Õpetajate Leht 21. mail

Helmer Jõgi: Räägime küll teaduspõhisusest, aga hariduses on palju siiski usu küsimus

Helmer Jõgi on mees, kelle juhtimisel on tuntuks ja tunnustatuks saanud kaks Tartu kooli: Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasium. Hiljuti üllatas Jõgi kolleege teatega, et lõppev õppeaasta jääb talle koolijuhina viimaseks. „Laias laastus on kogu see aeg ääretult põnev olnud,“ lausub Jõgi, vaadates tagasi aastakümnete pikkusele teekonnale. 

Lapsed, kellel on midagi puudu

Tartu Rahvusvahelise Maja tegevjuht Nastja Pertsjonok rõhutab, et rändelapsi õpetades tuleb välja selgitada, mida need lapsed juba teavad ja oskavad, sest uusi teadmisi omandatakse neid olemasolevatega seostades.

kood/Jõhvi

Ede Schank-Tamkivi tutvustab Jõhvi linna rajatavat tehnoloogiakooli, kus pole klasse ega õpetajaid. Kooli eeskujuks on Prantsusmaal loodud Ecole 42, millesarnaseid õppeasutusi on maailmas avatud juba 21. Eestile lähimad asuvad Soomes ja Venemaal.

Suhtluspädevusest Eesti koolides – esimese õppeaasta kogemused

Taanis õpetajakoolituse eriala omandanud, praegu Elva gümnaasiumis inglise keele õpetajana töötav Tiina Tubli leiab, et arutelud halbade hinnete ja tegemata tööde üle ei vii kuhugi, kuniks me ei mõista, et õpilane on siiski laps, kes tahab, et teda märgataks ja ta ära kuulataks. Karistamise kasulikkust on tema sõnul igatpidi uuritud ja isegi kui karistamine matab probleemi – me saame tundi rahus edasi anda –, pole see lahendus, sest õpilasse jääv pettumus või pahameel võib hiljem väljenduda vastuhakus või halvimal juhul kättemaksus.

Julgus õpetada teadmisi, mitte inimest

Õpetaja Liisa Pettai sõnul on ta väga palju õppinud oma õpilastelt. Ta leiab, et kui usaldame õpilasi ja suhtume neisse kui mõtlevatesse inimestesse, mitte tühjadesse anumatesse, mida on vaja ainesisuga täita, tahavad nad palju rohkem õppida. Ta arvab ka, et aineteadmiste kõrval on oluline omandada üldpädevused ja -oskused, toetada õppija terviklikku arengut ning tekitada huvi õppimise ja teadmiste vastu.

Laste maskikandmise nõue koolis paneb jahmatama

Muusikaõpetaja Heli Kendra kirjutab, et mask koolis ei kaitse meid haigestumise eest. Ta selgitab piltlikult, et viirus läheb maskist kergesti läbi. Peale selle hingame me ka maski servade vahelt. „Koolis maske nõudes paneme lapsed situatsiooni, kus me nõuame neilt keskendumist ja kaasamõtlemist, ise samal ajal seda tegevust pärssides,“ toob ta välja maskikohustuse tagajärje.

Mööda rahutut künnivagu

Vestluses Enda Naabriga tõdeb laulja ja literaat Toomas Kuter, et tormiliselt arenev tehnikamaailm pakub meile uusi võimalusi, kuid ei küüni veel inimlike tunnete vajaduse ja kommunikatsiooni asendamiseni – see on siiski pelgalt tehnika ega paku meile inimlikku soojust ega lähedust. Et saada targaks, on vaja inimliku olemise ja eksistentsi kogemust, vaid see arendab. Tehnika lihtsustab meie elu, ent kogemusi kui selliseid ta meile ei anna. 

Poisid eelistavad kutseõpet rohkem kui tüdrukud

Riigikontroll uuris õpilaste haridusvalikut aastatel 2010‒2019 ja nagu selgus, pole eelistused palju muutunud. Rohkem otsustavad kutseõppe kasuks poisid ja vene noored. Kõigi maakondade võrdlus näitas, et kaheksas maakonnas, kõige rohkem Raplamaal, on põhikooli järel kutseõppe valinute protsent kasvanud.  

Sada pesakasti ornitoloogiaühingu sajandaks sünnipäevaks

Tänavu 20-aastaseks saanud Tallinna linnuklubi korraldatud pesakastide meisterdamise õppepäeval osalesid kuue pealinna kooli loodushuvilised õpilased, kellest igaüks tegi pesakasti aasta linnule kuldnokale või mõnele metsalinnule. Ühtlasi oli juttu sellest, mis värvi pesakasti linnud eelistavad.

Keelekümblus on tõestanud oma vajalikkust ja elujõudu

Kaks keelekümbluskooli, Maardu gümnaasium ja Pärnu Tammsaare kool, on aastaid ajanud sügavat keelekümblusvagu. Selle taga on koolijuhtide toetus, õpetajate raugematu ind, laste tahe ja vanemate poolehoid keelekümblusele.

Regionaalse kolledži tuleviku tagab koostöö

Vestlusringiga teemal „Pärnu kolledž aastal 2030“ tähistati kõrgkooli 25. sünnipäeva. Samal päeval sõlmiti kolledži, linna ja maakonna arenduskeskuse kolmepoolne koostööleping.