Õpetajate Leht 28. mail
Õpilased on koolis tagasi
Pärast pikalt kestnud distantsõppeperioodi said kõik õpilased hakata jälle koolis käima. Milliseks koolipere kokkusaamine kujunes ja kuidas vahepealne aeg õpilaste teadmistele mõjus? Miks osa klasse soovis edasi distantsõppele jääda?
Opiqu lõksus
Maardu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Vaido Niinesalu arutleb koolirahva hulgas ärevust tekitanud teemal: kasutajatele seni tasuta olnud Opiqu platvorm muutub sügisest tasuliseks.
Ulvi Vilumets: eesti keelt on võõrkeelena palju põnevam õpetada
Jõhvi gümnaasiumi õpetaja, põline idavirulane Ulvi Vilumets on kolm aastakümmet õpetanud muukeelsetele lastele eesti keelt ja loonud õpetamisviisi, mis toimib just tema klassiruumis. „Iga aine puhul on oluline, millises järjekorras ja mahus, missuguste vahendite ja võtetega õpetada. Paraku oleme ainete õpetamise eripära unustanud ja arvame, et rühmatööga võib õpetada nii kiiresti jooksma kui ka matemaatikaülesandeid lahendama. Oleme tänaseks piisavalt kaua eesti keelt võõrkeelena õpetanud, et aine õpetamise metoodika ülikoolides au sisse tõsta.“
Lipsusõlm ja kõrged kontsad, MOBO ja tantsutunnid ‒ koolikass mõtiskleb kehalisest kasvatusest Võru gümnaasiumi moodi
Kevad sel aastal kuidagi vindub, ei jõua ega jõua soojust ära oodata. Kui vahepeal tundus, et on juba kohal, sadas järgmisel päeval jälle ühe detsembripäeva jagu lund maha. No olgem ausad, pehmel diivanil patjade ja pleedi keskele kerra tõmmata on küll ütlemata mõnus, aga seda ei anna võrreldagi päikesepaistel peesitamise ja sirutamise või ümbruskonnas luusimisega. See pani mõtlema, kuidas meil liikumise ja kehalise kasvatuse tundidega lood on.
Rahastamine peab selguma enne suvepuhkusi
Soomes pääses haridusvaldkond hiljutistel eelarveläbirääkimistel kärbetest, kirjutab ajaleht Opettaja. Soome haridustöötajate ametiühing loodab, et otsus koroonakriisi ajal tekkinud õpilünkade likvideerimise lisarahastamiseks tehakse kiiresti. Koolides ollakse lootusrikkad, et kui antakse lisaraha, saab sügisel alustada healt positsioonilt. Lisaraha oleks vaja kokku üle saja miljoni euro. Seni on koroonarahaga tööle võetud nii eripedagooge kui ka lisaõpetajaid. Äärmiselt mõistlik oleks, kui nad saaksid uuel õppeaastal oma tööd jätkata.
Jagamisele läheb kuus miljonit eurot
Lisaeelarvega eraldati haridus- ja teadusministeeriumile kuus miljonit eurot õpihuvilaagrite korraldamiseks. Praegu on rahataotluste esitamise aeg.
Palju õnne, minikad!
„Miniturniir“ on populaarne õpilaste mälumängusaade Vikerraadios. Kümnel hooajal mängus osalenud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilastele lõppes tänavune võistlus võiduga, mis andis neile võimaluse võistelda „Mnemoturniiri“ mängijatega.
Rahutu Tuhkatriinu ehk Triloogia lõpp
Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi saksa keele õpetaja Maigi Varusk vaatab tagasi distantsõppele ja nendib, et lüngad hariduses on üüratud. Sinna juurde käiv must masendus tähendab vast seda, et PISA torni tipust meid enam ei leia – ja kas polegi korraks mitte hea, et me tipus ei ole? „Muidugi vaadatakse nüüd veelgi rohkem õpetaja, vabandust, magistrikraadiga spetsialisti suunas, kes peaks selgeks tegema aine, arendama pädevusi, hoidma end ise tippvormis jne,“ kirjutab ta.
Vivat Peep Leppik ‒ Octaginta!
3. juunil tähistab oma auväärset 80 aasta juubelit Valgamaa koolimees Peep Leppik, kelle tööd ja tegemised on pälvinud Eesti hariduselus aastakümneid tähelepanu.
Leppiku kohta öeldakse teadlane-pedagoog, ja seda ta tõesti on. Küsime, mida juubilar ise oma elus tähtsaks on pidanud.
Õpetajad Hruštšovi sulas külmumas
„On öeldud, et oleme püsima jäänud tänu raamatule, mine tea, vahest tänu õpetajatele.“. See lause sobib hästi nii eesti kui ka läti rahva kohta.
Contra on tõlkinud eesti keelde raamatu läti õpetajate (aga päris palju ka õpilaste) elust Nõukogude, eriti just Hruštšovi ajal.