Sõnal sabast: Roim
Vaevalt on tänapäeval mõnd eestikeelset kriminaalromaani, olgu tõlget või algupärandit, kus ei kohtaks ühtegi Johannes Aaviku laenatud või loodud sõna. „Julm“ (1912), „kolp“ (1917), „laip“ (1917), „relv“ (1917), „reetma“ (1920), „mõrv“ (1924) – kõigi nende kriminaalselt laetud sõnade eest võlgneme ju tänu Aavikule ning tema suurele nõrkusele krimikirjanduse vastu, mida ta kirglikult luges ja tõlkis ning mille kaudu oma uusi sõnu eesti rahvale tutvustada püüdis.
Aaviku sõna on ka „roim“ raske kuriteo, veretöö tähenduses. „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“ pakutakse, et selle 1915. aastal loodud tehistüve impulss-sõna võis olla inglise crime ‘kuritegu’. Tõepoolest, „roim“ ja crime ongi üsna sarnase häälikulise koostisega.
Häälikulist koostist või kõla pidas Aavik sõna juures teatavasti väga oluliseks; ta leidis, et see peaks võimalusel sobima sõna sisulise külje, tähendusega. Ka „roimani“ jõudis Aavik sellesama veendumuse juhatusel, ja täpsemalt kirjeldab ta seda „Keeleuuenduse äärmistes võimalustes“ (1924). Aavik arvab, et uue sõna algushäälik peaks olema r, sest see vastab kõla poolest sõna sisule ja ka teistes keeltes on vastavas sõnas r-häälik; sellele võiks järgneda diftong oi, mille kõlaline mulje on sügav ja tume, peaaegu kole, samas kui näiteks äi ja äu on liiga heledad ja karedad, au liiga lame ja rahulik ja nii edasi; ning viimaks „oleks hää, kui sõna ei lõpeks mitte mõne äkilise (k, p, t), vaid mingi kestva konsonandiga (l, m, n, s, v), mis annaks talle enam mõtlemapanevat ja õudist järelkaja“. Sedasi, kõiki võimalusi vaagides, jõuabki Aavik sünge ja pelutava „roimani“.
Aaviku järgi tähendab „roim“ igasugust kuritegu. Paljude jaoks on see lohutu sõna aga algusest peale seostunud üksnes mõrvaga ning kitsamat tähendust kinnistab ka „EKI ühendsõnastik“ – sealgi on „roima“ juurde märgitud ainult ‘mõrv, tahtlik tapmine’. Ilmselt tuleb Aavikul sellega teises ilmas leppida ja säärases tähenduse ahenemises omaenese armastatud krimijutte süüdistada. Nendest see sõna käibele tuli, aga krimijuttude roimad – need kõik ongi ju teadupärast mõrvad!