Soome keele aasta õpetaja tiitel läks Tartusse

7. mai 2021 Annika Poldre - Kommenteeri artiklit
„Motivatsioon keelt õppida suureneb siis, kui õppija näeb oma arengut ja saab eduelamusi,“ ütleb aasta soome keele õpetaja Sille Lillestik. Foto: Soome Instituut / Mana Kaasik

Soome suursaatkond jätkab 1997. a alustatud traditsiooni tunnustada soome keele õpetajaid ja põhjanaabrite keeleõpet Eestis. Teist aastat järjest kuulutati parimaks Tartu õpetaja, varasemast rohkem tähelepanu sai kutseharidus.

Soome suursaatkonnas kuulutati möödunud nädalal 2020. aasta soome keele õpetajaks Sille Lillestik. Aasta kooliks nimetati Tallinna teeninduskool, uueks tulijaks Pae gümnaasiumi soome keele õpetaja Katrin Männimets-Sevastjanov, aasta soome keele sõbra tiitli sai Tartu ülikooli teaduskool. Esmakordselt anti välja aasta toetaja aunimetus, mille pälvis Soome-Eesti kaubanduskoda. Eesti soome keele õpetajate seltsi ettepanekul tunnustati kutse- ja kõrghariduse arendamise projekti PRÕM, mis on tublisti kaasa aidanud soome keele õppe edendamisele kutsehariduses. Soome-Eesti kaubanduskoda premeeris aasta õpetajat stipendiumiga ja Eckerö Line kinkis igale laureaadile edasi-tagasi reisi Soome. 

Hooliv ja pühendunud õpetaja

Aasta õpetaja Sille Lillestik on Tartu kutsehariduskeskuse soome keele õpetaja ja võõrkeeleõpetajate ainesektsiooni juht. Lisaks õppematerjalide kohandamisele ja täiendamisele, et neid saaks kasutada soome keele õpetamiseks erialasse lõimituna, on ta koostanud hulgaliselt õppematerjale hõimurahva keele õpetamiseks. Distantsõppe sujuvamaks toimimiseks lisas ta senisele materjalile ohtralt kirjeldusi, selgitusi ja näiteid, mis aitasid õppijatel iseseisvalt teadmisi omandada. Viimastest töödest hindasid tiitliandjad märkimisväärseks soome keele grammatika Moodle’i kursuse täiendamist ja erialakeele õppereisi Helsingisse mullu jaanuaris. 

Tartu KHK õppekorralduse juht Mariann Karja kirjeldas Sille Lillestiku suhtumist õpetajatöösse nii: „Sille on hooliv pedagoog, kes teeb oma tööd pühendunult ja erisusi arvestavalt. Lisaks sellele, et Sille püüab keeleõppe teha võimalikult aktiivseks ja kaasavaks, on ta olnud saatev ja toetav pedagoog neile õppuritele, kes on saanud võimaluse sooritada praktikat Soomes.“ Toitlustuse ja turismi osakonna juhtõpetaja Reeli Engelbrecht lisas: „Sillele on oluline pidev enesetäiendamine, osalemine nii erialastel kui teistel koolitustel.“

Sille Lillestik omandas Tartu ülikoolis eesti keele võõrkeelena õpetaja ja seejärel soome keele õpetaja kutse. Soome ja soomlastega puutus ta kokku juba ülikooli ajal, kui käis suviti naabermaal talus tööl, et õppimiseks raha teenida. Pool aastat assistendina Keuruus reklaamibüroos andis keele õppimisele hea toe. „Mulle meeldib soome keel, kuna minu jaoks oli seda väga lihtne omandada,“ tunnistas Lillestik. Talle meeldivad Soome inimesed oma aususe, otsekohesuse ja heatahtlikkuse poolest. Tema silmis on Soome võrratult ilus kauni looduse, ilusate vaadete ja puhta õhuga maa. „Kui armastad seda riiki ja inimesi, siis ongi lihtne keelt omandada,“ arvas ta.

Peamiseks erialane soome keel

Tartu KHK-s õpetab Sille Lillestik alates 2004. aastast. 2007. a saadik on tema peamine õpetamisvaldkond erialane soome keel. Seda omandavad põhiliselt majutus- ja turismierialade, spaateenindajate, kosmeetikute, ärinduse ja toitlustuse õppijaid. Ta on õpetanud ka logistikuid ja juhendanud teeninduskeele kursuseid täiskasvanute osakonnas. Kõikidele neile erialadele on ta koostanud õppe läbiviimiseks erialase keele õppematerjale, kuna õpikuid pole. Soome keel on koolis valikaine ning kuna turismi- ja majutuserialadel on kutsestandardis nõue, et lisaks inglise keelele peab õppija valdama ka teist võõrkeelt, pakutaksegi Tartu KHK-s lisaks võimalust õppida soome, saksa ja vene keelt. „Kui turismi- ja majutuse suuna õppijad on praktikal ära käinud, jõuab nendeni teiste keelte vajalikkus inglise keele kõrval,“ nentis Lillestik.

Tema motivatsiooni keelt õpetada on viimased neli aastat hoidnud üleval ka võimalus minna Soome keelelaagrisse, mille läbiviimiseks taotles ta rahastust Innove PRÕM-i keeleõppeprojektist ning mille eest pälvis kool Euroopa Komisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi tunnustuse.

Keelelaagri võlu seisneb tema sõnul selles, et õppija viibib viis päeva keelekeskkonnas ja praktiseerib õpitud oskusi soomlastega ehedas olustikus. Nii mõnigi õppija on keelelaagri programmi läbimisel avastanud enda jaoks toreda maa ja huvitava kultuuri ning keele.

Suuline suhtlemine ka distantstundides

Kaugõpe on teenindusvaldkondade õppijaile keeruline. Üks keelelaagergi ootab paremat aega. Distantstundides püüab õpetaja Lillestik teha keeleõpet mitmekesiseks ja huvitavaks mitmesuguste tegevustega. „Keskendume palju suulisele suhtlusele, viime läbi rollimänge ja situatsiooniharjutusi, kuulame ja laulame soomekeelseid laule, vaatame videoklippe,“ kirjeldas ta praeguseid tunde. „Lõimitud keeleõppes keskendume teemadele, mida õpitakse eriala raames, ja seostame õppe eluliste teemadega. Motivatsioon keelt õppida tõuseb siis, kui õppija näeb oma arengut ja saab eduelamuse.“

Lisaks õpetamisele on Sille Lillestik koostanud enda tarbeks ise kõik erialase keele õppematerjalid. Ta juhib kooli võõrkeelte ainesektsiooni, täiendab ennast nii keeles kui ka nende erialade raames, mille õppijaile keelt õpetab, ja viimasel aastal on osalenud mentorõppes. Selle kõige kõrvalt peab jaguma aega ka perele.

2016. a sai Sille Lillestik Soome-Eesti kaubanduskoja soome keele õpetaja stipendiumi erialaseks enesetäienduseks. 2019. a sai Tartu KHK Erasmus+ tunnustuse aasta parima keeleõppeteo eest. Sellega tõsteti esile kolme võõrkeele, sh soome keele täiendavat õpet, mis sisaldas mentorõpet, keelelaagreid keelekeskkonnas jt aktiivõppe meetodeid.

Aasta õpetajaks esitati kümme kandidaati ning nomineerimisi tuli kokku 14, sest mõnda kandidaati esitas mitu inimest. Aasta õpetaja nimetamisega soovivad korraldajad tutvustada ja tõsta esile pedagooge, kelle südamega tehtud töö aitab Eestis kaasa ka kahe maa keele- ja kultuurisuhete edendamisele. Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, Eesti soome keele õpetajate seltsi ja Soome-Eesti kaubanduskojaga.


Soome keele õpe arvudes

  • Soome keele õpetajatelt kogutud info põhjal õppis eelmisel õppeaastal Eesti üldhariduskoolides soome keelt umbes 1380 õpilast, sel õppeaastal on õppijaid pea 1400. Andmete saamiseks korraldas Soome Instituut küsitluse, millele vastas 70 kooli. Nende seas oli 20 kooli, kus soome keelt õpitakse. (Kõik soome keele koolid küsitlusele ei vastanud.)
  • Sel õppeaastal õpitakse soome keelt instituudi andmetel 40 üldhariduskoolis. Neile lisaks on kolmel põhikoolil huvi hakata soome keelt õpetama teise võõrkeele või huviringina. Seitse gümnaasiumi või keskkooli on huvitatud alustama seda õpet kolmanda või neljanda võõrkeelena.
  • EHIS-e järgi õpitakse tänavu seitsmes kutseõppeasutuses soome keelt, õpetajate andmetel on neid koole 12 ja keeleõppijaid neis kokku veidi alla 700. Soome keelt õpitakse ka kuues kõrgkoolis, neist Tallinna ja Tartu ülikoolis suuremas mahus ning teistes kõrgkoolides valik- või vabaainena.


Aasta on olnud keeruline

Piibe Leiger.

Piibe Leiger, 2019. aasta soome keele õpetaja tiitli pälvinud Tartu Tamme gümnaasiumi õpetaja:

Soome keel on Tartu Tamme gümnaasiumis vaba valikaine. Kes valib soome keele, see õpib seda algul kaks kursust ja hiljem saab otsustada, kas õppida edasijõudnuna veel 1–2 kursust. Sel aastal on algajaid 22, edasijõudnuid üheksa. 

Aasta on olnud keeruline nii õpetajatele kui õpilastele. Keeleõpetuse algkursusel on kontakt, grupi koostöö väga oluline. Olen soome keele tundides ikka suunanud õpilasi mängima, laulma, kasutanud draamaelemente. Distantsõppel jäi see kõik ära. Ei ole saanud külalisi tundi kutsuda ega ise külas käia. Oleme varasematel aegadel korraldanud tunde Soome Instituudis, Tartu Soome koolis, Tampere majas.

Õnneks on internetist leida häid õpikeskkondi: Keelesild, „Osaan suomea“, Yle Uutiset (lihtsustatud soome keeles), E-koolikott, Miksike. Kuna veebitunde on õpilastel palju ja need kipuvad väsitama, olen oma soome keele õppijatele teinud veidi vabama töörežiimi. Juhatan ja annan soovitusi, mida, kust ja kuidas nädala jooksul õppida – lugeda, kuulata, kirjutada.

Kuna kõnelemist kipub väheseks jääma, olen palunud lugemistekste häälega lugeda. 2–3 kirjalikult tehtud tööd on alati vaja mulle saata. Panen nende eest ka hinde. Iga töö kohta annan õpilasele personaalset tagasisidet. Kui tööd laekuvad varakult – enne esitamiskuupäeva – ja neis on vigu, värvin veaga sõnad punaseks, õpilane vaatab need üle ja parandab. Kui see õnnestub, on hindeks viis. Õpilased väidavad, et selline tööviis sobib.

Edasijõudnute kursusel hoiame tähelepanu all ka üleriigilist soome keele olümpiaadi. Esimese vooru ülesanded saadetakse koolidesse, nende tulemuste põhjal kutsutakse õpilasi lõppvooru. Sel aastal pääses meie koolist lõppvooru kolm õpilast.

Korraldame koos kolleeg Katrin Roodlaga üleriigilist retsensioonivõistlust „Ulakass“, kus 7.–12. klassi õpilased arvustavad viimasel kümnel aastal ilmunud kirjandusteoseid. Sellega seoses on kokkulepe, et soome kirjanduse kohta kirjutatud töid hindab ka Soome Instituudi žürii. Tänavu laekus võistlusele 49 tööd, neist neli arvustust oli kirjutatud soome kirjanike teoste kohta.

Hea võimaluse Soome ja soome keelega süvitsi tegelda annavad koolis tehtavad uurimis- ja praktilised tööd. Sel aastal valmis minu juhendamisel töö Soome ja Eesti noorte kommete erinevustest ja sarnasustest, valmimas on lauamäng soome keele õppimiseks. Õpetajatöö on huvitav, hariv ja armas, ei raatsigi seda lõpetada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!