Sada pesakasti ornitoloogiaühingu sajandaks sünnipäevaks

Tallinna linnuklubi kutsus pealinna koolinoori üles valmistama ja paigaldama Eesti ornitoloogia ühingu saja aasta juubeliks sada pesakasti. Üleskutsele reageeris kuus kooli: Kadrioru saksa gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, prantsuse lütseum, inglise kolledž, 21. kool ja tehnikagümnaasium. Kõik need koolid on olnud aktiivsed osalejad ka rahvusvahelise Läänemere projekti linnuprogrammides.

Pesakastide meisterdamise õppepäev toimus 14. mail Eesti vabaõhumuuseumi puitehituse kompetentsikeskuse õuel, kuhu koolide nelja-viieliikmelised grupid saabusid tunniajaste vaheaegadega.

Materjali pesakastide valmistamiseks andis Kuusalu vallas tegutsev ehitusfirma Nordic Houses. 19 aastat tegutsenud puitkarkassmaju tootev ettevõte on tuntud oma loodussõbralikkuse poolest. Ettevõtte tegevjuhi Argo Sauli sõnul pööravad nad palju tähelepanu just sellistele kogukonnaga seotud projektidele, mis aitavad viia inimesed kokku loodusega. Tihe koostöö on olnud Tallinna linnuklubiga, muuhulgas on pandud Lahemaale üles linnuvaatlustorn, viidud ettevõtete töötajaid linnuradadele ning korraldatud arvukalt pesakastide töötube, et anda noortele võimalus midagi oma kätega meisterdada ja looduse heaks teha. Nüüdisaegne 21. sajandi puitmaja, mille õuel töötuba toimus, on samuti firma Nordic Houses ja paljude teiste partnerite kingitus vabaõhumuuseumile Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Meistrid olid kahes suuruses pesakastide detailid kenasti komplektidena kokku pannud ja juhendiga varustanud. Iga õpilane sai ise valida, kas teha pesakast tänavu aasta linnuks valitud kuldnokale või mõnele metsalinnule. Eesmärk oligi, et õpilased saavad töötoas selgeks vajalikud oskused ja teevad valmis vähemalt ühe pesakasti, ülejäänud materjal aga saadetakse koolidesse, kus tööõpetuse tundides töö jätkub.

Elu esimene pesakast

Esimesena saabus kohale Kadrioru saksa gümnaasiumi neljaliikmeline grupp, mis koosnes üksnes neidudest. Tüdrukud tunnistasid, et teevad oma elu esimest pesakasti. Nii mõnigi nael läks viltu ja kõveraks ning Tallinna linnuklubi meistrimehel Tiit Vohtlal tuli abiks olla.

Ühtlasi selgitas Tiit Vohtla õpilastele, mida pesakasti tehes silmas pidada. Ta rääkis, et laudade siseküljed on jäetud meelega hööveldamata ja karedaks, et linnupojad pesast välja saaksid, ning põhjaklots peab kindlasti jääma sissepoole, et pesakast paremini sooja peaks. Samuti on tähtis, kuidas see puu külge kinnitada. Õige asend puu suhtes on otse või väikese kaldega ettepoole, muidu ei pääse pojad välja. Pulgakest avause alla – nagu mõnikord piltidelt näha – panna ei tohi, sest nii pääsevad oravad ja rähnid linnupoegadele ligi. Et kutsumata külalised mune ja poegi ei ohustaks, ei tohi pesakasti ava olla liiga suur.

Kui pesakastide kokkupanemine nõudis aega ja süvenemist, siis nende värvimine tekitas rõõmsat elevust. Valida sai punase, valge, sinise või puiduvärvi tooni vahel, kusjuures kasutati kõiki ja läheneti loominguliselt. Pea kõik noored lubasid pesakasti üles panna oma maakoju: kes Harjumaale Vihterpalusse, kes Varbla kanti Pärnumaale, kes Saadjärve äärde Tartumaale, kes Lõuna-Viljandimaale. 

Kuidas linnalastes looduse vastu huvi tekitada?

Õppepäeva üks korraldajatest, Tallinna linnuklubi juhatuse liige ja Kadrioru saksa gümnaasiumi bioloogia- ja geograafiaõpetaja Maria Metsaorg tõdes, et keskmine õpilane teab lindudest vähe. Lindude teemat õpitakse seitsmendas klassis, kuid mitte eriti põhjalikult. Ka õpetajad on küsitlustele vastates tunnistanud, et ei tunne end lindude ja linnulaulu teemal kindlalt. Tänavu 20-aastaseks saanud Tallinna linnuklubi ongi korraldanud linnuvaatlusi, loendusi, viktoriine, linnulaulu kuulamise hommikuid ja igakevadist looduse tundmise võistlust eesmärgiga linnalastes looduse vastu huvi tekitada. Neil üritustel osalenutest on kasvanud välja huvilised, kes Eesti eri paigus nüüd ise linnuretki korraldavad. Maria ise jõudis looduse juurde tänu oma vanaemale Linda Metsaorule, kes juhendas aastaid bioloogia süvaklasse ja pani aluse linnulaagritele, kus ka tema pojatütar kühmnokkluige poegi rõngastada aitas.

Linnuvaatlused ja lindude rõngastamine on tähtsad, sest annavad meile teadmisi looduse tervise ja seal toimuvate muutuste kohta, kinnitab Maria Metsaorg. Praegusel ajal on linnud tema sõnul kliimamuutuste tõttu segaduses, lindude rändeteed, samuti nende pesitsusajad on muutunud. Muutused ei ole küll veel drastilised, aga neid on näha. Näiteks on tänavuse aasta linnu, kuldnoka puhul uuritud seost antidepressantidega, mida inimesed üha enam tarvitavad. Nimelt jõuavad ravimite koostisosad reovee kaudu loodusesse, mille tulemusena kaob kuldnokkadel huvi paarituda. Inglismaal tehtud mahukas uuring näitas, et kuldnoka arvukus on seetõttu vähenenud üle 70%.

Et loodusaineid õppides on kontakt loodusega väga tähtis, käib Maria Metsaorg, kes on ühtlasi 11. loodusklassi klassijuhataja oma õpilastega igal aastaajal RMK loodusradadel loodust tundma õppimas ning kutsub neile retkedele kaasa selgitusi jagama õppejõude ning teadlasi ülikoolidest.

Miks eelistab lind punast pesakasti?

Tallinna prantsuse lütseumi abiturient Artur Raik on loodusetundmise võistlustel osalenud ja linnulaagrites käinud alates viiendast klassist. Tema suur huvi ongi ornitoloogia. Ka noormehe gümnaasiumi uurimistöö „Lindude värvieelistused pesakastide valikul“ on seotud lindudega.

Artur räägib, et lugedes ühe Hiinas tehtud teadusuuringu kokkuvõttest, et lindudele meeldivad kõige rohkem punased pesakastid, ei jäänud ta seda uskuma ja otsustas väidet kontrollida.

2018. aasta kevadel panigi ta sõprade ja juhendajate abiga Nigula raba servale üles 75 pesakasti: 15 punast, 15 sinist, 15 valget, 15 rohelist ja 15 värvimata. Kahel järjestikusel kevadel jälgis ta, mis värvi pesakaste linnud kõige rohkem asustavad. Selgus, et rasvatihased, mustkärbsenäpid ja põldvarblased kasutasidki kõige enam punaseid pesakaste (73%). Järgnesid sinised ja valged pesakastid (60%), värvimata ehk puiduvärvi pesakasti valis 57% lindudest ja kõige vähem linde soovis pesitseda rohelises pesakastis (46%).

Arturi sõnul kujunes uurimistöö mahukamaks, kui ta alguses arvas. Kohal tuli käia mitte ainult kevaditi, vaid aasta ringi ja iga ilmaga. Pesakaste oli vaja puhastada, parandada ning kui puu ümber kukkus, uuesti üles panna.

Arturi uurimistöö, mis valmis sel kevadel, valiti gümnaasiumi uurimistööde konkursile ning ta sai selle eest ajakirja Eesti Loodus eripreemia. Noormees ütleb, et üllatavalt paljud inimesed on tema töö vastu huvi tundnud ning tundub, et punased pesakastid muutuvad üha populaarsemaks.

Küsimusele, kuidas temas loodushuvi tekkis, vastab Artur, et palju aitasid kaasa võistlused ja viktoriinid, mis panid teda rohkem õppima ja uurima. „Alguses suunas mind võistlustest osa võtma põhikooli bioloogiaõpetaja Marje Väli, edasi läksin juba ise. Viiendas klassis saatis bioloogiaõpetaja mind ja teisi huvilisi harrastusornitoloogi Thea Permi juurde, kes on tunnustatud looduspedagoogi Linda Metsaoru õpilane ning linnuringi ja -laagreid korraldas. Sattusin kokku õige seltskonnaga ja sellest saigi mu põhihobi. Kuna olen põline linnapoiss, on ornitoloogia hea viis üksluisest linnaelust looduse keskele pääseda.“

Sõbraga koos käiakse sügiseti Kablis ja suviti Vaibla linnujaamas linde rõngastamas, Kuna sõber on Tartu ülikooli bioloogiateaduskonna üliõpilane, on tal rõngastusluba.

Artur, kes sel kevadel gümnaasiumi lõpetab, ütleb, et ehkki kõik tema sõbrad on läinud bioloogiat õppima, tahaks tema valida Tallinna tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala. „Tunnen, et suudan loodusele kõige rohkem anda säästlikke hooneid projekteerides. Aga huvi looduse vastu jääb ega kao kuhugi.“