Puhas õhk vähendab viiruste levikut ja parandab õpitulemusi
CO2-andur näitab naeratava näoga, et kõik on korras. 
Nutikate andurite süsteemi korral saab kesksel töölaual jälgida korraga kõigi klasside õhu kvaliteeti.
25. mail korraldas HARNO koolituskeskus veebiseminari, kus toonitati, et hästi tuulutatud klassiruumides on vähem haigustekitajaid ja õpilaste õpitulemused võivad paraneda isegi kuni kümme protsenti.
Seminari avas Indrek Riisaar (HTM), rääkides ministeeriumi plaanidest koolide sisekliima parandamisel. Insener Jürgo Preden (Thinnect) tutvustas CO2 taseme mõõtmise võimalusi siseruumides. Sisekliima mõju õppimisvõimele tutvustas psühholoog Mart Murdvee (PE Konsult) ning ventilatsioonisüsteeme ehitavaid firmasid insener Karl Erik Kalmus (Smart Vent).
HTM-i haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar tõi välja, et professor Jarek Kurnitski uuringute järgi võivad õpilaste õpitulemused olla halva siseõhuga ruumis kuni kümme protsenti kehvemad kui hea siseõhu korral. Seega võib üheksa kooliaasta jooksul mõnigi õpilane omandada halvasti ventileeritud õpperuumide tõttu ainult kaheksa õppeaasta materjali. Riisaar toonitas, et seega pole ventilatsioon luksus, millega tegelda siis, kui raha on, vaid esmavajadus.
Ta märkis, et HTM selgitab praegu EHIS-es välja meie koolimajade ventilatsioonisüsteemide olukorda. Umbes pooltel üldhariduskoolidest on sundventilatsioon, kuid puuduvad veel ca viiekümne üldhariduskooli andmed. Kui kõigist koolidest on ülevaade olemas, siis luuakse ministeeriumi, linnade ja valdade liidu ning Tallinna tehnikaülikooli teadlaste töörühm, mis paneb paika teekaardid kogu haridustaristu ventilatsiooni väljaehitamiseks. Teekaardile pannakse kirja ka tähtajad, õigusaktide muudatused ja võimalikud rahastamisallikad. Kohalikud omavalitsused said selle aasta lisaeelarvega 30 miljonit eurot ja ministeerium on soovitanud seda raha kasutada just haridusasutuste ventilatsiooni parandamiseks, kuid HTM vaatab üle ka võimalused saada täiendavat raha näiteks tõukefondidest, saastekvoodi müügitulust jm.
Riisaar tõdes, et sundventilatsiooni väljaehitamine võib võtta koos projekteerimisega aega vähemalt aasta või isegi poolteist. Sellel ajal on väga soovitatav olemasolevaid ventilatsiooniseadmeid puhastada, täiendada või need välja vahetada, samuti paigutada klassidesse CO2-andureid, ventilaatoreid, õhupuhasteid jms. Ka loomuliku ventilatsiooni klapid, restid ja šahtid tuleb üle vaadata ja puhastada. Koolitundide ajal on aga vaja igal vahetunnil klasse ja koridore tuulutada, vajadusel teha tuulutuspause keset tundi. Riisaar viitas võimalusele viia vahetunnid nihkesse, nii et rekreatsioonialadel ei oleks korraga liiga palju õpilasi.
Psühholoog Mart Murdvee selgitas, kuidas liigne CO2 sisaldus õhus teeb õpilased loiuks: nende arusaamisvõime langeb ja neil on raske otsuseid teha. Igaüks ju mäletab, kuidas tunni lõpuks jäävad lärmakamadki õpilased vaiksemaks, sest CO2 tase on tunni lõpuks klassis tõusnud ja lapsed loiuks teinud. Murdvee toonitas, et investeeringud ventilatsiooni tasuvad ennast ära juba paari aastaga, kui võtta arvesse, et õpilased õpivad puhta õhuga klassis palju efektiivsemalt.
Kes ei taha uskuda, et hingamine mängib klassiruumi sisekliimas suurt rolli, neil soovitas Murdvee vaadata külmal talvisel päeval, missuguseid aurupilvi tuleb hingava inimese ninast ja suust. Klassi peab tulema igas sekundis vähemalt kaheksa liitrit värsket õhku iga õpilase kohta, ütles Murdvee, muidu hakkab laste õpivõime langema.
Targad lahendused
Insener Jürgo Preden osutas, et CO2 sisaldus õhus on kõigest 0,041 protsendi ringis, kuid ometi näitab just selle gaasi tase kõige paremini õhu kvaliteeti, sest kui süsihappegaas on normi piirides, on seal normi piires ka õhus lenduvaid tolmuosakesi, viirusi kandvaid aerosoole jms. Preden selgitas, et viiruste osakesi ventilatsioonita ruumist välja ei saagi, sest viirusega laetud aerosoolid püsivad õhus tundide kaupa, näitamata vähimaidki allapoole langemise märke. Ainult ventilatsioon viib nad ruumist välja.
Preden lisas, et CO2 sisalduse kasvu õhus märkab inimene alles siis, kui tal on tekkinud umbse ruumi tunne, peavalu ja muud sümptomid. Seepärast tuleks kasutada CO2 taset mõõtvaid sensoreid, mis annavad CO2 taseme tõusust juba enne sümptomite teket märku. Õpetaja saab siis õigel ajal klassi aknad avada või ventilatsioonile võimsust lisada.
CO2 sensorid peaksid olema igas klassis, ütles Preden. Mõnes koolis on pandud sensor kokkuhoiu huvides ainult ventilatsiooni väljatõmbekanalisse, kuid see on poolik lahendus, sest sensor näitab ainult hoone õhu keskmist CO2 sisaldust. Samas võib mõnes klassis olla CO2 sisaldus palju madalam, teises, ülerahvastatud klassis aga palju kõrgem.
Kõige lihtsam lahendus on panna igasse klassi eraldi CO2-andur, et õpetaja saaks jälgida selle näite ning vajadusel reageerida, ütles Preden. Järgmine ja keerukam lahendus on andurite juhtmete kaudu keskse töölauaga ühendamine. Selline lahendus annab pideva ülevaate kõigi ruumide olukorrast ja võimaldab kiiresti meetmeid rakendada. Samas on juhtmete paigaldamine ajamahukas ja kulukas. Kolmandaks on traadita lahendused, kus sensorid koguvad ruumides andmeid CO2 taseme kohta ja kesksel töölaual on olemas ülevaade kõigi ruumide olukorrast kõigi tundide ajal ja ka pärast tunde. Selline süsteem pannakse hoones üles mõne tunniga.
Jürgo Predeni firma Thinnect on paigaldanud CO2 taseme jälgimise juhtmeteta andurid kõikidesse klassidesse Tallinnas Kalamaja põhikoolis, Gustav Adolfi, Laagna, Pelgulinna ja Kristiine gümnaasiumis ning 32. keskkoolis. Nendes koolides saab keskse töölaua järgi jälgida, kuidas CO2 tase koolimajas päeva jooksul muutub. Analoogiline lahendus on Kohtla-Järve Karukese lasteaias.
CO2 õppeprotsessis
Jürgo Preden toonitas, et sensorite süsteem annab märkimisväärset elektrienergia kokkuhoidu, sest ventilatsioon töötab sel juhul ainult siis, kui vaja, ja ainult nii palju, kui vaja. Kuid ta tõi välja, et CO2 taseme jälgimist saab kasutada ka õpiprotsessis. Näiteks saab välja arvutada energiakulu, analüüsida klassiõhu gaaside koosseisu jms. Tore väljakutse õpilastele oleks mingisugune CO2 taseme jälgimise süsteem ise välja ehitada. Kodus kasutamiseks saab tellida süsihappegaasi sensoreid kas või Amazonist. Kui õpilased teadvustavad, et puhtas õhus suudavad nad palju efektiivsemalt õppida, võivad neist saada aktiivsed puhta õhu eest võitlejad, arvas Jürgo Preden.
Koolituse lõpuks tutvustas insener Karl Erik Kalmus Eesti firmasid, kellelt saavad koolid küsida konsultatsiooni ja kes ventilatsioonisüsteeme välja ehitavad.
Huvilised saavad ventilatsiooni veebiseminari järele vaadata lingilt