President Kaljulaid: Tallinna ülikoolist võiks teha põhjamaade parima pedagoogikaülikooli
Rektor Tõnu Viigi inaugureerimisel lausus president Kersti Kaljulaid, et Tallinna ülikoolist võiks teha Põhjamaade parima keskuse, kus mõtestatakse inimeseks kasvamise kõrget kunsti. „Mulle on aastaid tundunud, et põhiline, mida tehnoloogilises maailmas elav ja tehnoloogiliste abivahendite paljusust hariduse omandamisel kasutav õppur peab koolist saama, on oskus olla inimene. See inimeseks olemise kõrge kunst. Ja teine oskus, mille vajadus on saanud ilmseks just pandeemia ajal, on oskus eri ainetundides omandatud faktiteadmisi siduda üheks tervikuks, mida võiks kutsuda füüsilise maailma mõistmise kunstiks,“ lisas president.
„Inimeseks olemise kõrge kunst on üks üldpädevus, mille arendamiseta me ei saa, aga mille kirjeldamisenigi me veel ei ole jõudnud. Mina püüan seda kirjeldada läbi millegi, millest oleme ilma jäänud nii-öelda loomulikus kasvamises ja arengus, aga ma ei suuda seda sõnastada, kuidas siis see inimeseks olemise kõrge kunsti õpe lasteaiast ülikoolini käib. Tallinna ülikool, kus on oma koht pedagoogikal, aga ka ühiskonna mõtestamisega seotud muudel valdkondadel, sealhulgas hästi tugevasti just loomealadel, peaks olema see kõige tundlikum kõrgkoolikeskkond, kus me vajalikud lahendused leiame,“ lausus riigipea.
President Kaljulaid sõnul näitavad paljud teaduse seisukohalt täiesti absurdsete hoiakutega inimesed, et kuigi nad on koolid lõpetanud, puudub neil igasugune viis kasutada neid teadmisi, mis nad on koolist saanud. „Ainuke loodusteaduste alal koolist saadud teadmine, millele eriti keegi vastu ei vaidle, on ilmselt gravitatsioonijõu olemasolu. Seda asjaolu on igapäevaelus lihtne testida ja raske arvestamata jätta. Aga kõige muu õpitu kasutamise võime on meil kohati ülimalt nõrk. Miks? Mina ei tea. Aga ma usun, et siin selle küsimuse esitamisest Tallinna ülikooli rektori inaugureerimisel on kasu. Siin ülikoolis peaks olema väga palju neid, kes saavad aidata,“ lausus riigipea.
President Kaljulaid tõi ka välja et pandeemia tingimustes pidi haridusmaastik üle maailma järsult ja aega viitmata kohanema tingimustega, kus silmast silma ja ühises füüsilises ruumis õppimine polnud võimalik, ent kõrgkoolides õppimise harjumused olid juba enne pandeemiat omajagu muutunud. „Abiturientidel ning tudengitel on aasta-aastalt aina raskem ette kujutada, millise ameti või karjääriredeli nad endale pärast haridustee läbimist saavad: paljusid töid ja valdkondi, mis meid 30‒40 aasta pärast ümbritsevad, ei ole ju veel olemaski. Ning paljud tänased ametid ja ülesanded muutuvad järgmiste aastakümnete jooksul tundmatuseni – või kaovad sootuks. Ainus võimalus ongi elukestev õpe,“ lausus riigipea.
Kõne täisteksti leiate siit.