Õpetajad: digiõpe muudab õppetöö mitmekesisemaks, kuid õppevahendid peavad olema võimalikult lihtsad

Eesti demokraatlikus koolisüsteemis saab iga õpetaja vabalt valida digitaalsed õppevahendid – see on oluline, sest nii saab iga õpetaja leida enda, oma õppeaine ja õpilaste jaoks kõige sobilikuma, tõhusama ja mugavama õppemeetodi. Õpetajad jagavad oma kogemusi, milliste platvormide kasuks nad distantsõppe ajal on otsustanud ning kuidas oleks võimalik digiõpet veelgi sujuvamaks muuta.

Aleksei Jašin, Sinimäe põhikool

Meie kool võttis distantsõppe ajal ühiselt kasutusele Office 365 ja oleme sellega üldiselt rahul, sest kõik olulised dokumendid on salvestatud ühisesse pilve ja saame kasutada ka Microsoft Teamsi, mis on riigiasutuste hinnangul turvalisem kui Zoom. Teams on ühtlasi hea tööriist tundide ja koosolekute planeerimiseks. Kasutame ka Opiqut, sest see on mugav ja soodustab ülesannete kontrollimist. Kahjuks muutub Opiq järgmisest õppeaastast hinnanguliselt neli korda kallimaks ja paljudel koolidel pole seda enam mõistlik soetada.

Et muuta digiõpet sujuvamaks nii õpetajale kui õpilastele, peaks testima eri platvorme ja tegema süsteemsema valiku, mis toimib pikaajalisemalt. Paraku tuli eelmise kevade distantsõpe ootamatult ning aega selleks ei jäänud. Käesoleval õppeaastal sai meie koolipere platvormide väljakutsega hästi hakkama.

Vahepeal tutvusin ka uue Eesti õpikeskkonnaga Schoolaby ning ootused sellele on väga kõrged. Omamoodi X-tee alternatiiv haridussüsteemis on oluline just algklasside õpetamisel, sest digipädevuse areng vanemate laste hulgas on küllaltki normaalne, kuid nooremate jaoks on oluline, et digiõppe töökorraldus oleks võimalikult lihtne ja mugav. Lisaks pakub Schoolaby sisukat ja süstemaatilist tagasisidet ning planeerimist nii õpetajatele kui ka õpilastele. See rikastab digiõpet kindlasti märkimisväärselt.

Üldiselt on lapsed olnud tublid, kuid suuremat mahajäämust on näha laste hulgas, kelle vanemad ei saanud neid alati õppetöös ning digitaalselt juhendada.

Mina ise eelistan 100% kontaktõpet, aga kuna inimesed liiguvad üha enam, siis liigub tulevik kindlasti hübriidõppe suunas. Veenval põhjusel distantsil olemise puhul on hübriidõpe parim variant, kuid ära ei tohiks unustada ka sotsiaalsete oskuste arengut ning selleks on vaja ka vähemalt aeg-ajalt kohal käia.

Maarja Gawley, Tallinna Vanalinna hariduskolleegium

Meie kasutame eKooli asemel Stuudiumit ning Google Classroomi, mis on olemuselt lihtne ja mahupiiranguteta, kuid kus õpetajal on raske töid parandada ning tagasisidet jagada. Kasutasime ka Zoomi. Inglise keele õpetajana kasutan ka Quizletit, mis on hea tööriist sõnavara õppimise ning harjutamise jaoks.

Kõik toimis hästi, sest hoidsime digitundide ülesehitust võimalikult sarnasena kontaktõppe tundidega. Kõik harjutamismeetodid ning vastamise ja kordamise nimekirjad olid igas tunnis samad. Sellele struktuurile toetudes said kõik aktiivselt harjutada ja kaasa rääkida. Kuigi digitunnid olid intensiivsed, kaasavad ning materjal sai läbitud, oli jõudlus siiski veidi väiksem kui kontaktõppe puhul. Suurim väljakutse oli teadmiste kontroll, sest keerulisem on välistada kõrvalise abi kasutamist.

Kuna maailm muutub, siis arvan, et tulevikuõpe võiks endas sisaldada nii kontakt- kui ka digiõpet. Lisaks on õpilaste vajadused ning võimekus erinevad ning koroonaaeg on näidanud, et tegelikult oleme ju suutelised pakkuma mitmesuguseid õppeviise vastavalt lapse või pere eripärale. 

Merilin Presmann, Kehra gümnaasium

Oma varasematele kogemustele tuginedes eelistasin esialgu suhtluskanalina Skype’i, mis tagas kõik esmavajaliku. Mõne aja pärast aga võttis ka kool vastu otsuse kasutada videotundideks ühist platvormi: Microsoft Teamsi. Teamsi puhul meeldib see, et igal klassil on oma n-ö grupp, kus saab luua teemade kaupa kaustasid ning õpilastega suhelda nii individuaalselt kui ka väiksemates gruppides.

Leian, et digiõppe põhiline väljakutse on vägagi seotud üldise keerulise olukorraga. Isegi kui õpilasel on olemas kõik digivahendid, ei pruugi tal olla õppimist toetavat keskkonda. Sellega tuli arvestada ning teha järeleandmisi varasemalt planeeritud õppetöös. Samas on digiõpe soosinud olukorda, kus terve klass ei pea enam tingimata ühtses tempos edasi minema, ning võimekamad lapsed on hästi motiveeritud ise infot otsima ning uusi teadmisi oma tempos omandama. Ajas muutub digiõpe kindlasti sujuvamaks ning kasvab kogemuste baas. Ma väga loodan, et digipädevus areneb jätkuvalt edasi, sest see muudab õppetöö palju mitmekesisemaks.