TLÜ ja TÜ avavad kaasava hariduse õppekavad

Juba käesoleval aastal oodatakse õpetajaid kandideerima uuele kaasava hariduse magistriõppekavale. Kaasav haridus on meie seadusandluses määratletud juba kümmekond aastat, aga uuringute tulemused näitavad, et vajalikke teadmisi ja oskusi koolides napib. Tartu ülikool alustab esimese lennuga septembrist (vastuvõtt juulis) ning Tallinna ülikool 2022. aasta jaanuarist (vastuvõtt novembris).

Õppekavad on välja töötatud kahe ülikooli koostöös ehk ühise täienduskoolituse projekti alusel, tänu millele on viimase paari aasta jooksul tehtud aktiivselt tööd õppeainete väljaarendamiseks. Järgnevalt anname ülevaate kahe õppekava sarnasustest ja erinevustest, et tulevastel õppijatel oleks võimalik valida endale sobiv ülikool ja õppekava.

Õppima oodatakse kogenud ja töötavaid õpetajaid

Kaasava hariduse teemasid integreeritakse üha enam õpetajakoolituse õppekavadesse, mistõttu on hiljuti lõpetanutel selles valdkonnas ka värskemad teadmised ja oskused. Sel põhjusel oodatakse nii Tartus kui ka Tallinnas kaasava hariduse õppekavale õppima just neid õpetajaid, kes on oma õpetajakoolituse omandanud kauem aega tagasi.

Sisseastumistingimuste esimene punkt on magistrikraadi või sellega võrdsustatud õpetajakoolituse bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse olemasolu. Teine oluline aspekt on, et õppijatel oleks vähemalt viis aastat õpetajatöö kogemust.

Lisaks sellele oodatakse nii Tartu kui ka Tallinna ülikooli õppima õpetajaid, kes õpingute ajal jätkavad tööd koolis, et luua kohe tähenduslikke seoseid õpitu ning oma praktilise kogemuse vahel.

Hariduse kutsenõukogu on Tartu ülikoolile andnud õiguse anda kaasava hariduse magistriõppekava lõpetanutele vanemõpetaja, tase 7, kutse koos valitava pädevusega „Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis“. Tegu on esimese õppekavaga Eestis, mille lõpetamisel on võimalik saada vanemõpetaja kutse ja erinevalt töömaailma kutseandja antavast on see tähtajatu. Tallinna ülikool taotleb praegu kutse andmise õigust.

Osakoormusega sessioonõpe

Erinevalt levinud magistriõppekavadest on kaasava hariduse õppekava maht 60 EAP-d, mis läbitakse osakoormusega. Tartu ülikooli õppekava kestab kaks õppeaastat ning Tallinna ülikooli õppekava 1,5 õppeaastat (ehk kolm semestrit). Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks on osakoormusega õpe oluline, et vältida õpetajate läbipõlemist olukorras, kus neil tuleb täita töökohustusi ning olla samal ajal ülikoolis magistrandi rollis. Teiseks eeldab õpingute ja praktika edukas integreerimine õpitu sügavat mõtestamist, katsetamist ja analüüsimist, mida ei ole võimalik teha kiirendatud korras.

Lisaks sellele on mõlemas ülikoolis õpingud korraldatud sessioonõppena. Tartu ülikooli puhul tähendab see, et õppijad kohtuvad seminaris korra kuus vahemikus neljapäevast pühapäevani. Tallinna ülikooli sessioonõpe toimub igal nädalal neljapäeviti ja reedeti. Seminaride vahepealsel ajal on õppijatel iseseisev töö, mis on toetatud e-õppega.

Õppeained keskenduvad nii klassi kui ka organisatsiooni tasandile

Õppekava arendamisel on lähtutud arusaamast, et kaasav haridus on laiem mõiste kui vaid haridusliku erivajadusega õpilasele keskendumine. Sellest tulenevalt käsitletakse õppekava raames kaasavat haridust nii hariduskorralduse kui ka praktilisest õpetajatöö vaatenurgast. Õppeainetes korratakse olulisi lapse arengu ja õppimise põhimõtteid, tuues välja selle valdkonna uusima teadmise teaduskirjandusest.

Seejärel pööratakse tähelepanu õpikeskkonna ja -materjalide kohandamisele, et tagada kõikidele lastele vajalik õpitugi ning eduelamus. Kaasava hariduse kontekstis mängib väga olulist rolli ka emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvalise õpikeskkonna kujundamine. Lisaks sellele õpivad tulevased üliõpilased tundma peamisi koostöövõrgustikke ning oma rolli nii kolleegide kui ka lapsevanemate juhendamisel ja nõustamisel.

Läbivalt pööratakse õpingute jooksul tähelepanu õppijate enda professionaalsele arengule, selle analüüsimisele ja kavandamisele. Vastavalt enda soovile ja arenguvajadustele saab iga õppija valida endale sobivaid õppeaineid ka valik- ja vabaainete moodulitest. Kui valikained on erialaga seotud, siis vabaaineid võib enda silmaringi laiendamiseks võtta üle ülikooli teistest õppekavadest.

Tartu ülikoolis lõppevad õpingud praktikat ja teadustööd ühendava tegevusuuringuga, samuti tuleb õppijatel koostada eneseanalüüsi portfoolio. Tallinna ülikooli õppijatel tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kaitsta magistritöö.

Õppekava on välja töötatud Norra ja EMP projekti „Kaasava hariduse õppekava ja õppe kvaliteedi arendamine ning tõhustamine“ raames.

• Rohkem infot Tartu ülikooli õppekava kohta leiate siit: https://www.ut.ee/et/kaasav-haridus.
• Rohkem infot Tallinna ülikooli õppekava kohta leiate siit: https://ois2.tlu.ee/tluois/kava/KAKHM/21.HR.
• Tartu ülikooli kaasava haridusega seotud õppe- ja teadustööalane info (sh täienduskoolitus):
  https://sisu.ut.ee/kaasavharidus/.