Noore kasvatamiseks on tarvis küla

Üldhariduskoolidel on suur roll noorte probleemide märkamisel, noorele sobivate kooliväliste võimaluste tutvustamisel ning noore arengu soodustamisel ja probleemide lahendamisel.

Sattusin hiljuti kuulama Pere ja Kodu taskuhäälingut depressioonist. Hirmutav oli kuulata, kuidas Eesti on WHO statistika kohaselt depressiooni poolest maailmas esirinnas, noorte vaimse tervise häired ja suitsiidsus on üha levinum probleem ja kuidas COVID-19 on teinud või võib teha olukorra veel halvemaks. Siia otsa veel teadmine, et keskmiselt vaid viiendikule Eesti noortest meeldib koolis käia, u 40% õpilastest on löödud vähemalt korra ja umbes sama paljusid on klassikaaslased oma tegevustes vähemalt korra välja jätnud ning 10% 15‒26-aastastest noortest ei õpi ega tööta. Seda kõike olukorras, kus Eesti koolides on tööl tugispetsialistid ja rakendatakse kiusuennetuse programme ning Eesti noorsootööd on Euroopa tasandil heas mõttes esile tõstetud ja noored ise on noorsootööga üldjoontes rahul.

Ja siis tõid saatekülalised välja, et vaimse tervise häirete ja nende süvenemise puhul on suureks probleemiks vähene märkamine, probleemi mõistmise ja tunnistamise asemel selle vähendamine. Lisaks oskamatus ja vähene julgus teist aidata. See toob kaasa olukorra, kus ei juleta probleemist rääkida ega abi küsida.

Oli valus tõdeda, et lapsepõlves, sh koolis ja vabal ajal toimuval on nii suur mõju inimese eluteele. Probleemile reageerimata jätmine ja probleemi vähendamine õpetajate, noorsootöötajate, teiste noortega töötajate ning lapsevanemate poolt olukorras, kus mures olija jaoks on tõepoolest tegu suure probleemiga, vähendab noore ja hiljem ka täiskasvanu valmidust probleeme jagada. Seega on kõigil meist võimalus seda nõiaringi lõhkuda, anda oma panus probleemide märkamisse ja neile reageerimisse.

Tõrjutuse ja kaasatuse võimalused

Haridus- ja noorteameti tellimusel valmis just noorte tõrjutust ja kaasatust käsitleva uuringu aruanne, mis keskendub noorsootöö võimalustele noorte tõrjutust märgata, vähendada ja ennetada ning noorte sotsiaalset kaasatust suurendada. Uuringust tuli läbivalt välja üldhariduskoolide ja nende töötajate (sh koolinoorsootöö) suur roll noorte probleemide märkamises, noorele sobivate kooliväliste noorsootöö võimaluste tutvustamises ja koostöös noorsootöötajatega noore arengu ning probleemide lahendamises. Üldjoontes võib tõrjutuse ja kaasatuse võimalused võtta kokku järgmiste märksõnadega.

• Tõrjutuse ja seda põhjustavate probleemide mõistmine

Sotsiaalne tõrjutus hõlmab ressursside, õiguste, hüvede ja teenuste puudumist või keelamist ning võimetust osaleda tavapärastes suhetes ja tegevustes, mis on kättesaadavad enamikule ühiskonna elanikest, olgu siis majanduslikul, sotsiaalsel, kultuurilisel või poliitilisel areenil. Tõrjutus sõltub keskkonnast, ühiskonna ja grupi hoiakutest ning võib kanduda ühelt põlvkonnalt teisele. Noored tajuvad tõrjutust nt ebaõiglase suhtumise, väärtusetuse, üksilduse ja kiusamisena. Tõrjutuks võib osutuda igaüks. Oluline on mõista, et kiusamine on vaid üks ja lihtsamalt märgatav tõrjutuse vormidest.

• Märkamine

Noortega töötades, noore arengut ja käitumist jälgides on võimalik mõista, kui noore elus või suhtumises midagi muutub. Märkamist toetavad tihedamat kontakti võimaldavad vabamas keskkonnas toimuvad tegevused, nt kooli noorsootöö, huviringid, avatud noortekeskused või huvitegevused. Kui noori kaasatakse ka sisuliselt noorsootöö planeerimisse ning tegevuste korraldamisse, võimaldab noorsootöö noorel eri rolle katsetada, ennast proovile panna. See kõik aitab noort paremini tundma õppida ja toetab noore probleemide märkamist, noorega kontakti saamist ja usaldusliku suhte loomist. Eriti kui noorega tegelejad omavahel koostööd teevad, teavitavad üksteist kui tõrjutust märkavad.

• Reageerimine ja koostöös teiste noortega töötajate ja lapsevanematega noore toetamine

Oluline on märkamisele järgnev oskuslik tegutsemine ja noore toetamine või edasi suunamine. Pole olemas valmis lahendust, kuidas tõrjutust märgata ning noort toetada. Igas olukorras tuleb lähtuda konkreetsest noorest ning kombineerida teadmisi ja meetodeid, mis sobivad just sellesse olukorda. Kuna tõrjutust ja kiusamist mõjutab tõrjuja või tõrjutava käitumine ning grupis valitsevad hoiakud ja normid, võib kiusaja olla ka tõrjutu rollis ja seepärast kiusata. Seega ei ole lahenduseks ühekordne ja vaid ühe inimesega rääkimine. Noorel ei pruugi ka kõigi täiskasvanutega usaldusväärset suhet tekkida ehk mida rohkem on inimesi, kes noore käekäigu vastu huvi tunnevad, seda suurem on tõenäosus, et noor ennast kellelegi avab ja end aidata laseb. Noorsootöötajatel on siin ka suur potentsiaal noorte usalduse suurendamisel täiskasvanute ja mitmesuguste spetsialistide vastu.

Uuring näitab, et me kõik peame mõistma tõrjutuse olemust, et seda paremini märgata ning tõrjutusele ja vähesele kaasatusele reageerida. Seega on oluline toetada noorte sotsiaalsete suhete arendamist, et nad märkaksid, oleksid sallivad, oskaksid käituda endast erinevate eakaaslastega, toetaksid teisi ja aitaksid nii õpetajal, noorsootöötajal kui ka teistel noortega töötajatel noort toetada ning kaasata.

Mida mitmekesisem (vanuseliselt, keeleliselt, õppeedukuselt, perekondlikult) on tegevustes osalevate noorte taust, seda kaasavam, avatum ja erinevatele noortele sobivam on noorsootöö tegevus. Kommunikatsioon ja erisuste selgitamine ning sellel teemal arutlemine annab noortele parema ettekujutuse, kuidas mingis situatsioonis toimida või seda mõtestada. Ja seda võib jääda väheks, kui ainult kodus või koolis neil teemadel räägitakse. Noorsootööl on väga head võimalused mitmesuguste tegevuste, vormide ja meetoditega noorte hoiakuid kujundada. Lisaks toetab noorsootöös (täpsemalt avatud noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses) osalemine formaalõppes õpitu kinnistamist, üldpädevuste arendamist ning tööellu siirdumiseks vajalike kogemuste saamist.

Vajalikud tingimused

Noorsootöö võimaluste ärakasutamine tõrjutuse märkamiseks, vähendamiseks, ennetamiseks ja noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks eeldab, et noor jõuab noorsootöösse. Ühelt poolt eeldab see eriilmeliste noorsootöö võimaluste olemasolu piirkonnas. Teisalt on vaja, et nende tegevuste info koos võimaliku kasuga jõuaks noore ning noortega tegelejate ja lapsevanemateni. Kolmandaks peavad noorega töötajad ja lapsevanemad noore tugevusi arvestavalt noorele noorsootöö võimalusi tutvustama ning julgustama noori erisugust tegevust proovima.

Viimaks peab noort lähtuvalt oma võimekusest ja huvidest ka noorsootöö tegevuste planeerimisse ning organiseerimisse kaasama, et tal püsiks huvi valitud tegevuses osaleda ja noorsootöötajal oleks võimalus noort tundma õppida, ta muresid märgata ning noore arengus üldhariduskooli õpetajaid toetada.

Üheskoos õnnestub meil noori toetada, et nad tunneksid ennast sotsiaalselt kaasatuna, julgeksid oma muresid jagada ja jõuaksid õigel ajal tuge pakkuvate spetsialistideni. See kõik on vajalik, et meil oleks vähem vaimse tervise häireid, et COVID-19-st tingitud sotsiaalsetele ja muudele probleemidele saaks kiiremini reageerida, noortel oleks turvaline ja hea koolis käia ning nende haridustee ei katkeks liiga vara. Ega asjata ei öelda, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla.