Uulu põhikoolis ootas õpilasi üllatus

Maikuu esimese esmaspäeva hommik oli kõikjal tavatu – koolimajade uksed avanesid taas kõigile alg- ja lõpuklasside õpilastele, nende seas Uulu põhikooli õppuritele.

„Ma olen ärevil, nagu oleks ees esimene kohting. See on nii oodatud päev,“ tunnistas direktor Egle Rumberg, kui kõndisime koos piki veel vaikset koridori peaukse juurde. Uksest hakkas sisse pudenema saabujaid, keda direktor nimepidi tervitas. „Kuidas sa kõiki nimesid tead?“ imestas üks õpilane. „Ma õpin igal sügisel uued nimed selgeks,“ vastas direktor ja lubas õpetada poisilegi nippi, kuidas nimesid meelde jätta.

Rõõmsale direktorile särasid vastu laste elevil näod. Kallistati direktorit ja kallistati omavahel. Tasapisi täitus koridor ringi sagivate lastega ja mõnigi lustis piki koridori joostes – mis liikuma kutsuva kooli puhul ju loomulik. Tõsisemal ja asjalikul moel suundusid üheksandikud otsejoones teisele korrusele. Ühtegi nukrat nägu ei paistnud kusagilt.

Kui direktor uuris lastelt, kas nad tahtsid kooli tulla, nägi ta vastuseks innukalt noogutavaid päid. „Kümne punkti skaalal, kuidas teile meeldib jälle koolis olla?“ küsis direktor. Vastuseks hõisati kümme ja isegi tuhat punkti. Lapsed teatasid, et kõige rohkem igatsesid nad kodus olles õpetajaid ja koosolemist ning õppimist koolis. Esimeses klassis, kus küsisin, kas keegi tahaks veel kodus õppida, ei kõlanud ühtegi jaad.

Taasesimene koolipäev oli Uulu põhikoolis topelt eriline. Mitte ainult sellepärast, et lapsed tohtisid jälle koolimajja tulla, olla koos kaaslaste, õpetaja ja direktoriga. Äsja oli valmis saanud 1969. a ehitatud koolihoone juurdeehitis ja seetõttu oli mai esimene koolipäev üllatusega – direktor tegi igale klassile järgemööda ekskursiooni koolimaja uues osas. Klasside kaupa pääsesid kõik uudistama nii kantseleid kui direktori kabinetti, uhiuut füüsika- ja muusikaklassi ning kõige suuremat üllatust: kõrge lae, suurte akende ja lavaga aulat, millest seni oli puudust tuntud. Pidulikeks sündmusteks oli kasutatud valla kultuuri- ja spordihoonet, väiksemad sündmused viidi läbi koolimaja koridoris. „Koolipidajal on palju usku meisse,“ lausus neljandat aastat direktori ametis Egle Rumberg.

Kuigi piirangute tõttu jäi ära varem plaanitud aula suur avamispidu, oli esimene tutvumine kauni saaliga ikkagi pidulik. Lapsed panid hääled kõlama kooli hümni lauldes, sealsamas olid valmis pandud paberid ja pliiatsid ning igaüks kirjutas koolile ühe soovi. Seejärel puhusid kõik endale täis kooli embleemiga õhupalli ning need käes, jäädvustati sündmus pildile. Ringkäik uues majaosas lõpetati maiuspalaga, mille oli valmistanud kooli kokaringi juht Marek.  Kolmas klass, kes esimesena pääses uut aulat imetlema, suundus seejärel koos klassiõpetaja Sirje Kõresaarega tundi. „Natuke on veel vaja õppida,“ ütles õpetaja maikuus ootava koolitöö kohta, „ja ka auke lappida.“

Uuesti ellu ärganud koolimajas õpib 173 last. 9. klassi lõpetab kevadel 13 õppurit. Sügisel avatakse kaks 1. klassi, kus tarkust hakkab koguma 34 last.