Uus aeg vajab uusi ideid – ergutame noori nutikalt mõtlema
Tööstusrevolutsioonist alguse saanud ning üha intensiivsem fossiilkütuste kasutamine on praeguseks kaasa toonud olulise mõjuga kliimamuutused. Sestap on oluline leida uusi võimalusi ja lahendusi, kuidas kindlustada planeedi tulevik. Siin tuleb appi viimastel aastakümnetel esile tõusnud rohetehnoloogia, mida kutsutakse ka keskkonnatehnoloogiaks, ökoloogiliseks tehnoloogiaks ja roheliseks tehnoloogiaks. Heal lapsel mitu nime, aga mida rohetehnoloogia siis täpsemalt tähendab?
Rohetehnoloogia on keskkonnahoidlik ja ressursse säästev tehnoloogia, mis vähendab inimtegevuse mõju keskkonnale ning aitab leevendada kliimamuutuste mõju. Rohetehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid (päike, tuul jne) ja korduvkasutatavat materjali. Kõige olulisem on loodavate toodete säästlik iseloom kogu elutsükli ulatuses ehk toote arendamine, tootmine, levitamine, pakendamine, kasutus kuni selleni, kui toodet enam ei kasutata, ehk hetkeni, mil tuleb otsustada, kas toode läheb taaskasutusse, töötlemisse või prügimäele. See tähendab lähtumist ringmajanduse mudelitest.
Eestist on alguse saanud mitmed uuenduslikud ja üle maailma tuntud ettevõtted, nagu Bolt, Skeleton Technologies, Starship. Lisaks on meil palju häid näiteid noorte nutikatest tegemistest – Eesti kosmosekoolide võrgustik, Unicornide liikumine ehk „Tehnoloogias ainult tüdrukud“, hulgaliselt robootikaringe. Läbi aastate on noorte roheideede konkursil Negavatt olnud mitmeid rohetehnoloogia projekte. Näiteks eelmisel aastal sai teise koha meeskond Lithium Up, kes suunab taaskasutusse liitiumakud, ning kolmanda koha Clevering, kes muudab nutikaks korteriühistute pakendikonteinerid: ultrahelisensor mõõdab prügikasti täitumust ning nutikate konteinerite kasutamiseks tuleb oma isik tuvastada. Negavati kõige edukam rohetehnoloogia projekt on vaieldamatult SmartVent (praegune Calidity), millest on kasvanud edukas iduettevõte. SmartVent tegeleb kontorite sisekliimasüsteemide automatiseerimisega, mis võimaldab ressursse kokku hoida. Calidity tegutseb ka Lõuna-Aafika Vabariigis ja on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
KIK aitab rohetehnoloogia noorteni viia
Nüüd on koolidel, huvikoolidel ja keskkonnahariduskeskustel võimalus anda oma panus ja ergutada õpilasi mõtlema nutikatele keskkonnahoidlikele lahendustele, sest 3. mail 2021 avas KIK toetuse õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamiseks.
Toetust saavad projektid, mis aitavad tutvustada õpilastele ja kogu kooliperele rohetehnoloogia valdkonda ja selle seost kliimamuutustega ning panustavad reaalselt elluviidavate tegevuste kaudu keskkonnahoidu. Teadlikkust suurendab näiteks kooli teadus- või keskkonnaringis tehtav projekt, klassi või õpilasgrupi osalusel elluviidav projekt, õpilastele peetav praktiliste näidetega loeng või meeskonnas tehtav kooli arendav rohetehnoloogia projekt. Toetatavad tegevused on hea võimalus siduda omavahel õppeaineid ja suunata õpilasi mõtlema oma loovtöö teemale.
KIK ootab algatusi ja tegevusi, kus õpilased saavad oma teadmisi rakendada ja projekti ideest teostuseni ellu rakendada. Ja kes teab, äkki on see esimene samm, et võtta järgmisena osa populaarsetest KIK-i korraldatavatest konkurssidest, nagu Negavatt ja mini-Negavatt.
Ühe projekti toetus on 2000 – 10 000 eurot ning projekti pikkuseks tuleb planeerida kuni 18 kuud. Toetuse maksimaalne määr on 95% ja omafinantseering 5%. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. juuli 2021. Taotlusvooru infopäev toimub 13. mail 2021 kell 13. Registreerimine on vajalik ja seda saab teha KIK-i kodulehel.
Lisaks õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise tegevustele toetab KIK taotlusvoorus tegevust, milleks on rohetehnoloogia ettevõtete arendamise programmide (sh häkatonide, ideekonkursside ja kiirendite) korraldamine ja elluviimine, ning toetust saavad taotlema tulla rohetehnoloogia ettevõtte arenguprogrammide korraldajad.
Toetusraha tuleb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemissüsteemi vahenditest ja toetuse on töötanud välja keskkonnaministeerium.
Vaata lisaks www.kik.ee.