Palju õnne, minikad!

„Miniturniir“ on populaarne õpilaste mälumängusaade Vikerraadios. Kümnel hooajal mängus osalenud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilastele lõppes tänavune võistlus võiduga, mis andis neile võimaluse võistelda „Mnemoturniiri“ mängijatega.

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis kogunesid ühel maikuu reedel raamatukokku viis 7. klassi õpilast ja kolm täiskasvanut, et värskendada aju ja treenida, nagu lapsed ütlesid. 26. mail oli neil ees väga tähtis kohtumine Tallinnas. Sander Murulaid, Troy Kolla, Mailis Kütt, Meeri-Liis Pastarus ja Kaisa Sofia Kokk olid võitnud selle hooaja „Miniturniiri“ ja valmistusid nüüd võistlema „Mnemoturniiri“ tarkadega. See võimalus avaneski neile tänu võidule. Kooli raamatukogu juhataja Daivi Jõerand ja pensionile jäänud endised pedagoogid, ajalooõpetaja Leo Viller ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lia Viller olid neile selleks kohtumiseks koostanud uusi küsimusi, et nad saaksid enne viimast võistlust mõttetrenni teha.

Kooli võistkond pandi õpilaste sõnul kokku klassijuhatajate soovitusel. Pedagoogid, kes aitasid turniiriks valmistuda, nimetasid neli võistlejat ja ühe valisid lapsed ise. Õpilased jutustasid, et enne mälumängule minekut vaadati üle küsimused, mida saates varem küsitud oli. „Vaatame kolmekesi, kuidas lapsed arutlevad ja kui aktiivsed nad on,“ selgitas Leo Viller täiskasvanute rolli.

Kõige tähtsam on arutlusoskus

Läbi nende aastate, kui Kuninga tänava kooli õpilased on „Miniturniiril“ käinud, pole õpetajad kuulnud, et mõni ei tahaks sinna minna. „Algusest peale on meil olnud hea klapp ja kõik on olnud aktiivsed,“ rääkis Lia Viller. Esimesed Kuninga tänava kooli õpilased, kes „Miniturniiril“ võistlemas käisid, on juba ülikooli lõpetanud. Selle kooli õppurid on varasematelgi „Miniturniiridel“ esikolmikusse jõudnud. Esikoht tuli esmakordselt.

Pedagoogid, kes lastega koos võistluseks valmistusid, koostasid neile küsimusi, millele noored arutledes vastuseid otsisid. „Kõige tähtsamad ei ole teadmised, vaid just mõtlemis- ja arutlusoskus ning julgus rääkida,“ toonitas Lia Viller. „Mälumäng eeldab ergast vaimu ja meeskonnatööd,“ lausus Jõerand. „Ja teiste kuulamist,“ lisas Lia Viller.

Leo Villeri arvates pole turniiri küsimused lihtsad. Lastele meenus, et pikalt arutleti näiteks selle üle, mis on nomofoobia. Viimases saates said Pärnu õpilased maksimumpunktid, s.o 14. Nelja salvestusega on võimalik saada kokku 56 punkti, pärnakad tulid esikohale 48 punktiga. Tugevaks konkurendiks nimetasid nad Loksa kooli.

Heatahtlik saatejuht

„Miniturniiri“ saatejuht Ivo Linna on Leo Villeri sõnul väga heatahtlik. „Kui ta ruumi ilmub, siis juba läheb kõigil tuju heaks,“ lausus Jõerand. Saatejuht ei oota, et lapsed kohe vastust teaksid. „Kui Ivo Linna kuuleb laste arutluses kõlavat õiget vastust, ütleb ta tavaliselt, et kuulis juba õiget vastust, või aitab, öeldes, et oi-oi, täitsa mööda räägite,“ jutustas Jõerand. Sõbralik arutelu on Leo Villeri sõnul lastele alati meeldinud. Õpilastele on meele järgi ka see, et vastus ei pea tulema minuti või kahe jooksul ja kui ollakse poolel teel õige vastuse suunas, siis annab saatejuht vihje. Küsimused koostab „Miniturniiri“ toimetaja Kadri Tiisel ja ka Ivo Linna ei näe neid enne kui alles saates, teadsid lapsed.

Õpilased esitavad ka saatejuhile küsimusi, mis üheskoos varem välja mõeldakse. Kuna ühel päeval salvestatakse korraga neli saadet, valitakse raadiomajas laste kümnest küsimusest välja neli. „Ivo Linnale mõeldud küsimustega ei tahtnud me teha niimoodi, et ta mingil juhul ei teaks,“ jutustas Leo Viller. „Panime ennast tema rolli, tahtsime, et temagi tunneks vastamisest rõõmu.“

„Tore, et te saate nüüd näha, mismoodi „Mnemoturniiri“ tehakse,“ arvas ajalooõpetaja. „Jälle uus kogemus,“ rõõmustasid õpilased, kel on „Miniturniiri“ võidu auhind juba teada. See on reis Paide ajakeskusesse mõlemale 7. klassile, kus võitjad õpivad. Tallinnast turniirilt naasti koju auhinnaks saadud raamatute ja šokolaadidega.

Nutikaid lapsi iseloomustab lisaks arutlusoskusele huvi mitme õppeaine vastu. Mitmest suust nimetati meeldivaks inglise keelt, huvitavaks arvati ka matemaatika ja loodusteadused. „Miniturniiri“ võitjad on osalenud aineolümpiaadidel ning toonud sealt oma koolile kõrgeid kohti. Lisaks õpihimule on neil igaühel oma hobi, mõnel mitugi: võrkpall, jalgpall, ratsutamine, ujumine, muusikakoolis kitarriõpe, tšellomäng ja osalemine loodusringis. „Kes on tublimad, need jõuavad palju,“ arvas Leo Viller. „Ja õpetajatel on mõnus sellise seltskonnaga koos tegutseda,“ lisas Lia Viller.

Viimane võiduvõimalus

Raamatukogus mõttemängule pühendatud tund ja viistest minutit sai ruttu läbi. Õpetajate koostatud küsimustele leiti vastused, mõni pikema, mõni lühema arutluse käigus, ja otsustati järgmisel päeval uuesti kokku tulla. Laste üksmeelne soov oli kohtuda järgmiselgi nädalal enne mõõduvõtmist täiskasvanutega. „Oleks täitsa vahva „Mnemoturniiri“ kohtumine ka ära võita!“ arvas Troy. „Ohoo!“ naersid julge mõtte peale tema kaaslased.

Homme, laupäeval kell 10.30 on Vikerraadios saade, igakevadine tõsine duell, kus vastamisi on seekord „Miniturniiri“ võidukad Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilased ja teisel pool lauda „Mnemoturniiri“ võistkond. „Tere tulemast ja palju õnne teile, minikad,“ nende sõnadega on Ivo Linnal tavaks see saade sisse juhatada.

„Miniturniiri“ saadetes on osalenud 17 hooaja vältel õpilasi 78 koolist. Salvestatud on 600 n-ö tavasaadet, 17 kohtumist „Mnemoturniiri“ võistkonnaga ja 15 Vabadussõja-teemalist erisaadet gümnaasiumiõpilastele, mida tehti 2008. aastal. Kõige enam on „Miniturniiri“ saadetes osalenud õpilased Pärnu Kuninga tänava põhikoolist, ühtekokku kümnel hooajal. Nad on osalenud järjepidevalt alates 8. hooajast, võit tuli nende õuele esmakordselt.

„Miniturniiril“ lõppes 17. hooaeg

Saate toimetaja Kadri Tiisel meenutas, et populaarse „Mnemoturniiri“ väikevend „Miniturniir“ kooliõpilastele sai alguse aastal 2004 ja saate idee tuli tollaselt Vikerraadio peatoimetajalt Riina Rõõmuselt. Läbi 17 hooaja on kõiki saateid juhatanud Ivo Linna.

Tiisel tutvustas hooaja ettevalmistamist: „Harilikult augustis kutsume üles saates osalema ja jääme viieliikmeliste võistkondade registreerumist ootama.“ Võistlema pääsevad üheksa kiiremat registreerujat. Tiiseli sõnul täituvad kohad kiiresti, sest need, kes on käinud, soovivad enamasti uuesti osaleda ja panevad end nobedasti kirja. Korraga valmib neli saadet, mis lähevad eetrisse ühe kuu jooksul.

Küsimusi otsib toimetaja. „Kogu aeg tuleb käia silmad-kõrvad lahti ja tähele panna, millest saab hea küsimuse „Miniturniiri“ saatesse,“ kirjeldas ta oma tööd. Kõige olulisem on toimetaja sõnul tunnetada saates osalejate vanust ja eakohaseid teadmisi – vastajad on ju 5.–7. klassi õpilased.

Tiiseli sõnul on parimad küsimused sellised, mis võimaldavad arutleda, sest nende vastust annab küsimusest lähtuvalt tuletada. Tihti on küsimused üsna pikad, sest nende koostaja püüab sinna põimida niidiotsi, mille abil õige vastuseni jõuda. Küsimusi aitab ette valmistada saatetegijate sõber ajakiri Ripsik, kes hea partnerina algusaastatest alates iga saadet ühe küsimusega toetab. Kõigis saadetes on kõlanud ka üks heliküsimus. Viimasel neljal hooajal on ka kuulajaküsimused olnud helilised. „Miniturniiri“ ja „Mnemoturniiri“ kohtumismänguks valmistudes otsivad mõlemad võistkonnad ise küsimusi, mida vastasvõistkonnale esitada.

17 aasta jooksul on juhtunud ka mõndagi naljakat. Kadri Tiisel meenutas, et tavapäraselt registreerivad võistkondi saatesse õpetajad. Kuid eriliselt jäävad toimetajale meelde need võistkonnad, kus lapsed on ise ettevõtmise taga. Tore mälestus on toimetajal ühest vahvast Rakvere võistkonnast. Tallinnasse jõudes helistasid nad toimetajale ja teatasid, et saabusid Tallinna bussijaama, ning pärisid, kuhu nad nüüd edasi peavad tulema. „Tegu oli väga ettevõtlike ja lustlike noortega!“ sõnas Tiisel. 

Ivo Linna: „Noored on meid mitu korda võitnud“

Minul on selle saatega erakordselt hea tunne. On olnud nii värskendav vaadata, kuidas noored arutavad omavahel ja jõuavad õige vastuseni. Tihtipeale ei jõua ka, sest kõike ei ole võimalik teada. Koolid on ka erinevad, mõned õpilased on vaiksemad, teised arutavad rohkem. Seal on naeru ja nalja, mis saatesse paratamatult ei mahu, aga jälgida kõrvalt seda protsessi – saate salvestus on minu jaoks iga kuu üks kõige ilusamaid päevi. See käik raadiomajja on vaimustav, mul on pärast seda väga hea olla.

Ma ei ole statistikat teinud, aga mnemo ja mini ühismängus on noored meid mitu korda võitnud. Tavaliselt on olnud nii, et meie küsime miniturniiri seltskonnalt küsimusi, igaüks mõtleb ühe, ja nemad küsivad meilt. Võib-olla me alahindame neid ja oleme andnud lihtsamaid küsimusi, aga noored põrutavad täiega ja neil on olnud küsimusi, millest ma pole kuulnudki. Pärnu Kuninga tänava kooli seltskond oligi väga nutikas ja polnud suur üllatus, et nad hooaja võitsid.