Õpetajad pooldavad küberkiusamise kriminaliseerimist

28. mai 2021 Opettaja - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis.
Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides.
Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Õpetajad pooldavad küberkiusamise kriminaliseerimist

Tekst: Maija-Leena Nissilä

Valede levitamine, ässitamine ja ähvardamine – sellist kiusamist peavad taluma õpetajad. Küberkiusamist esineb ka teistel akadeemilist haridust nõudvatel aladel, nagu selgub hiljutisest uuringust, mille tegi Akava Works. Tavalisim kiusamisviis on valede levitamine. Lisaks on levitatud teavet õpetajate eraelu seikadest.

Võrreldes teiste akadeemiliselt koolitatutega on just õpetajate hulgas rohkem neid, kes tunnevad kedagi, keda on nende töö tõttu taga kiusatud. 43% õpetajatest on ähvardatud. Muude akadeemiliste alade esindajate seas on ähvarduste osaks saanud 34% vastanuist.

Õpetajaid on ähvardatud nelja silma all, kirjalikult ja sotsiaalmeedias. Küsitlusuuringule vastanute hulgas oli paljudel õpetajatel kogemus, kuidas kedagi tundmatut oli ärgitatud õpetajat või tema töökaaslast ähvardama.

Enamasti on ähvarduste taga lapsevanemad, aga vahel ka õpilased ise.

Ähvardamine iseenesest pole tingimata veel küberkiusamine, mille üks tunnus on õhutada teisi ähvardatava vastu üles astuma, ütleb Soome õpetajate ametiühingu OAJ jurist Kai Kullaa.

Kullaa sõnul selgus küsitlusuuringust, et Soome tööelus on veel palju puudusi. Need avalduvad halvas tööõhkkonnas, konkreetses kiusamises ning alandavas käitumises. Küsitlusele vastanud kritiseerisid ka kehva arutluskultuuri ja keelekasutust sotsiaalmeedias.

Suurem osa akadeemilisi töötajaid pooldas küberkiusamise kriminaliseerimist. Küberkiusu kannatanuist pooldas seda 74% vastanuist, ülejäänuist 70%. Kriminaliseerimise poolt olid ka õpetajate ametiühingu liikmed, ütleb Kullaa. Kriminaliseerimist ei pooldanud vähem kui iga kümnes vastanu.

Küsimustikule vastas ligi 7000 akadeemilise haridusega töötajat kokku 14 ametiühingust.


Illustratsioon: 123rf / Opettaja

Rahastamine peab selguma enne suvepuhkusi

Tekst: Riitta Korkeakivi

Haridusvaldkond pääses valitsuse hiljutistel eelarveläbirääkimistel kärbetest. Soome haridustöötajate ametiühingu haridusjuht Heljä Misukka loodab, et otsus koroonakriisi ajal tekkinud õpilünkade likvideerimise lisarahastamiseks tehakse kiiresti. Ametiühing nõuab püsivat toetust ka kutseharidusele.

Koolides ollakse lootusrikkad, et kui koroonast tekkinud lünkade täitmiseks antakse lisaraha, saab sügisel alustada healt positsioonilt. See tähendaks võimalikult tavapärast kooliaasta algust.

Soome valitsus kinnitas abipaketi, mille summa on praegu veel lahtine. Haridusminister Jussi Saramo sõnul on lisaraha vaja kokku üle saja miljoni euro.

„Otsus lisaraha kohta tuleb teha viivitamata, et riigiabi suurus oleks koolijuhtidel teada enne suvepuhkuste algust,“ märgib Misukka. „Seni on koroonarahaga tööle võetud nii eripedagooge kui ka lisaõpetajaid. Äärmiselt mõistlik oleks, kui nad saaksid uuel õppeaastal oma tööd jätkata.“

Ametiühing nõuab alalist toetust ka ametiharidusele. Riik on andnud aastas 80 miljonit eurot pedagoogide töölevõtmiseks, kuid raha üle otsustatakse igal aastal uuesti. Ka seekordsetel eelarveläbirääkimistel ei saadud kinnitust püsiva rahastuse kohta.

„On täiesti arusaamatu, et ametihariduse õpetajad peavad igal aastal oma palga pärast lahingut pidama,“ on Misukka häiritud.

Ametiühinguid ärritab ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisotsuse edasilükkamine. Valitsus on andnud lubaduse tõsta mainitud valdkonna rahasummat kolmelt protsendilt neljale sisemajanduse kogutoodangust. Eelarveläbirääkimistel delegeeriti otsustamine parlamendi komisjonile. „Valitsus väldib vastutust, kui suunab sellised otsustused töörühma lahendada,“ kurdab Misukka.

Soome valitsus otsustas püsikulusid vähendada 370 miljoni euro võrra, ja seda alates 2023. aastast. Sellest 35 miljoni ulatuses tuleb säästukohti leida haridus-ja kultuuriministeeriumil. Ülikoolides kardetakse, et suurem osa kokkuhoiust tehakse teaduse rahastamise arvelt.


Lisatasud õigele adressaadile

Tekst: Riitta Korkeakivi

Õpetaja, kas oled kontrollinud, et sinu omavalitsuses on palgasüsteemiga kõik korras ja selles on arvesse võetud tööülesannete raskusastet ja individuaalseid lisatasusid? Järgnevalt mõned vastused sageli esitatud küsimustele.

Minu tööülesanded on keerukad. Kas ma võiksin selle eest lisatasu saada?

Lisatasu töö keerukuse eest on hüvitus selle eest, et töö on keerukam kui vastaval ametikohal tavaliselt. Lisatasu maksmise eeltingimus on aga palgasüsteem, kus on määratletud töö keerulisuse hindamise kriteeriumid. Lisatasude maksmise tingimused kehtestavad tavaliselt kohalik tööandja ja töövõtjate esindajad.

Keerukuse lisatasu võidakse maksta klassiõpetajale, kel on üldõpperühmas mitu haridusliku erivajadusega õpilast. Mõnes vallas makstakse lisatasu esimese ja teise klassi õpetajatele, sest algõpetus on raske. Mõnes omavalitsuses makstakse töö keerukuse eest lisatasu õpetajatele, kelle klassis on palju immigrante.

Lisatasude maksmise põhjendusi on erinevaid ja need varieeruvad sõltuvalt sellest, kuidas kohalikus palgasüsteemis kokku lepitud on. Helsingi kriteeriumid võivad erineda väikse maapiirkonna omadest, ütleb Soome õpetajate ametiühingu spetsialist Aleksi Tervamaa.

Mul on mitmeid eriteadmisi ja -oskusi. Kas võiksin saada selle eest individuaalset lisatasu?

Kui töö keerukuse hindamise kriteeriumid on korras, siis võidakse vallas kohaldada ka individuaalset palgalisa. Väga vähesed vallad on seda võimalust kasutanud.

Individuaalne lisatasu põhineb sinu tööga toimetulekul. Riiklikus kollektiivlepingus on lepitud kokku üldised kriteeriumid, nagu tulemuslikkus, loovus, eriteadmised ja -oskused, koostöövõime, kuid lõplik otsus kriteeriumite kohta tehakse kohalikul (valla) tasandil.

Isikliku lisatasu maksmise otsustab tööandja, kuid töövõtjate esindajad osalevad leppe sõlmimises. Kriteeriumid võivad töökollektiivi eri osade jaoks olla erinevad.

Kui palgasüsteem on kokku lepitud, teavitatakse kõiki töötajaid aegsasti enne uue süsteemi kasutuselevõttu, et kõigil oleks võimalik individuaalse lisatasu nimel tegutseda, ütleb Tervomaa.

Arenguvestluses vaadatakse, kas töötaja vastab lisatasu maksmise kriteeriumidele. Näiteks tasub arenguvestluses esile tuua, millistel koolitustel oled osalenud.

Kust lisatasud tulevad?

Eelmisel kevadel sõlmisid ametiühingud ja omavalitsuste liit kokkuleppe kasutada 0,4–0,8% õpetajatele makstavast palgasummast nende õpetajate tunnustamiseks, kelle töö on tavalisest keerukam. Suuremad vallad rakendavad sellist palgasüsteemi, kuid väiksemates valdades seda ei tehta, ehkki kokkulepe selle kohta on. Ametiühing püüab oma usaldusisikute kaudu saavutada muutusi seal, kus lisatasude maksmise süsteemi veel kehtestatud pole.

Kust ma tean, kas mulle makstakse ettenähtud lisatasu?

Oma palgalehte on põhjust uurida, ütleb Tervamaa.

Kui valla palgasüsteemis on nähtud algõpetuse õpetajale ette lisatasu 70 eurot kuus, on see tööandja kohustus nagu muudki lepped. Kui 1. klassi õpetaja pole oma lisatasu saanud, siis tuleb pöörduda oma otsese ülemuse poole.

Kuidas ma saan teada, et kohalik omavalitsus on jõustanud palgasüsteemi?

Palgasüsteem peab olema kõigile teada. Tööandja võib teatada vallatöötajate sisevõrgus kõigile töötajatele, milline on palgasüsteem ja millistele kriteeriumidele vastamisel makstakse keerukuse lisatasu ja millistel individuaalset palgalisa.

Kui tööülesannete keerukuse lisatasu põhineb ametikohale esitatud erilistes nõuetes, siis individuaalne lisatasu põhineb töötaja isiklikul tööpanusel, ütleb Tervamaa.

Milleks on vaja palgasüsteemi, aga mitte ühtlast ja ühetaolist töötasu?

Kohaliku tööandja otsustada jäänud palgaosa võimaldab tunnustada neid, kes teevad tavalisest keerukamat tööd. Palgasüsteemi kehtestamine on ametiühingu tähtis eesmärk. Palgakorraldusest on räägitud Soomes juba 14 aastat ehk ajast, mil esimest korda lepiti kokku kasutada teatavat osa palgarahast tublimate õpetajate tunnustamiseks. Kiirustada siiski ei tasu. Tuleb võtta aega läbirääkimisteks, nii et töötajatel oleks võimalik mõjutada, kuidas n-ö preemiaraha jaotatakse.


Õpilased häirivad online-klienditeenindajaid

Lugejakiri varjunimega „Ei tee õpilaste ülesandeid“ (autor on toimetusele teada)

Töötan mitme ettevõtte netilehekülje online-klienditoes. Igal nädalal satume korduvalt kooliõpilaste rünnaku alla.

Sündmused arenevad enamasti järgnevalt. Õpilased saavad koolis ülesande otsida näiteks vastus küsimusele „Mis ülesanded on valitsusel?“. Mõni hetk pärast küsimuse esitamist alustatakse meie veebilehel mitut vestlust, kus soovitakse saada teada vastust sellele küsimusele.

Vaid vähesed ütlevad otse, et vajavad vastust kooliülesande jaoks. Alati on neid, kelle käest saame sõimata, kui me neile kohe ei vasta.

Oleme otsustanud, et kooliülesannete tegemisel me abi ei osuta. Kannustame õpilasi otsima infot ise. Ebaviisaka suhtluse suhtes on meil nulltolerants. Sellised rünnakud on väga koormavad, sest peame vastama kõikidele netilehel algatatud vestlustele. Seetõttu jääb meil vähem aega teisi kliente teenindada. Iseendastki mõista pole meeldiv, kui peame tööl taluma ebatsensuurset kõnepruuki, mis sellest, et sõnumid tulevad lastelt.

Loodame, et see teema võetakse õpilastega jutuks ja koolis tutvustatakse, mis on netikett.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!