Valga põhikool keskendub õpetajate tööõnne suurendamisele

Valga põhikool osales tööheaolu kujundada aitavas HappyMe katseprojektis, mille tulemusena sündis mitmeid väikseid imesid.

Kuus aastat piirilinna põhikooli juhtinud Hannely Luik-Stogov tunnistab, et Valga mõistes on nende kool väga suur – seal õpib 750 last ning vene kool oma 300 õpilasega on kohe kõrval. Töötajaid on kokku 110, nii et tegemist on suure ja hästi toimiva munitsipaalkooliga, kuhu tahetakse tulla õppima ja ka tööle. Kõrvalt vaadates võib öelda, et suuri probleeme justkui polegi. Mis põhjusel otsustati siis osaleda HappyMe projektis, et koolielu muuta ja õpetajate tööõnne suurendada?

Õpetaja saab liiga vähe vastu

Hannely Luik-Stogov: „Iga töötaja, sh õpetaja, vajab tagasisidet. Mitte kriitikat ja kontrollimist, vaid kinnitust, et ta teeb oma tööd hästi. Just küsimust „Kuidas sul päriselt läheb?“ kuuleb meil paraku vähe. See ootus on töötajatel kõige suurem ning selle küsimuse puudumisest tulevadki pinged ja konfliktid. Koroonaaeg on pingeid veelgi suurendanud. See ongi koht, mille jaoks HappyMe annab head tööriistad,“ selgitab rõõmsameelne koolijuht, miks otsustati töötajate heaolule keskenduda.

Kuus aastat tagasi, kui Valga linn otsis mitmele koolile ja lasteaiale uut juhti, kaalus eelnevalt mitu aastat õppejuhi ametit pidanud Hannely, kas temast võiks saada Valga põhikooli direktor. Mitmed kolleegid ladusid sõna otseses mõttes kõrvalt puid alla: „Mis sul kaotada, kandideeri!“ Nii see läkski.

Hannelyt peetakse heaks meeskonnamängijaks, kes kuulab alati teise poole ära, usaldab töötajaid ja püüab teha otsuseid, mis oleks nii kooli eesmärkide, väärtuste kui ka töötajate ja õpilaste huvides. Vahel on see aga keeruline.

Koolis ei saa kiireid muudatusi teha

Eraettevõttega võrreldes on kool konservatiivne organisatsioon, kus on keeruline midagi muuta, kuid muutused on siiski võimalikud, tõdeb direktor Hannely Luik-Stogov. „Ütlen ausalt, et koolis ei saa kardinaalseid muudatusi kiiresti ellu viia. Sellele eelneb aastatepikkune kommunikeerimine. Väiksemas koolis on see ehk lihtsam, aga suures koolis võtab kaua aega. Eraettevõtluses võetakse meeskond kokku ja tehakse asi üks-kaks ära, koolis tuleb kõigiga, mh kohaliku kogukonna, lastevanematega läbi rääkida. Olen ise teises valdkonnas tööl olnud ning seepärast arvan, et iga õpetaja peab oma tööelu jooksul käima kas või korraks mujal, et näha, kuidas seal asjad käivad,“ selgitab ta.

Üks suur ja oluline asi, mis Hannely juhtimise ajal algatati, oli täiesti teistmoodi hindamine. Õpetajad on teinud ära uskumatult suure töö, uus süsteem toimib, kõik on hästi, aga samas pole mingi saladus, et iga muudatus on ebamugav. „Kui 70 inimest peab korraga tegema asju teisiti kui varem, tekib meeskonniti oma tuumikuid ja n-ö väikene puksimine. Asjad on küll tehtud, aga on ka väsimust ja rahulolematust.“

Poolteist aastat tagasi otsustas Hannely just ühel väsimushetkel saata taotluse osalemiseks HappyMe pilootprojektis. „Olin siis pisut endast väljas, et mida me siin omavahel sõdime ning asju aetud ei saa. Umbes pool aastat läks mööda, kui 2020. aasta kevadel saime teate, et loosiõnn naeratas meile ja oleme HappyMe projekti valitud. Mind on alati köitnud väljakutsed, tean ka, et katseprojektidest tuleb kinni võtta, sest esimesed asjad on üldjuhul kõige ägedamad.“

Üllatavad muutused ehk Mida õpetaja tegelikult tahab?

Seejärel tuli HappyMe meeskond kohale ja toimusid arenguvestlused. Varem tegi Valga põhikool arenguvestlusi 360 kraadi mudeli järgi, mis oli koolijuhi sõnul samuti põnev. „Nüüd otsustasime, et vestlust ei vii läbi juhtmeeskond, vaid personali seast valitud töörühma juhid ja juhtmeeskond üheskoos. Esmakordselt tehti põhjalik ja teadlikult juhitud arenguvestlus ka majanduspersonali hulgas – ja siit hakkasidki muutused pihta,“ avaldab Hannely.

Rõõmustav oli õpetajate tagasisidest kuulda, kuidas nad n-ö avastasid ja nägid oma töörühma juhte uues valguses, ehkki samade inimestega töötati juba aastaid õlg õla kõrval. „Väga palju tuli sellist tagasisidet, et „näen seda inimest täiesti teistmoodi“, mis soojendas meeskonnas suhteid.“

Veel põnevam oli Hannely sõnul jälgida, mis toimus majanduspersonali kuuluva 30 inimesega. Selgus, et ühine arutelu, osaliselt ka naljadega pikitud, oli nii mõjus ja liitev, et praegu käib sama meeskond kord kvartalis väljasõidul. Alustati tuumikuga, kuhu kuulus 9–10 inimest, nüüd käib juba 15–16 inimest igal pool koos. „Kõik ei ole seltskonnainimesed, ei peagi olema, aga nad ootavad neid sõite ikkagi põnevusega. Näiteks minnakse külmal talvepäeval Võrumaale rabamatkale. Vastlapäeval otsiti lastelaste kelgud ja pepulauad välja ning käidi liugu laskmas. Ja varem ei toimunud midagi,“ õhkab Hannely.

Tööõnne kasvatamise võimalused

HappyMe projekti põhjal võib tõsta esile kolm olulist hooba, mis häid muudatusi soodustasid.

Esiteks ei olnud töötajad varem nii tihedalt koos olnud või asju sügavuti arutanud. See muutis suhted soojemaks. Teiseks loodi vajalikud tingimused, mis ütlevad töötajatele, et tuleb teha, tegutseda. Kolmandaks lepiti ühisel koolituspäeval kokku, mis on need ootused, mida tahetakse. Selgus, et töötajad vajavad ühiseid koosolemisi, mis koroonaaja tõttu veelgi harvemaks muutusid, et vaja on väikest tuumikut, kes asju ette võtab ja tõmbab teised kaasa. „Natuke seda, teist ja kolmandat. Nähes kiitvat tagasisidet vestlusel, usun, et kõik see on pannud asjad toimima,“ rõõmustab Hannely, kelle sõnul said ka probleemid selgemaks, inimesed mõistsid, et on olukordi, mida ei pea kannatama, ja asju, mida ei pea tegema.

Hannely: „Õppeaasta lõpu väljasõitudele on kõige rohkem tulnud 60 inimest. Seekord mõtlesime, et küsime töötajatelt siiski omaosalustasu, muidu jääme rahaga jänni. Ja mis juhtus? Sel aastal nõustus isegi õppeaasta keskel väljasõidule tulema 65 inimest.“

Õpetajat toetav ja kuulav mentor

„Otsustasime, et hakkame tegema ainult neid koolitusi ja üritusi, mida tõesti vajatakse. Näen, et sellel programmil on suur mõju, seepärast on mu eesmärk võtta sügisest tööle mentor ehk turvaisik, kes on õpetajate jaoks alati olemas. Nagu õpilane saab klassiruumis õpetajalt pidevalt tagasisidet, nii vajab seda ka õpetaja. Näen, et mentori abil saab tõsta õppetöö kvaliteeti, tuua muutunud õpikäsitust reaalselt klassiruumi. Mentor ei ole nõustaja, kes ütleb, mis õpetaja peab tegema, vaid kes küsib õpetajalt õigeid küsimusi. Vastused on õpetaja sees olemas.

Mentori eesmärk ei ole õpetajat kontrollida, vaid teda toetada, nõustada, jõustada, öelda talle „Oled tubli, kõik on hästi“ või „Hea õpetaja, võta endale ka aega“. Olen mentorite koolitusprogrammis turvaisiku ideed teiste Eesti koolijuhtidega jaganud ja nad ootavad põnevusega, kuhu sellega välja jõuan.“

Hannely jaoks on tähtis teadmine, et ta ei juhi kooli üksi. „Ma ei ole kunagi tulnud siia mõttega, et hakkan nüüd kooli juhtima – juhtmeeskond peab looma koolis õppimiseks ja töötamiseks vajalikud tingimused. Ideaalis peaksime olema hallid kardinalid, kes eriti silma ei paista. Täht on õpetaja, kes särab klassi ees ja annab seal endast parima. Jah, koolijuht peab ka endast rääkima, kuid koolis peavad särama õpetajad ja õpilased.

Valga põhikool pakub palju hüvesid

Positiivne oli katseprojektis osalemine Hannely hinnangul ka seepärast, et küsimustiku kaudu saadi töötajatele meelde tuletada, kui palju on Valga põhikoolis tegelikult hüvesid.

„Meil on tasustatud tervisepäevad, töötaja saab ise valida endale koolitusi, kasutada ujulat. Motivatsioonipakett näeb ette kaks korda aastas kõigile võrdse protsendi ulatuses tasu maksmist, lisaks on väikesed tulemustasud. Isegi HappyMe projekti eestvedaja Tiina Saar-Veelmaa peegeldas, et „teil on nii palju asju!“. Lisaks on väljasõidud, tähistatakse juubeleid, sünnipäevadel töötajale lauldakse. Kes tahab, teeb välja, kes ei taha, ei tee, keegi ei ole millekski kohustatud.“

Kui vaid seda koroonat poleks …

Koroonaaeg on keeranud õpetaja töö pea peale. „Kas keegi oleks 20 aastat tagasi uskunud, et tuleb töötada distantsilt? Ei! Kui poleks tulnud koroonat, oleks kool Hannely sõnul veelgi teadlikumalt kõigi selgunud murekohtadega tegelnud. Oleks vaadanud läbi väärtustega seotud teemad ja põhimõtted ning võimsamalt edasi liikunud. „Praegu asi natuke seisab, eesmärk on tuua tagasi turvaline suhtluskeskkond. Mõned asjad jäid paberile, aga me ei jäta neid sinna. Meil on väärtused kokku lepitud, ehkki me ei käitu alati veel väärtuspõhiselt. Aga see on hea platvorm, mille peale oma tegevusplaan ehitada. HappyMe pakub suurepärase tööriistapaketi igale ettevõttele, kui juht sellesse usub.“

Mis on tööõnn?

Hannely Luik-Stogov: Tööõnn on see, kui teed tööd, mis sulle meeldib, ja mis pakub sulle väljakutseid. Kui on olemas eesmärgid, kuhu liikuda, ja arusaamine, miks seda teed. Minu jaoks on samuti oluline, et see, mida ma teen, muudaks kellegi jaoks midagi või tähendaks talle midagi.

Kuidas koolis tööõnne alal hoida?

Hannely Luik-Stogov: Kui õpetajal on klassis kõik hästi ja õpilastel läheb hästi, siis meie juhtkonnaga painutame ennast õpetaja järgi. Kool on õpilaste jaoks ja kui mul on väga hea õpetaja, siis miks ma pean jonnima, kui ta teatud tegevusi ei tee? Kui ma aga juhina väga erinevate õpetajatega hakkama ei saa, on see kivi minu kapsaaeda.

Meil on olnud paar juhtumit esimestest aastatest, kus inimene ei täitnud oma ülesandeid. Üks võimalus oli töösuhe lõpetada, kuid igal inimesel on ka oma tugevused. Võib-olla leiame talle teise töö? Inimene peab tegema seda, milles ta on hea, mis talle sobib. Õpetajatel tuleb lasta kasvada, nende hobid panna kooli heaks tööle, siis on inimene õnnelik. Sa pead tundma töötajat, aktsepteerima teda sellisena, nagu ta on.

Ma küsin nüüd teadlikult õpetajatelt: „Kuidas sul läheb?“ Töötajad ootavad seda küsimust, selle puudumisel tekivad pinged ja konfliktid, mida koroonaaeg võib veelgi suurendada.

Mis on HappyMe?

• HappyMe on töötajasõbralik karjääri- ja talendijuhtimise töövahend, mille abil saab teada, kui palju jääb ettevõttes töötajate potentsiaali kasutamata. HappyMe annab head tööriistad, et sõlmida töötajate vahel sügavamad suhted.
• Happy Workplace OÜ aitab organisatsioonidel ja juhtidel uurida ning tekitada tööheaolu. Selle taga on meeskond, kes tõi European Excellence Awards HR konkursil innovatsioonikategoorias (Work 4.0 – Work of the Future) esikoha Berliinist. Finaalis konkureeriti selliste suurettevõtetega nagu Coca-Cola European Partners Germany, Deutsche Telekom ja Henkel. Konkursil osales üle 200 Euroopa ettevõtte.