Poisid eelistavad kutseõpet rohkem kui tüdrukud

Riigikontroll uuris õpilaste haridusvalikuid. Kümne aasta jooksul pole õpilaste eelistused põhikooli järel märkimisväärselt muutunud. Ka põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine pole pannud rohkem kutsekoolide kasuks otsustama. Siiski on kaheksas maakonnas põhikoolilõpetanutest kutsekooli läinute osakaal kasvanud.

Riigikontroll alustas 2020. a sügisel koolivõrgu korrastamise auditit, mis valmib eelolevaks sügiseks. Selle töö käigus on analüüsitud ka õpilaste valikuid pärast põhikooli. Äsja avalikustas riigikontroll noorte haridusvalikute kohta info, mille on koostanud audiitor Kadri Raid ja peakontrolör Märt Loite.

Noorte haridusvalikud ei ole kümne aasta jooksul muutunud. Ka koolivõrgu ümberkorraldused ei ole kutsekoolidesse õppureid juurde toonud. Kutsehariduse valis 2019. a õpingute jätkamiseks veidi üle veerandi põhikoolilõpetanutest ja see osakaal on olnud ühesugune kogu kümnendi jooksul.

Elukestva õppe strateegia eesmärk: 35% õpilastest kutsekooli

2014. aastal seati elukestva õppe strateegias eesmärk suurendada põhihariduse omandamise järel kutsehariduse eelistajate osakaalu nii, et aastaks 2020 jätkaks põhikoolilõpetajatest 35% õpinguid kutsekooli statsionaarses õppes. Seda eesmärki pole üle riigi saavutatud. 

Aastatel 2010–2019 püsis üldhariduskoolis õpingute jätkajate osakaal vahemikus 71–73%, kutsehariduskoolis jätkajaid oli 27–29%. Põhikooli statsionaarse õppe lõpetanuid vaadati nende õppekavast sõltumata. Kutse- ja üldhariduses jätkajate proportsioonid arvutati jätkajate, mitte lõpetajate hulgast, vaatluse alt jäi välja 3% mittejätkajatest.

2019. aastal õppis üldhariduskoolis edasi 73% ja kutsehariduskoolis 27% õpilastest. Õpilaste eelistustes on piirkondlikke erisusi ja kümne aasta jooksul on mõnel pool toimunud oodatust vastupidiseid muutusi. Näiteks kui Hiiu- ja Saaremaal läks 2010. aastal põhikoolilõpetajatest üle kolmandiku kutsekooli, siis 2019. aastal oli kutsekooli minejaid Hiiumaal 26% ja Saaremaal 22%. Kutsehariduses jätkajate osakaal on vähenenud viies maakonnas ning jäänud samaks Põlvamaal.

Huvi kasvuga kutsehariduse vastu äratavad tähelepanu Rapla-, Pärnu- ja Võrumaa. Pärnumaal on kutsehariduses jätkajate osakaal tõusnud 29%-lt 35%-le, Rapla maakonnas 29%-lt 37%-le ja Võrumaal 24%-lt 30%-le. Kutsehariduse vastu püsib huvi ka Ida-Virumaal ja Valga maakonnas. Viimases on kutsehariduses jätkajate protsent kasvanud 33-lt 37-le ja Ida-Virumaal 36-lt 38-le. Elukestva õppe strateegias seatud eesmärgini, s.o 35% õppurite suundumine põhikoolist kutsekooli, on jõudnud Valga-, Rapla- Pärnu- ja Ida-Virumaa kutseõppeasutused.

Vähesem riigikeeleoskus viib kutsekooli

Tüdrukute ja poiste seas on kutsekoolis õppimise osakaal püsinud ühesugune kümme aastat. Tüdrukutest rohkem eelistavad kutseõpet poisid. 2019. aastal jätkas kutseõppes tüdrukutest 18% ja poistest 36%. Õppekeele järgi on kutsehariduses jätkajate osakaal oluliselt suurem vene õppekeelega põhikoolilõpetajate seas. Eesti keelekümbluse või eesti õppekeelega põhikoolilõpetajad jätkavad kutsehariduses peaaegu poole harvem. Riigikontrolli hinnangul näitab see, et vähene eesti keele oskus suunab kutsehariduse kasuks otsustama.

Autorid nendivad, et põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine loob õpilastele selgema valiku. Kui pärast põhihariduse omandamist pole senises koolis jätkata võimalik, peavad uude õppeasutusse minema ja valiku tegema kõik, sõltumata sellest, kus nad haridusteed jätkavad. Riigi tegevus põhihariduse ja gümnaasiumi eraldamisel ei ole aga pannud õpilasi rohkem kutsehariduse kasuks otsustama.

Riigikontroll jätkab hariduse vallas toimuvate muutuste jälgimist, sest haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis välja töötada ühtne keskharidusstandard. Selle rakendamine võimaldab senisest enam lõimida üld- ja kutsekeskharidust nii, et rohkem pannakse rõhku niihästi keskhariduse kui ka praktiliste oskuste omandamisele.

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas on teil õnnestunud suurendada põhikoolilõpetajate huvi kutseõppe vastu?

Tanel Linnus, Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor:

Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilaste huvi äratamine kutseõppe vastu rajaneb mitmel põhitõel, millest meil vääramatult kinni peetakse. Külastame kevadest alates kõiki Võrumaa, Põlvamaa jt koole, kus meie õpilased tutvustavad kutseõppe võimalusi. Kutsume endale külla, tutvustame põhikooliõpilastele oma erialasid õpitubade kaupa. Eriala tutvustavad tegevused saavad huvilised ise välja valida, tegevus kestab terve päeva. Osaleme messidel, laatadel, avalikel üritustel, kus meie kooli õpilased ja õpetajad tutvustavad meie erialasid. Oleme Võru linnas strateegilistes kohtades, ka suuremates kaubanduskeskustes üles pannud meie kooli tutvustavad reklaamplakatid. Alates maikuust on Võru linna suuremates kaubanduskeskustes meie kooli raadio reklaam nähtav suurtel ekraanidel.

Meil on aastaks kokku lepitud ja kirja pandud meediaplaan, millest kooli tutvustades lähtume. Tutvustame sotsiaalmeedias oma õpilaste praktikat välismaal, õpetajate stažeerimist mujal riikides. Tutvustame ettevõtetele töökohapõhise õppe võimalusi meie koolis, oleme seni oma õppegrupid hästi komplekteerinud. Arvestades, et sellest õppeaastast on meie koolis mittestatsionaarne üldharidusõpe, püüame aegsasti leida inimesi, kes soovivad oma haridusteed jätkata.

Kõige tähtsam – oma kooli välishindamisel oleme saanud maksimaalse hinde ja meile on neljas valdkonnas antud tähtajatu õpetamise õigus. Kooli sisu ja keskkond – hinnang sellele liigub eelkõige otsustajate seas suust suhu. Kui meie õpilane ütleb, et Võrumaa kutsehariduskeskus on väga hea kool, ja soovitab seda oma eakaaslastele, on kooli tulevik kindlustatud. Püüame selle poole!

Margus Ojaots, Valgamaa kutseõppekeskuse direktor:

Riigikontrolli audit näitab kutseharidussüsteemi head tööd, kui kutsekeskhariduses õppivate noorte osakaal kogu Eestis on kümne aastaga samaks jäänud ja kaheksas maakonnas tõusnud, neljas koguni 35%-ni. Olukorras, kus oskustöölise amet pole ühiskonnas populaarne, on kutseharidussüsteem suutnud näidata õpetatavate ametite pikaajalist perspektiivi ja noori endiselt kvaliteetsete õpingutega köitnud. Kuna Eestis ei ole kutsehariduses koolituspiirkondi, liiguvad õpilased vastavalt õppimisvõimalustele ja huvidele üle riigi. Kui arvestatav hulk rahvast on koondunud elama Tallinna ja Harjumaale, sõltub üle-eestiliste andmete muutumine sellest, millised on arengud pealinnas ja selle ümbruses.

Eero Kalberg, Kehtna kutsehariduskeskuse direktor:

Kutseharidus on Raplamaal varasemast populaarsem tõenäoliselt mitmel põhjusel. Maakond on elujõuline ja nooruslik, põhikooliõpilaste arv aina kasvab. Kindlasti mängib positiivset rolli asukoht Loode-Eesti ja pealinna piirkonnas, selle juures hea transpordiühendus ja majutusvõimalused. Maagümnaasiumide põhikoolideks muutmine on võib-olla aidanud noortel luua selgema pildi edasiõppimise võimalustest, sealhulgas kutsehariduses. Igati on end õigustanud investeeringud meie kooli taristusse. Atraktiivsed õppe-, majutus- ja toitlustustingimused on toonud meile õpilasi Rapla- ja Harjumaalt ning Tallinnast, üle Eesti.

Olulist rolli populaarsuse tõusul mängib õppekvaliteedi pidev parendamine: pühendunud ja ennast pidevalt arendavad õpetajad, õppekavade arendamine, hea praktikaettevõtete võrgustik ning välispraktikad. Meie jaoks on oluline koostöö maakonna põhikoolidega ja gümnaasiumidega õpilastele erialavalikute tutvustamisel ja valikainete raames praktilise õppe pakkumisel. Panustame kooli tutvustamisse ja turundamisse kõikvõimalike tänapäevaste kanalite kaudu. 

Kehtna kutsehariduskeskuses domineerivad noormeeste erialad (rasketehnika, ehitus, IT). Võib väita, et poisid valivad meelsamini praktilise väljundi kutsehariduses, tüdrukud aga pigem gümnaasiumi, sest enamiku tütarlaste silmis on atraktiivsed erialad, mis eeldavad keskharidust.

Kuna kooli õpilaste arvust moodustavad kaks kolmandikku täiskasvanud, siis julgeme arvata, et meil head kutseoskused omandanud täiskasvanud soovitavad oma lastele keskharidust koos erialase ettevalmistusega nimelt meie koolis.

Riina Müürsepp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor:

Pärnus teeb kutsehariduskeskus head koostööd põhikoolide ja linnavalitsusega. Oleme koos korraldanud tehnoloogiapäevi ja viinud õpilasi ametiga lähemalt tutvuma partnerettevõtetesse. Oma osa on ka kooli heal mainel õppijate hulgas. Samas oleme viimastel aastatel saanud kõik soovijad õppima võtta, sest konkursid ei ole enam nii suured kui kümmekond aastat tagasi, mil selles vanusegrupis oli lapsi tunduvalt rohkem. Oleme oma arengukava kohaselt näinud ka õppijate proportsiooni 2/3 kutsekeskhariduses ja 1/3 muus õppevormis, ning sellest tulenevalt kujundanud õppekavade valikut.