Ülikool aitas riigieksamiks valmistuda
Tänavu märtsis otsustas haridus- ja teadusministeerium tellida ülikoolidelt riigieksamite ettevalmistust toetavaid kursusi. Eesti keele eksami kursuse korraldas Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi sama töörühm, kes eelmisel aastal oli riigieksamiks valmistumise tarbeks ajaveebi-õppematerjali loonud.
Kursus toimus veebis intensiivse kirjutamis- ja tagasisidestamisprotsessina. Selle tarbeks koostasid korraldajad eksami harjutustöö. Kursus toimus kaasõppija tagasiside meetodile orienteeritud keskkonnas Eli Review. Õppematerjal oli 2020. aasta kevadel koostatud nn Eksamieksperdi ajaveeb https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/eksamiekspert/.
Kursusele registreerus tuhat abiturienti ning enamik neist läbis vähemalt kaks moodulit. Lisaks jagasime õpilastele lugemissoovitusi Goodreadsi grupis „Kes loeb, see kirjutab“.
Osalenud abituriendid tõid korduvalt välja probleemi, et eksami eel on koolis muude ainete õppetöö nii intensiivne, et eksamiks valmistumiseks aega ei jäägi. Muidugi ei õpi kirjutama paari päeva jooksul enne eksamit, kuid rahuliku lugemise ja keeletunde kosutamise aeg peaks olema abiturientidele antud ka enne eesti keele riigieksamit.
Kursus oli ehitatud üles etapi kaupa kirjutamisele, kus õpilane sai iga etapi kohta kaasõppijalt tagasisidet. Sellest lõikab enamasti suurimat kasu tagasiside andja, kuna teise tööd lugedes hakkab kirjutaja ka oma töös pöörama tähelepanu nendele aspektidele, mida märkab kaaslase omas – tagasiside andmine teeb paremaks kirjutajaks.
Õpilaste hulgas korraldatud küsitluse tulemuste põhjal meeldis neile Eli Review’ keskkond ja neil oli sellega kerge kohaneda. Kursuslased olid kogu aeg kirjutamise protsessis, sest tempo oli piiratud aja tõttu kiire: ühel päeval kirjutamine, järgmisel tagasiside andmine. Iga etapi juures oli võimalik Zoomi vahendusel kohtuda rühmakaaslaste ja juhendajaga kirjutamistöötoas, kus igaüks sai oma töö kallal nokitseda ning esitada küsimusi. Lisaks oli õppijatele abiks eespool viidatud Eksamieksperdi õppematerjal (vt ka https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/11/habicht-jt.pdf).
Etapi kaupa kirjutamine lähtub loomuliku kirjutamise protsessist, mis ei ole lineaarne. See tähendab, et kirjutaja mõte muutub kirjutamise jooksul, sest alles kirjutades see selgineb. Samuti tuleb kirjutamisel tähelepanu pöörata olulistele tekstiosadele: sisule, sõnavarale, õigekirjale, aga kõigega korraga tegelemisest ei tule head nahka, sest aju ei suuda keskenduda korraga mitmele ülesandele.
Kursus sisaldas nii lugemis- kui ka kirjutamisülesannet. Mõlemad koosnevad mitmest osast, mille mõne osa tähelepanuta jätmisel kaotab eksaminand väärtuslikke punkte. Nii oli lugemisülesande puhul vaja tekstis värvida ära need kohad, kus sisaldus vastus, ning kirjutamisülesanne oli vaja jagada osadeks, et kõik ülesandes nõutu oleks silme ees ja jõuaks kindlasti teksti.
Lugemisülesandes kirjutati kaks mustandit, kirjutamisülesandes oli mustandeid mitu korda rohkem. Kirjutamisülesanne nõudis ka mõttevisandit, selles mõtete grupeerimist ja täiendamist ning väiteid ja näiteid, seejärel lõikudeks kirjutatud mustandit ja ebavajalikust loobumist. Järgnes lõikude korrastamine ning sissejuhatuse, kokkuvõtte ja pealkirja lisamine ning teksti terviklikkuse hindamine. Igas etapis lähtus õppija tagasiside andmisel juhendist, mis aitas tal samad nüansid ka enda kirjutise jaoks läbi mõelda. Kirjutaja sai saadud tagasiside kohta märkida, mida ta sellest kasulikuks peab ja mida kasutada plaanib. Kõik tagasisidejuhendid koostati eksami eristuskirja ja hindamismaatriksi põhjal. Kursuse lõpul korraldatud küsitluse vastustes märkisid õpilased, et teiste tööde nägemine ja tagasisidestamine aitas märgata enda vigu ning arendada objektiivset analüüsivõimet. Kursuse moodulitest pidasid õpilased kõige kasulikumaks ülesannete „lahtimuukimist“ ja osadeks jaotamist ning lugemisülesande tekstis olulise äramärkimist. Väga kasulikuks peeti kirjandi struktuuri seletuse osi, samuti tekstide käsitsi kirjutamise ja selleks kulunud aja märkimise ülesandeid.