ole normaalne, et mu laps peab terve päev maskiga koolis käima ja kui teadus on sellisel seisukohal, siis paraku peab mu laps kodus õppima, kus igasugused teaduse lollused temani ei jõua.