Sellel kevadel ootab riigikantselei koostöös õpetajate liidu ning haridus- ja noorteametiga noori arvamusrännakul põhinevas interaktiivses koolitunnis selles strateegias kaasa rääkima.

Riigi pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ on esimene valitsuse ja riigikogu dokument, mis sätestab riigi pikaajalised sihid. Igal kevadel tehakse eri sihtgruppide hulgas arvamuskorje strateegia suundade ülevaatamiseks.

Esmaspäeval, 17. mail toimus noorte arvamusrännaku metoodikat tutvustav seminar, kus interaktiivne koolitund koos seminaril osalejatega läbi mängiti.

Üks interaktiivse koolitunni metoodika autoreid Astrid Sildnik, Kose kooli õpetaja ja Eesti õpetajate liidu juhatuse liige, on oma õpilastega seda mängu juba paar korda läbi teinud ja tunnistas, et arutelud võivad väga ootamatuid pöördeid võtta. „See mäng ise on eelkõige käivitamiseks, mõtete käimalükkamiseks. Põnevaim osa on see, mis teemad aruteluosas välja tuuakse. Eesti lapsed on PISA testide järgi ühed targemad maailmas, riik peakski nende arvamust kuulda tahtma, pealegi meeldib õpilastele suuliselt arutleda,“ ütles Astrid Sildnik metoodikatundi sisse juhatades.

Kristi Salum, endine õpetaja, praegu haridus- ja noorteameti spetsialist, on mängu katsetanud oma poegadega. Ta lisas, et noorte kaasamine tulevikuvaatamisse on igati asjakohane. „Just oma kogemusena julgen öelda, et noortel on juba praegu nii mõndagi öelda ja kindlasti aitavad noorte mõtted kaasa sellele, et samme astutakse õiges suunas. Seda enam, et riigiasjades varakult kaasarääkimine õpetab tähelepanelikumalt maailma enda ümber jälgima.“

Mis on arvamusrännak?

Arvamusrännak on alates 7. klassi noortele mõeldud mänguline ja hariv veebilahendus, mis aitab aru saada, millisena näevad noored elu Eestis täna ja millisena nad soovivad seda kogeda järgnevatel aastatel. Neil on võimalus arutleda nende arvates oluliste arengustrateegia sõlmküsimuste üle. Loodud lahendus annab ühtlasi koolidele võimaluse mitmekesistada õppetööd ning toetada õpetajaid ühiskonnakorralduse küsimuste arutamisel noortega.

Kus ja kuidas seda mängida?

Arvamusrännakul osalemiseks on igaühel võimalik arvutis või nutiseadmes läbi mängida teekond, kus iga tehtud otsus viib veidi erineva tulevikuni. Seda teekonda saab läbida mitme tegelasena ja korduvalt, et näha, millistest otsustest ikkagi sõltub soovitud tulemuseni jõudmine. Teekonna lõpus pannakse kirja, mida peaks Eesti riik esimese asjana tegema, et meil oleks ka tulevikus kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Mäng ja tunnikava

Mängu ja soovitusliku tunnikava leiab riigikantselei kodulehelt.

Astrid Sildnik rõhutas, et tunnikava materjal pole kivisse raiutud raam, kuna õpetajatel on kindlasti olemas ka oma meetodid, kuidas lapsi rääkima ja arutlema panna. Kuid näidistunnikavast on praegusel kiirel ajal abi tunni planeerimisel ja ka uute meetodite leidmisel.

Hästi argumenteeritud ideed jõuavad peaministrini

Kõik nii koolitundides kui ka iseseisvalt rännakul osalenult tekkinud ettepanekud ja ideed saadetakse riigikantseleile. Noorte esitatud ideid tutvustatakse nii avalikkusele kui ka otsustajatele. Aega arvamusi koguda ja saata on 20. juunini.

Seminaril osalejad rõhutasid, et noored on altid oma arvamust jagama, aga tahaksid ka tagasisidet, kuhu nende mõtted ja ideed jõuavad, mis nendest saab. Ott Karulin riigikantselei strateegiabüroost kinnitas, et kõik noorte ideed vaadatakse läbi ja avalikustatakse. Hästi argumenteeritud ettepanekud, kuidas Eesti riiki paremaks muuta, jõuavad kindlasti peaministrini.

Esmaspäevasel „proovitunni“ arutelul jäid kõlama mõtted, et Eesti riik peaks kindlasti mõtlema jäätmemajanduse arendamisest ja maapiirkondade atraktiivsemaks muutmisest. Mida aga arvavad noored, seda jääb riigikantselei põnevusega ootama.

20. juunini on aega mõtteid koguda.

Head arvamusrännakut!

„Eesti 2035“ on riigi pikaajaline arengustrateegia, mis seab Eestile peamised sihid ning toob välja vajalikud muutused. Arvamusrännaku eestvedaja on riigikantselei. Selle ettevalmistusele ja läbiviimisele aitavad kaasa keskkonnaministeerium, HARNO, Eesti õpetajate liit, Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts, Eesti noorteühenduste liit, noorte kliimanõukogu jt. Tegevust rahastatakse ühtekuuluvusfondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.