Lipsusõlm ja kõrged kontsad, MOBO ja tantsutunnid – koolikass mõtiskleb kehalisest kasvatusest Võru gümnaasiumi moodi

Kevad sel aastal kuidagi vindub, ei jõua ega jõua soojust ära oodata. Kui vahepeal tundus, et ta on juba kohal, sadas järgmisel päeval jälle ühe detsembripäeva jagu lund maha. No olgem ausad, pehmel diivanil patjade ja pleedi keskele kerra tõmmata on küll ütlemata mõnus, aga seda ei anna võrreldagi päikesepaistel peesitamise ja sirutamise või ümbruskonnas luusimisega, saab putukaid ja sisalikke jahtida, esimesi kõrrelisi näksida, värskel murul joosta. See pani mõtlema, kuidas meil liikumise ja kehalise kasvatuse tundidega lood on.

Kui meie kool kuus aastat tagasi tegevust alustas, selgus, et meil pole enda hallatavat spordisaali, staadioni, riietus- ja duširuume. Saame kasutada Võru spordihooneid, mida jagame linna teiste koolidega. Kuidas neid optimaalselt kasutada, kui koolide päevakava, tundide pikkus ning jaotus periooditi on sedavõrd erinevad? Sellele otsivad iga uue õppeperioodi eel lahendusi nii õppejuhid kui kolleegid eri koolidest. See ei luba õpetajatel mugavustsooni langeda, sunnib olema avatud ja loov ning kasutama ära kõik olemasolevad võimalused.

Kehalise kasvatuse iga uut kursust alustavad tüdrukud kõrgetel kontsadel kõndimise harjutamisega ja poisid õpivad lipsusõlme siduma. Kui ilmataat ei taha meid õue lubada, on meil kasutada nn vanas spordikoolis täismõõtmetes korvpalliväljak, et mängida korv- ja võrkpalli, saalihokit ja jalgpalli, mis on õpilaste meelistegevus; maadlussaal maadlemiseks, püramiidide ja akrobaatiliste elementide tegemiseks; pisike jõusaal ning riietus- ja duširuumid. Maja sees kasutame võimalust teha treppidel läbi kolme korruse soojendust ning arendada vastupidavust.

Võru spordikeskuse halli ja staadioni, mis jäävad meist kilomeetri kaugusele, kasutame harvem, sest päeva keskel sinna minemine lühendab tunni ettenähtud pikkust jõudsalt 75 minutilt 50-le. Talvisel perioodil, kui lumega on kehvad lood, arendame hallis kergejõustikuoskusi, FC Heliose kunstmuruväljakul saame vajadusel korraldada jalgpallivõistlusi. Kooli aulas toimuvad tantsutunnid ja õpilaste seas väga populaarsed tantsukursused ning rahulikumad kehalise ettevalmistuse tunnid, nt vana eesti massaaž, jooga. Rahulikumad sellepärast, et koolimajas puuduvad õpilastele riietus- ja duširuumid.

Tamula-äärseid spordiplatse ja väljakuid kasutatakse aasta ringi: eriti kütavad kirgi talvel lumes peetavad vahvad jalgpallimängud, millega kaasneb nii korralik pingutus kui mõnus emotsioon. Koreli oja äärsel discgolf’i-rajal loobitakse igal kevadel-sügisel kettaid ning korraldatakse ka päästeoperatsioone, kui kettad ojja lendavad. Linnaruumis harrastatakse usinasti foto- ja valikorienteerumist, saades kaardid orienteerumisklubi Võru käest. Kui ilmataat on armuline, suusatatakse Kubijal ja lihvitakse uisutamisoskusi Tamula järvel. Möödunud talv lubas uisuplatsi lausa kooli akende alla keskväljakule luua. Hästi oluline on pisikeses kogukonnas hea meeskonnatöö ja koostöö tegemise tahe/võimalus. Ükski asi ei toimu läbirääkimiste ning parimate lahenduste leidmiseta.

Digitehnoloogia ja kehaline kasvatus saavad ja võivad käia käsikäes. Digiõppevahenditest kasutatakse näiteks ActionBoundi, orienteerumisklubi Võru ja PEKO koostatud talviseid MOBO orienteerumisradu, Loquizi liikumismängude tarvis, mitmesuguseid liikumisäppe, Padletisse pannakse üles tundide analüüsid/pildid, ülesannete sooritused, millele järgneb õpetajate tagasiside.

Kes soovib suuremat pingutust ning ennast rohkem proovile panna, saab liituda valikkursustega „Liikumine ja üleelamine metsas“ ning „Talvine liikumine ja üleelamine metsas“, mida viiakse läbi koostöös Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktoriga.

Õpetajad suhtlevad õpilastega kui võrdväärsete partneritega, püüavad neile individuaalselt läheneda, arvestada nii isiksuse kui füüsiliste eripäradega, otsitakse jõukohaseid ülesandeid vastavalt õpilaste võimetele. Nad õpetavad õpilasi eesmärke seadma, protsessi ning selle tulemusi analüüsima. Pingutamise ja vaevanägemiseta ei saa ühelgi juhul. „Tänu“ distantsõppele on õpilased mõistnud, et teevad ülesandeid endale, mitte õpetajale, et enne suuremat vaimset pingutust on kasulik olla värskes õhus kehaliselt aktiivne. On kogetud, et nii ammutad energiat ja suudad paremini kaasa mõelda. Rõõmu teeb ka, et kontaktõppe soovitused/meetodid on jõudnud distantsõppe iseseisvatesse treeningutesse.

Igal aastal juhendavad õpetajad ka õpilaste sporditeemalisi uurimis- ja praktilisi töid, viimaste käigus on loodud lisandväärtusi koolile põnevate võistluste näol, nt siseorienteerumine, lauatenniseturniir, tuletõrjespordivõistlused vm.

Mulle tundub, et võimalusi on igale maitsele, käppadele ja sabale. Parajasti krabiseb akna taga vihm ja soojakraade on vähe, pole üldse kassiilm. Kerin end diivanile mõnusalt kerra, teen pikema uinaku ja kogun energiat esmaspäevaseks orienteerumispäevaks.

Koolikass Johannese mõtteid vahendas õppejuht Annely Hindrikson