Muukeelne laps eesti koolis (1): Äkki panete oma lapse vene kooli?

Kui kokku satuvad rändetaustaga laps ja Eesti, võib tekkida mitmeid küsimusi, mille üle peab ühiselt mõtlema ja arutlema. Igal lapsel on õigus võimalikult heale haridusele. Kuidas saame parima tulemuse aina kirjumas ühiskonnas?

Costa-Ricast pärit Angie valis oma lapsele eesti õppekeelega kooli, sest soovis, et laps saaks tuttavaks eesti keele ja kultuuriga. Esimese aasta jõuludeks ei osanud Angie teha muud, kui laps koolist ära võtta ja kodumaale tagasi viia. „Kogu protsess oli minu ja lapse jaoks väga stressirohke,“ meenutab Angie. „Pingutasin, nagu oskasin, leidsin lapsele eesti keele eraõpetaja, aga kooli hoiak tundus olevat „uju või upu“ ja lõpuks soovitati mul panna laps vene õppekeelega kooli, sest seal on keelekümblus.“ Angie veel ei tea, mida ta edasi teeb, ent kaalub ka vene kooli lootuses, et ehk tõesti mõistetakse seal tema lapse vajadusi paremini.

Ma ei tea, kuidas paistab Angie juhtum kooli poolt vaadatuna, ent see on üks paljudest. Igal aastal kohtan lapsevanemaid, uussisserändajaid, kohalikke venekeelseid ja välismaalt tagasi tulnud eesti peresid, kellelt on koolis küsitud, kas nende lapsele ei sobiks inglise või vene õppekeelega kool paremini. Tavaliselt esitatakse see küsimus esimese õppeaasta, mõnikord koguni esimeste kuude või nädalate jooksul.

Kas rändetaustaga laps viib klassi taseme alla?

Arutelu selle üle, kuidas koolisüsteemi kohandada, et kõik lapsed saaksid võimalikult hea hariduse, ei ole uus. Viimastel kuudel on aga meedias korduma hakanud mõte, et eesti lapsed ei peaks üldse muukeelsete ja -kultuuriliste lastega koos õppima, sest see võib neid kahjustada.

Mida ütlevad muukeelsete ja -kultuuriliste lastega koos õppimise kohta teadlased? Selliseid uuringuid on veel vähe ja nende hinnangud on omavahel raskesti võrreldavad, sest on tehtud eri riikides eri rändegruppidega ja eri vanuses õpilastega. Euroopas tehtud uuringuid vaadates võib öelda, et mõnel juhul ei mõjuta sisserändajad kohalike õpilaste tulemusi kuidagi, kohati võib sisseränne avaldada halba, kohati ka nõrgalt positiivset mõju. 

Küll aga ilmneb uuringutest, et kohalike laste õpiedu mõjutavad koosõppimisel paljud tegurid, nt kui kaua sisserändaja antud riigis elab, kohaliku lapse vanemate haridus, koolisüsteemi korraldus ja õppekava paindlikkus. Mõju avaldavad ka õppetöös kasutatavad meetodid ja õpetajate ettevalmistus. 

See tähendab, et palju on ka meie enda teha ja selle asemel et keskenduda laste suuremale eraldamisele, mis ühiskondlikult on pikemas perspektiivis meile kõigile kahjulik, võiks vaadata hoopis, mida saame teha, et anda võimalikult hea haridus kõigile meie lastele. Julgustuseks: isegi olukorras, kus koolid peavad vastu võtma korraga palju vaestest peredest pärit, õppekeelt mitteoskavaid sisserändajaid, nagu juhtus Floridas pärast Haitit 2010. aastal tabanud maavärinat, ei pruugi sisserändajad avaldada kohalike laste õppimisele mõju või on nende mõju nõrgalt positiivne.

Õpik ei õpeta

Mul on olnud aastate jooksul väga hea meel ikka ja taas kogeda, et enamik õpetajaid soovib rändetaustaga lapsi siiralt aidata ja annab oma parima olukorras, milleks nad ei olnud valmis ja kus neil puudub tugi. Samas olen märganud, kuidas mõned levinud hoiakud või eksiarusaamad hakkavad töö tulemuslikkust takistama.

Mõnikord võib aineõpetaja oodata, et lapse keele- või tugiõpetaja „õpetab lapse ära“ ja pärast seda on laps klassis nagu kõik teised. Paraku ei saa muukeelne laps head tulemust, kui tema keeleareng sõltub peamiselt eesti keele õpetajast. Laps õpib keelt kuulates ja kasutades seda kontekstis. Muukeelse lapse jaoks on iga õpetaja keeleõpetaja. See eeldab, et ka aineõpetaja teab, mil moel teist keelt omandatakse ning mis on keeleliselt toetatud õpe (LAK-õpe). Loomulikult ei tähenda see, et aineõpetaja peamiseks ülesandeks peab saama keeleõpe. Kui aga õpetaja teab, et tahes-tahtmata on ta lapse jaoks oluline keeleallikas, saab ta teha väikseid muudatusi, mis aitavad lapsel hakkama saada.

Peab arvestama, et rändelaps ei õpi mitte üksnes eesti keelt, vaid ka uusi kultuurinorme ja seoseid. Selle käigus kogeb laps palju ebamugavaid või segadust tekitavaid olukordi ja vajab abi nii uute tavade mõistmisel kui ka seoste loomisel. Eelkõige vajab ta aga suhtlust. Nii keele kui ka kultuurinormide mõistmine saab areneda vaid tähenduslikus interaktsioonis teistega – katsetades, eksides ja saades toetavat peegeldust. Seepärast ongi nii tähtis klassiruumis aset leidva suhtluse kvaliteet (õpetaja suhtlus lapsega, teiste õpilaste suhtlus lapsega). Seepärast on ka nii oluline aidata lapsel eakaaslaste gruppi sisse elada ja turvalisi suhteid luua.

Tööriistakasti mitmekesistamine

Vahel õpetaja loodab, et mingit materjali või õpikut kasutades saab viia rändelapse eesti lapsega samale tasemele. Ajapikku luuakse kindlasti mitmesuguseid toetavaid materjale, ent õpik ise ei õpeta ju kedagi. See-eest toetavad mõned meetodid rändelapse õppimist paremini kui teised ja neid tasub õppetöös suuremal määral kasutada.

Mõnikord on abi väikestest muudatustest. On ju loomulik, et rändetaustaga last aitab näitlikustamine ja seoste loomine. Piltide, graafikute, „pirukate“, mõistekaartide sissetoomine õppesse, sünonüümide kasutamine ja mõistetele sisu andmine emakeele toel aitavad luua tähendust ja seostada õpitavat eelnevate teadmistega.

Mudeldamist (tööprotsessi ettenäitamist ja koos läbitegemist) tasub kasutada teadlikult ja regulaarselt, sest sageli takerdub rändelaps just selle taha, et ei saa töökäsust täpselt aru. Mäletan, kuidas algkoolilapsele, kelle perel puudus kooliga suhtlemiseks ühine keel, anti sügisel kooli tulles kätte „Nukitsamees“. Pere oli paanikas: kas õpetaja eeldab, et laps loeb selle läbi?! Mudeldamine oleks selles olukorras aidanud õpilasel kooli ootustest aru saada.

Mitmekeelses klassiruumis soovitatakse kasutada tähenduslikku õpetamist, probleem- ja projektõpet, uurimuslikku ja koostöist õpet, konteksti- ja kontseptsioonipõhist õpet. Nende nimetuste taga on oluline ühisnimetaja: rändetaustaga last toetavad meetodid, mis aitavad õpitavat konteksti siduda, muudavad õpilased vähem sõltuvaks keelest / teksti lugemisest ja teadmiste ettenäitamisel kirjutamisest. Oluline on ka õpieesmärkide muutmine konkreetsemaks ja spetsiifilisemaks. Ka hindamine peab olema paindlikum ja keskenduma sisule ja tähendusele, mitte õigekirjale või võrdlusele teiste samaealiste lastega, kes oskavad eesti keelt palju paremini.

Kas tasub ühe rändelapse pärast pingutada? Tasub! Olen tihti näinud, kui suurt rõõmu see õpetajale ja lapsele teeb, kui väikene muutus õpetamises last oluliselt edasi aitab. Neid muudatusi tasub teha isegi siis, kui klassis pole ühtegi rändelast. Meetodite mitmekesistamine aitab kõikidel lastel ainet paremini mõista ja pikemas perspektiivis saabki sellest ainult võita.

Kasutatud kirjandus:

• Bossavie, L. (2018). The Effect of Immigration on Natives’ School Performance: Does Length of Stay in the Host Country Matter? Journal of Human Resources.
• Brunello, G., Rocco, L. (2013). The effect of immigration on the school performance of natives: Cross country evidence using PISA test scores, Economics of Education Review
• Figlio, D., Özek, U. (2019). Unwelcome Guests? The Effects of Refugees on the Educational Outcomes of Incumbent Students. Journal of Labor Economics
• Geay, C., McNally, S., Telhaj, S. (2013). Non–Native Speakers of English in the Classroom: What are the Effects on Pupil Performance?, The Economic Journal
• Ohinata, A. van Ours, J. C. (2013). How Immigrant Children Affect the Academic Achievement of Native Dutch Children. The Economic Journal
• Hermansen, A. S., Birkelund, G. E. (2015) The Impact of Immigrant Classmates on Educational Outcomes. Social Forces
• Jensen, P., Rasmussen, A. W. (2011) The effect of immigrant concentration in schools on native and immigrant children‘s reading and math skills, Economics of Education Review
• Pransky, K., & Bailey, F. (2002). To meet your students where they are, first you have to find them: Working with culturally and linguistically diverse at-risk students. Reading Teacher
• Rääsk, M., Rääsk, E., Järv, S., Kirss, L., Palginõmm, K., Pedaste, M. (2020) Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis. RITA-ränne projekt.
• Schneeweis, N. (2015)  Immigrant concentration in schools: Consequences for native and migrant students, Labour Economics
• Seah, Kelvin. (2020). Impact of Immigrant Peers on Native Students’ Achievement: Evidence from Australia, Canada and the United States. Australian Economic Review
• Tangen, D., Spooner-Lane, R. (2008) Avoiding the deficit model of teaching: Students who have EAL/EAL and learning difficulties, Australian Journal of Learning Difficulties