Lõimitud õppesüsteemi ootab ees tõsine väljakutse

4. mai 2021 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

Mitmetes Eesti valdade-linnade koolides on loodud lõimitud õppesüsteem, kus arvestatakse tavatundide kõrval ka huvialast tegevust, näiteks treeninguid spordikoolis või õppimist kunsti- ja muusikakoolis. Seda kutsutakse formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumiseks ja seda  toetatakse ka Tartumaal Nõo vallas.

Nõo valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka selgitusel toetab Nõo vald formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumist mitmete erinevate huviringide pakkumisega vallas. Vallas on loodud noortele võimalus osaleda 12 erinevas huviringis, peale selle on vallas oma muusika- ja spordikool. „Kõik asutused teevad omavahel tihedalt koostööd, et mitte tegevusi dubleerida, vaid et noori toetada ning kujundada nende maailmapilti, väärtusi ja sotsiaalset arengut,“ lisab Vetka, kelle sõnul on haridusasutustel tihe koostöö ka noortekeskusega, kus samuti toimub erinevaid projekte ja koolitusi.

Valla haridus- ja kultuuriosakonna ning noortekeskuse eestvedamisel toimub igal aastal huvitegevuse laat, kus kõik erinevad teenusepakkujad on oma huvitegevust tutvustamas ning uusi huvilisi leidmas.

Aprilli lõpus avalikkuseni jõudnud teade, et riigieelarves on kärpekohana ette nähtud huvihariduse toetuse vähendamine poole võrra, tuli ilmselt ebameeldiva üllatusena paljudele kohalikele omavalitsustele, nii suurematele kui väiksematele. Kinnitamist ootava riigieelarve strateegia järgi kukub huvihariduse ja -tegevuse toetus uuel aastal 14,25 miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõi välja, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne: riigieelarvest antav täiendav toetus on jätkuvalt olemas (7,3 miljonit), kuid kriisioludest tulenevalt on see vähenenud.

„Võib arvata, et suurema löögi alla satuvad maapiirkondade lapsed, sest huvihariduse toetuse jagamisel on maapiirkondadel suurem osakaal,“ nendib Anneli Vetka. „Haridus- ja teadusminister rõhutas, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne, mis on loomulikult tõsi, kuid viimastel aastatel on huviharidussüsteem just maapiirkondades edenenud tänu koostööle riigiga. See tähendab, et riigipoolse toetusega on olnud võimalik avada mitmekesisemaid huviringe ning tõsta ka huviringide juhendajate tasu.“

Nõo valla huviringe juhendavad Vetka sõnul riigi toetuse abil entusiastlikud ringijuhid ja seda väärilise tasu eest.

Haridus- ja teadusminister rõhutas, et huvihariduse kättesaadavust saab toetada ka olemasolevast rahast ning omavalitsused saavad hinnata, millised tegevused on olnud efektiivsed ja millised mitte.

„Iga noor, kes on leidnud tee huvihariduse või -tegevuse juurde, on väärtus,“ arvab Nõu valla haridus- ja kultuurijuht. „Iga huviring ei saagi olla väga suure osalejate arvuga, sest noorte eelistused ja huvid on erinevad, mis aga ei tähenda, et näiteks kolme osalejaga rahvusliku käsitöö ring ei oleks efektiivne. Vastupidi, kui aastaid ei olnud ühtegi noort huvilist ning oleme teinud tööd selle nimel, et noori konkreetse valdkonna juurde tuua, siis olen kindel, et nimetatud ring on väga vajalik, et säiliks meie rahvakultuur.“

See, et mitteformaalne õpe on hästi välja arendatud ning mitmekesine, on Vetka sõnul õpivõimaluste hetkeolukorra tugevusena välja toodud ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2035. aastani. „Selliste ootamatute otsustega võib hetkel tugevusena välja toodud aspekt muutuda kiiresti hoopis nõrkuseks, sest tundub, et valitsuse või ministeeriumi tasandil ei kaalutud otsuse mõjusid piisavalt,“ tõdeb ta.

Kui valitsus kärpekohti ei muuda, ei hakka Nõo vald sellele vaatamata Vetka sõnul ühtegi huviringi sulgema, aga võibolla tuleb teha otsuseid, et need toimuvad harvemini ning võibolla tuleb uuesti alustada läbirääkimisi juhendajate tasu üle. „Võibolla ei saa Nõo vald toetada oma valla laste huviharidust ja -tegevust väljaspool Nõo valda enam selliselt, nagu seda siiani tehtud on,“ lisab ta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!