Millega arvestada haridusvõrgu korrastamisel?

9. mai 2021 Karro Külanurm Põltsamaa abivallavanem, Tartu ülikooli magistrant - 14 kommentaari
Karro Külanurm.

Põltsamaa vallas teadsime, et midagi muuta saab kogukond. Vallavalitsuse unistusest ei piisa. Vallavalitsus saab protsessi targalt juhtida, nii et unistused realiseeruksid.

Alguses läks kõik valesti. Kabinetivaikuses sündis eelnõu, mille volikogu kiirkorras otsuseks vormis. Hoolekogudele ja õpetajatele näidati ühte, aga ei oldud kindel, mida päriselt mõeldakse. Päev enne otsustavat hääletust tekkis kusagilt alternatiivne eelnõu, mis imekombel ka vastu võeti. Kõigil oli kiire, kiire, kiire. Ja siis tuli kohtuotsus, mis tõmbas kõigele kriipsu peale.

Umbes nii võib kokku võtta Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise esimese katse 2018. aastal. Aga sellele järgnes teine – edulugu, mida on põhjust jagada.

Millest tuleb vajadus haridusvõrku muuta?

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostab maailma riikide haridusvaldkonna kohta analüüse. Võrdluses teistega saab Eesti üldjuhul kiita. Samas leiab OECD, et haridusvõrgu korrastamine võimaldaks praegusest rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide palka, õpikeskkonda ning selle kaudu ka hariduse kvaliteeti.

Eesti gümnaasiumivõrk pärineb ajast, mil aastas sündis üle 21 000 lapse, see pole ilmselgelt võrreldav praeguse 13 000 lapsega. Viimase 15 aastaga on ka õpilaste arv vähenenud umbes 40%. Üha rohkem mõjutab koolivõrku elanikkonna linnastumine, mis annab valusa hoobi niigi väikestele maakoolidele.

Haridusvaldkonna ühe kriitilise mõjutegurina nähakse õpetajaskonna vananemist. Lähemate aastate jooksul vajatakse koolidesse juurde uusi pedagooge, sest ligi pool õpetajatest on 50-aastased või vanemad. Viimasel kümnel aastal on 60-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kasvanud 13,9%-lt koguni 21,2%-ni. Vähem tähtis ei ole leida kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid, sest kvalifitseeritud õpetajad suunduvad pensionipõlve nautima.

2019. aastal moodustasid hariduskulud omavalitsustes Eestis keskmiselt 50% eelarvest, ühinenud omavalitsustes ning mittelinnalistest piirkondades ka üle 60% eelarvekuludest. Sageli on hariduskulude suur osakaal tingitud ebaefektiivsest koolivõrgust. See omakorda on põhjus, miks mõnes omavalitsuses saavad õpetajad teistega võrreldes madalamat töötasu – riigi ettenähtud õpilaste arvu järgi rahastamisest ei piisa ning koolipidaja peab leidma lisa omavahenditest, mida pole sageli samuti piisavalt.

Haldusreformi käigus lubasid mitmed omavalitsused ühinemislepinguga, et külmutavad haridusvõrgu muudatused 2021. aasta kohalike valimisteni. Uuendades arengukavasid, on aga mitmed neist sunnitud alustama reforme varem.

Haridusvõrku ei saa korrastada vaid volikogu ja vallavalitsus. Kogu süsteemi mõjutavad teisedki huvigrupid – näiteks lapsevanemad, hoolekogud, õpilasesindused ja huvitatud isikud eri kogukondadest. Kuna tegemist on väga suure muudatustega kogukonna jaoks, on kogu protsessi teadlik planeerimine ja juhtimine möödapääsmatud.

Põltsamaa haridusvõrgu korrastamise kogemus

2018. aastal vastu võetud Põltsamaa valla arengukavas on kirjas, et haridusvõrk vajab ülevaatamist tagamaks kvaliteetne haridus igale lapsele. Vallavalitsus kohtus regulaarselt haridusasutuste juhtidega, analüüsiti ja kaasati eksperte ning alustati majanduspersonali koondamist eraldi asutusse, et koolid ja lasteaiad saaksid tegelda oma põhitegevuse ehk õppetööga.

2018. aasta sügisel võttis volikogu vastu otsuse „Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise kavatsus“. See oligi eespool nimetatud luhtunud katse.

Reformi teine katse sai alguse 2020. aasta kevadel, mil paika sai ümberkorralduste ajakava ja tegevusplaan. Nende koostamisel jälgisime muutuste juhtimise teooriast tulenevaid soovitusi, kehtivaid seadusi ja tähtaegasid. Eesmärk oli jõuda aasta jooksul uue mudelini.

Juba praegu saab öelda, et meil läks hästi ja jõudsime eesmärgini. Nii hästi on läinud vaid kolmandikul omavalitsustel, kes on koolivõrku ümber kujundanud. 

Põltsamaa valla haridusreformist saab välja tuua järgmised edutegurid ja soovitused, millele tähelepanu pöörata.

  • Olemasolevate haridusasutuste juhid tuleb saada koostööd tegema. Meie lõime selleks juhtrühma, kuhu kuulusid iga taseme töötajad. Soovisime maandada ka hirme, mis on seotud näiteks võimaliku töökaotusega. Et vältida vastutöötamist ja tagada informeeritus, kaasasime juhtrühma töösse direktorid, sest nemad on otsetee koolikogukondadeni.
  • Vaja on visiooni ja realistlikku muudatuste plaani, mille koostamisse oli kaasatud juhtrühm. Plaani vaatasime vallavalitsuses üle igal kuul, tutvustades juhtrühmale protsessi kulgu ja laekunud ettepanekuid.
  • Soovisime, et kogu protsess oleks avatud ja kaasav, seepärast oli ka muutuste plaan avalik ja kõigile kättesaadav. Lisaks plaanile oli igal inimesel võimalik osaleda ajurünnakutel, infopäevadel, haridusvõrgu alternatiivide aruteludel ning jagada oma arvamust reformi igas etapis.
  • Vallavalitsuse ametnikud ja juhtrühm uskus muudatusse. Kindlust andsid varasemad mõtted ja kavatsused, rahvusvahelised ja kohalikud suundumused ning pinged omavalitsuse eelarves. Põltsamaa vallas kaasasime konsultatsiooniettevõtte, kes tõi välja demograafilised suundumused ning tulevikuprognoosid. Tihti jõuab reaalne olukord kogukondadele kohale, kui seda kirjeldab keegi väljastpoolt.
  • Haridusvõrgu korrastamise planeerimisel on väga tähtis roll kommunikatsioonil. Leppisime vallas kokku, kuidas liigub info ning toimub kaasamine. Lisaks kajastusele kohalikus lehes ja sotsiaalmeedias lõime valla kodulehele alamlehe www.poltsamaa.ee/haridusvork. See motiveeris juhtgruppi kogu protsessi korralikult dokumenteerima ja varuma aega ettevalmistuseks.

Haridusvõrgu korrastamine vajab tugevat sisulist koostööd, et jõuda hariduspoliitiliste eesmärkideni, nagu õppe kõrge kvaliteet, hariduse kättesaadavus ja valikute rohkus. Eelkõige tuleb kaasata ja selleks parim vahend on kommunikatsioon.

Samal teemal: „Koolivõrk: Kes viimasena lahkub, sulgeb koolimaja. Jõgevamaa ja Viljandimaa koolivõrk: sügisel hoogustuvad arutelud hariduse arengukavade üle.“


14 kommentaari teemale “Millega arvestada haridusvõrgu korrastamisel?”

  1. E ütleb:

    Vabandust, aga Lustivere kooli lugu on lihtsalt sigadus. Lihtne on toppida lapsed bussi. Kogukonnaga peab arvestama.

  2. T ütleb:

    Hale vale ja enese upitamine. Igasuguste reformide üks peamisi eesmärke on millegi paremaks muutmine. Praegusel juhul aga ei näe mina lapsevanemana, et midagi paremaks oleks muutunud või oleks muutumas. Inimesi hoitakse teadmatuses, igasugused infod tulevad viimastel minutitel. Ajurünnakute ja infopäevade peamine eesmärk näib olevat nn JOKK-itamine – mängitakse demokraatiat, justkui kaasatakse inimesi, tegelikult lükatakse lauda ainult käputäie inimeste nägemused asjadest ja kästakse nende vahel valida. Ei ole mina näinud, et ajurünnakutel tulnud arvamused ja ettepanekud ka hiljem käsitlust leiaksid. Arvamusavaldused on range kontrolli all – kui julged teisiti arvata, siis sind karistatakse või vähemalt meenutatakse, kelle käes on ohjad ja kes sulle palka maksab. Kohati on tunne nagu kolhoosiaeg oleks tagasi. Kogu see haridusreform on Põltsamaa vallas üks suur sigadus. Kõige suuremat nördimust tekitab see, kuidas käitutakse meie inimestega. Haridustöötajatega – kes on aastaid ja aastakümneid kogukonda teeninud. Neile lihtsalt naerdakse näkku, näidatakse nagu koerale kohta. Paljud kaotavad oma senise töö, kuid siiani hoitakse neid teadmatuses, mis neist saab ja kas üldse saab? Inimeste, sh hoolekogude, lapsevanemate jt arvamusega ei arvestata. Koostööks nimetatakse siin artiklis fakti ette panemist. On arusaamatu, miks võim sekkub rühmade komplekteerimisesse lasteaedades ja lausa toidab võimu ja haridustöötajate vastandumist oma üleoleva käitumise ning suhtumisega, seda nii ametnike kui võimu tasandil. Viimased kolm aastat on toimunud siin ainult ärapanemine. Suuresti kiidetud majansustegevuse välja viimine lasteaedadest sh köökide kaotamine, on kaasa toonud lasteaia toitude kvaliteedi languse, mida võimul olijad loomulikult ei tunnista. Köökide kaotamine korraldati nii kiiresti, et keegi ei jõudnud isegi reageerida. Konstriuktiivsest koostööst on asjad siin sama kaugel kui Maa Marsist. Puudub usaldus valla ja haridustöötajate vahel. Juhtgrupp aga – olgem ausad, seal istuvad vist ainult pumba juures olevad inimesed, kellel haridusest suures plaanis ilmselt ei ole aimugi. Tegelikult ei tea keegi, mis see juhtgrupp on ja kes sinna kuuluvad? Kes on selle sigaduse eest vastutavad?

  3. Helje Tamme ütleb:

    Haridusreformi tõttu jäävad vallas rohkem kui 15 lasteaia õpetajat oma tööst ilma. Nad on sunnitud vastu võtma abiõpetaja koha, kus vähenevad palk ja puhkus ning suureneb koormus. Tööülesanded ja vastutus jääb samaks. Muidugi võib töölt ka lahkuda. Miks meiega nii tehakse?

  4. K ütleb:

    Direktorite kaasamine juhtrihma töösse pole ilmselgelt soovitud tulemust toonud.
    Minu pereliige on PÜG-s õpetaja ja tema sõnul on selle kooli direktor oma alluvatega väga ülbe ja mittearvestav. Rahulolematus “juhtimisega” on suur.
    Nagu eelpool kommenteerija ütles, pannakse inimesed fakti ette: nii on, ja kui ei meeldi, astu minema!
    Nii käitutakse õpetajatega, lapsevanematest rullitakse niikuinii üle. Üle aasta on see jura juba kestnud. Kogu kaasamise jutt on pulli****!

  5. Eve Järviste ütleb:

    See mis toimub meie vallas on lausa uskumatu. Mingist koostööst pole juttugi. Oleme juba aasta töötanud täieliku pinge all, teadmata mis tulevik toob. Mitte kusagil pole kuulnud,et ühe õpetaja süsteemile üleminek toimuks sundkorras.Mujal(olen väga paljude õpetajate suhelnud teistest lasteaedadest) arvestatakse ikka laste ja õpetajate sooviga,dekreeti või pensionile minnes või õpetajate puudusel.Meil lihtsalt lastakse lahti pooled õpetajad,või viiakse madalamale palgale.Kus on siin parema õppekvaliteedi (nii nimetavad seda vallaametnikud) saavutamine.Ega eriti ei motiveeri see kedagi paremini töötama.Ja kus on siin kokkuhoid,ilma rahata ei tööta keegi.Enamus lasteaedu on läinud tagasi kahe õpetaja süsteemile,kuna lasteaias peavad kõik ühtmoodi panustama, see pole kool.

  6. Hi ütleb:

    KOV valimised tulevad kohe-kohe…küll see punt sealt laiali lüüakse. Olen ka mõnel koosviibimisel osalenud ja pean tõdema, et valla haridusosakonna töörühmas on küll mõni tegelane väga ülbe ja (vabandan väljendamast) matslikult käituv ja ei sobi absoluutselt sellesse koosseisu. Veel pean tõdema asjaolu, et paljud otsused, mida arutatakse on juba eelnevalt ära otsustatud ja kui keegi tuleb mõne muu ettepanekuga esile siis laidetakse kohe see mõte maha ja raiutakse ikka oma ideid peale sest asjad on juba nikuinii lukus. Toimiv süsteem on juba ammu ära lõhutud ja jõuavad siin veel palju kokku keerata. Kurb. Aga valimised tulevad ma ütlen….valimised tulevad;)

  7. M ütleb:

    Olen nõus Eve kirjutatuga. Kokkuhoidu pole kuskil. Õpetajatega käitutakse üleolevalt, põlglikult (mina ütlen ja nii on).
    Iga sõnavõtt valla vastu kajastub kahjuks direktorite läbi sõimamisega. Kus on demokraatia? Läbirääkimised osapoolte vahel? Meie vallas kehtib diktatuur. Ah et ise valisime? Ei valinud ikka küll. Pandi lihtsalt vähem hääli saanud kokku ja oligi enamus, puksiti valituks saanud välja. Ja see ongi tulemus – õpetajad, kui maasool, on nüüd kassipiss, mis tuleb ära kõrvaldada ja oma tahte alla suruda.
    Lubati suure suuga – mitte midagi ei muutu õpetajate ja laste jaoks (ennast kiitmast ma ei väsi Külanurme suust tulnud sõnad) . Kuidas ei muutu, ei ole saanud kuskilt selle kohast konkreetset vastust.
    No jääme nüüd ootama, mis edasi tuleb!!!

  8. K T ütleb:

    Hea, et on julgetud avalikult oma arvamusi avaldada. Mina ole vägagi nõus Eve Järviste kirjutisega.

  9. M S ütleb:

    Head kolleegid! Iga muutus on raske ja veidike ärritav, meid raputatakse üles. Kui me läheme kaasa ja nõustume igasuguste uuendustega meie tavaelus, õpetussuundades, ühiskondlikus elus (digilahendused, robootika, arvutite kasutamine, lapsest lähtuv õpetamine, erinevate õppeainete lõimumine, paaniline taimetoitlus ja veejoomine jne. see nimekiri võib väga pikaks minna), siis miks ei suuda te midagi positiivset leida uues töökorralduses. Igatahes jõudu ja jaksu teile seal kes muutuste poolt ja tahavad kaasa aidata süsteemi paremaks käivitamiseks. Olge positiivsed ja tublid!

  10. M M ütleb:

    Lugesin ka seda seletuskirja sealt kodulehelt https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/17731309/Seletuskiri.pdf/51aed104-56ab-46ed-bd43-9bab146fe645. Punkt 4 ütleb küll, kuidas huvigruppe kaasati. Meil Peipsiääres nii küll ei tehtud, seega müts maha kui Põltsamaa linn nii tegi.

  11. K R ütleb:

    Nõustun eeskirjutaja “M S” mõtetega. Maailm ongi suurtes muutustes ja pidevalt. Meie haridusmaastik küll areneb, kuid on enda arengust kõvasti võrreldes muuga maas. Igas sektoris püütakse muuta olusid effektiivsemaks ning kulusid optimeerida. Nagu ka artiklis on mainitud, on pool KOV eelarvest seotud haridustaristuga. See on väga suur rahaline osa.
    Ma isiklikult väga kahtlen, et KOV saab õpetajatest lahti hea meelega. Piirkondades, mis ei ole Tallinn, Tartu või mõni suurem eesti linn on õpetajatega niigi kehvad seisud. Ning olgem ausad – vaadakem otsa ka neile õpetajatele. Nii mitmedki õpetajad ei suuda või taha sammu pidada tänapäevase õpikäsitluse ja haridusmaastikuga. Ma ei väida siin, et nad ei ole selleks suutelised vaid inimesed ongi erinevad. Sama seisu võib tuua välja ka õpetajate palkadega, mis on häbiväärselt madalad. Kuid kui me vaatame üldist õpetajaskonda, siis julgen arvata, et pooled neist ei olegi suuremat palka ära teeninud. Tänapäeva õppijatele peab lähenema tänapäevasemalt, mitte nii nagu õpetati aastaid 30 tagasi. Paraku aga nii mõnedki õpetajad on jäänud loorberitele puhkama ning ei panusta piisavalt enda arengusse ega sellesse, et õpitu ka reaalselt kõikide õpilasteni jõuaks. Jah, õpetaja töö on raske, kuid alla andmine ning puhkeseisund ei muuda süsteemis midagi.

    Vähem virisemist, rohkem tegusid ja kaasarääkimist! Edu ja jaksu haridusmuudatuste elluviijatele ning neile, kes suudavad sellesse panustada ning kaasa rääkida. Iga muudatus on vajalik ning jääme ootama, kuidas see muudatus välja kujuneb.

  12. S H ütleb:

    Armas K R – õpetajad lasteaias ei virisegi, teevad rohkelt tegusid ja soovivadki kaasa rääkida. Kahju, kui kaasarääkimisi ei võeta arvesse ja otsused tehakse enne, kui diskussioonid käima hakkavad. Öeldakse, et kõiki kaasati ja toimusid arutelud jne. Tegelikult aga oli otsus tehtud ja siis tehti see vestluse vormis kõigile teatavaks – vot selline on valla strateegia oma tahtmist ja nägemust ellu viia.
    Kuidas küll saab ühte patta panna keskharidusega lapsehoidja koolitusega töötajat ja kesk-eriharidusega rohkelt täiendkoolitusi läbinud õpetajat? Arusaamatu!!! Mil moel on nad valmis võrdselt panustama abiõpetajana? Et praegune rühmaõpetaja ( kellel ei ole 30 a.tööstaaži ning ei tee ainult ühte tegevust vaid vaimustub pidevalt uuest ning viib ellu suurepäraseid tegevusi ja toimetusi, teeb meeskonnaga väga head tööd ning on lastevanemate poolt kõrgelt hinnatud), kes alandatakse abiõpetajaks, peab edaspidi saama hakkama madalama palgaga, lühema puhkusega ja tööaja pikenemisega? Ja siis veel öeldakse, et koostöö rühmas on parem, tegeletakse lastega rohkem, tagatakse ühtlasem õpetamise sisu???
    Ei saa aru, ju ikka rumal.

  13. E ütleb:

    Nüüd on see siis käes! Tublid, haritud ja kogemustega õpetajad lootsid, et jätkavad. Aga ei. Valik uue direktori poolt on väga kummaline. Kõrgharidusega õpetaja kaotab töö ja mõni teine, kes ei tee oma tööd just vanemate arvates kõige innukamalt, jätkab. Ühele pulgale on pandud õpetaja ja õpetaja abi. Oleks siis mingi põhjendus. Uus direktor vestles igaühega 20 minutit, kuid tahtis vaid teada, mis töö juures meeldib ja mis mitte. Aga kuidas edasi, sellest ei räägitud. Ja nüüd kommenteerib mõni, et kõik on ok. Ei ole. Õpetajad ja teisedki lasteadades ei ole rahul. Esimene ehmatus ja nutt on olnud. Kas nii jääbki? Võtkem koos midagi ette.

  14. T ütleb:

    Midagi muuta ei ole võimalik. Otsused on tehtud, kõik on seadusega kooskõlas (käisin advokaadi konsultatsioonil). Olen väga pettunud, pehmelt öeldes, selles “haridusreformis”. Lasteaiatöötaja edasine saatus on tehtud 20- minutilise vestluse käigus. Kui end õigesti presenteerida ei osanud, siis nüüd “head teed!”. See, et sul on vastav haridus, töökogemus, lastevanemate, kolleegide tunnustus, ei loe midagi. See, et teed oma tööd südamega ja suure armastusega laste vastu, et käid erinevatel koolitustel ning käid ajaga kaasas (it-vahendid näiteks), pole oluline. Mul on siiralt kahju inimestest, kes töö kaotasid,kogu protsess oli väga alandav. Soovin jõudu neile, kes tööd jätkavad – see ei saa kerge olema.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!