Ah et õpetajatel on liiga pikk suvepuhkus?

18. juuni 2021 Opettaja - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis.
Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides.
Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Ah et õpetajatel on liiga pikk suvepuhkus?

Tekst: Aino Salonen

Organisatsioonipsühholoog Jaakko Sahimaa otsustas eksperimendi korras töötada aasta jooksul kaheteistkümnes eri töökohas, et lähemalt tutvuda mitmesuguste elukutsetega. Õpetajatööd tegi ta ühe kevadkuu jooksul Lahtis ja nüüd annab ta ülevaate, miks õpetajad väärivad pikka suvepuhkust.

Aeg-ajalt põhjustab avalikkuses kiivust õpetajate pikk suvepuhkus. Õpetajatööd lähemalt tundmata arvatakse, et tööpäevad selles ametis on lühikesed. Nüüd on Jaakko Sahimaa valmis jagama oma järeldusi, miks on õpetaja pika puhkuse igati ära teeninud.

  • Õpetajatöö psühhosotsiaalne stress. Piisab mainida selliseid märksõnu nagu lärm, pingelisus, tõsised distsipliiniprobleemid – sellest taastumiseks läheb vaja perioodi, mil saad end koolitööst täiesti välja lülitada.
  • Nõudlik ja vastutusrikas töö. Vaieldamatult on õpetajatöö tänuväärne ja tähendusrikas, kuid samas äärmiselt kurnav. Õpetaja saab oma tööd teha üsna sõltumatult, mis võib puuduliku tagasiside tõttu samuti stressi põhjustada.
  • Määratlemata ja laialivalguvad ootused. Õpetajad täidavad tööpäeva jooksul eri rolle. Tuleb olla mitme ainevaldkonna asjatundja, kasvatusspetsialist, digiekspert, kodu, kooli ja kogukonna ühenduslüli, õpiabistaja jpm. Sageli tuleb päästa äkilisi olukordi, sest rahanappus ei võimalda igapäevases koolielus kõiki vajalikke ametikohti rahastada.
  • Meeletu tööhulk. Oma koolitöö eksperimendi jooksul märkas J. Sahimaa, et õnnestunud koolitunnid nõuavad põhjalikku planeerimist ja enesetäiendamist. Oluline osa õpetaja tööst möödub väljaspool õppetunde. „Koolis töö ei lõpegi ja seepärast on ainumõeldav lülitada end välja vaid puhkuse ajal.“ Tööheaolu-uuringus nentis 26% õpetajatest, et nende jaks on otsas ja jõuvarud ammendunud. „See on äärmiselt murettekitav, sest õpetajate väsimus peegeldub õpilastes, mis omakorda kandub edasi meie tuleviku igapäevaellu. Seetõttu tuleb õpetajatöö määratlematusse äärmiselt tõsiselt suhtuda ja tagada piisavad vahendid töö tegemiseks.“
  • Tasustamise ajaloost. Tasub meelde tuletada, et mingi aeg tagasi ei saanud õpetajad palka õppetöö suvise katkestuse* eest. Töötasu maksti vaid töötatud koolikuude eest. Muudatuste järel jaotati töökuude palk tervele kalendriaastale. Õpetajate ametiühing on kritiseerinud mõne valla tava maksta tähtajalistele töötajatele palka vaid koolikuude eest. See ebakõla on üks pidevalt päevakorral olevatest teemadest, sest omavalitsustes tehakse erisuguseid otsuseid. Nii juhtubki, et tööelu alustavad noored õpetajad peavad kevadpeo järel kooliukse enda järelt kinni panema. „Selline palgapoliitika on täiesti põhjendamatu. Tööaasta eest tuleb maksta aastapalka. Õpetajatöö on nii vastutusrikas ja tähtis tervele riigile, et sedasorti segadused tuleb kiiresti korda seada,“ mõtiskleb J. Sahimaa.

* Suvepuhkuse kohta kasutatakse mõistet suvekatkestus (kooliaasta on aastapikkune, kuid suveks on õppetöö katkestatud).


Kas e-kool on õppimist toetav või kontrolliv meede? 

Illustratsioon: Jolanda Jokinen / Opettaja

Tekst: Antti Vanas

Õpilasele antud tagasiside võib nii iseseisvat õppimist toetada kui ka kontrollida. Kummale poole kaldub e-koolis* antud tagasiside, uuris oma väitekirjas Helsingi ülikooli teadur Sanna Oinas.

Uuringute väitel on tagasiside väekas pedagoogiline töövahend. Koolis keskendub õpilane just nendele valdkondadele, mille kohta ta saab tagasisidet.

Sanna Oinas uuris, milline on e-kooli sissekannete seos õppimise ja õpilases äratatud tunnetega. Ta peab oluliseks, et tagasisidet kasutataks rohkem õppeprotsessi toetamiseks ja vähem õpilaste käitumise kontrollimiseks. Selle viimase seiga olulisus kerkib esile õpilaste enda arvamusest, et muutes käitumist, võivad nad mõjutada ka oma hindeid.

Väitekirja ainestik hõlmas 211 003 algupärast e-kooli tagasiside sissekannet, 2000 9. klassi õpilase hinnangut oma e-kooli märgetele ja 64 intervjuud 5.–6. klassi õpilastega, kes olid eelnevalt täitnud küsimustiku teemal, mis tundeid on saadud tagasiside nendes tekitanud.

60% kõigist tagasisidemärgetest olid siiski heakskiitvad. Laitvad sissekanded olid seotud valdavalt käitumise ja tegemata kodutöödega ning koondusid väiksele poistegrupile ja tuge vajavatele õpilastele. Valimi äärmuslikeks juhtumiteks osutusid keskastme tütarlaps 179 kiitva hinnanguga ja 1. klassi poiss, kes sai oma õpetajalt igal nädalal mitu laitust, ja seda terve õppeaasta jooksul.

Tõhustatud ja erilist toetust vajavad õpilased said märgatavalt rohkem negatiivset tagasisidet. Seega, iseseisvat õppimist toetav tagasiside pole e-koolis veel juurdunud.

Algkoolilapsed võtsid e-kooli tagasisidet koolitöö enesestmõistetava osana, sedakaudu said nad teada, kuidas neil õppimises läheb. Enamjaolt tunti meeldivaid emotsioone, laitvate hinnangute puhul aga meelehärmi ja pettumust. Õpilaste meelest andis meelehärmiks põhjust õpetaja ebaõiglus ja pettumust tundsid nad, kui olid ise järjekordselt midagi unustanud või mõne rumalusega hakkama saanud.

Õpimotivatsiooni ja õpetaja-õpilase suhet pidasid heaks need õpilased, kes said ohtralt kiitvat tagasisidet. Vastupidist seost uuringus ei ilmnenud ja õpetaja-õpilase suhe polnud kõige nõrgem ohtralt negatiivset tagasidet saanute puhul. Hoopis tähelepanuta jäänud õpilased tõid välja kehva koostöö õpetajaga ning nõrga õpihuvi. Uuringust ei ilmnenud põhjuse ja tagajärje kindlat seost, aga vaatlusele tuginedes nähtus, et laitvate märkustega koos anti ka julgustavaid nõuandeid. Tagasiside oli piisav ja lapsele ei jäänud kõrvalejäetuse tunnet. Täiesti tagasisideta lapsed tundsid, et on „nähtamatud“. Intervjuudest ilmnes, et sellised õpilased pidasin end unustatuks, arvates, et neid peeta ei headeks ega halbadeks.

* SILJA AAVIK: Soome haridusasutustes kasutusel olev e-kooli veebiteenus põhineb Wilma tarkvaral. Selguse mõttes kasutasin tekstis e-kooli mõistet. Wilma kaudu saavad õpetajad anda tagasisidet koolielu eri valdkondade kohta. Rippmenüüs on kolmkümmend valikut teate kohta, mida nii õpilasele kui ka vanemale vahendada. Õppetöö toetamiseks on järgmised: „oskasid arutleda“, „osalesid aktiivselt“, „arvestasid kaaslastega“, „vastutasid oma ülesannete eest“, „tegid koostööd“, „võtsid ennast kokku“, „aitasid kaasõpilast“, „olid sõbralik“ (kiitvate märgete värv on kollane). Laitvad hinnaguvariandid olid: „õppevahendid kodus“, „häiriv käitumine tunnis“, „kodutööd tegemata“, „edaspidi pane tähele“ … (halli värvi märkused), „hilines“, „puudus põhjuseta“, „tunnist eemaldatud“, „lahkus kooli territooriumilt“. Ülejäänud tagasiside on neutraalne, annab teateid pikapäevarühma, tugiõppe, haiguse vms kohta.


Kohalike valimiste kandidaadid on senisest väiksemate rühmade ja õpiabi suurendamise poolt

Tekst: Heikki Sahlman

Kui uued valla tasandil otsustajad valitaks Soome õpetajate ametiühingu valimiskompassile vastanud kandidaatide hulgast, siis oleks lähiaastatel rõhuasetus õpilasrühmade suurusel ja senisest hoopis põhjalikumalt jälgitaks, kuidas kasutatakse õpiabile mõeldud raha.

Kohalikel omavalitsustel on suur voli ressursside jagamisel koolidele ja lasteaedadele. Valitsus on seadustega määranud vaid riiklike õppekavade raamistiku, aga hariduse tegeliku sisu, kvaliteedi, rõhuasetuste ja korralduse üle otsustavad kohalikud omavalitsused oma raha jaotamise eelistustega.

Valimiskompassis küsiti kohalikel valimistel kandideerijate arvamust teemadel, mida kohalikud omavalitsused saavad mõjutada. Kandidaadid usuvad, et valijad peavad oluliseks õpperühmade suuruse piiramist ja ressursside tagamist tugiõpetusele. 

Põhikooliklasside suuruse kohta oli valimiskompassis väide „Meie vallas tuleb õpperühmade suurust piiritleda, võttes arvesse õpiabi vajavate laste arvu“. Seda pooldas 83% vastanutest.

Õpetajate ametiühingu arvates on võimalik õppimist heal tasemel korraldada vaid mõistliku suurusega rühmades. Juba 2019. aastal pani ametiühing ette, et rühma suurus oleks määrusega piiritletud ja arvesse võetaks ka toetust vajavate õpilaste hulka. Tollase soovituse kohaselt võiks 1.–2. klassis olla 18 ja ülejäänud astmetes 20 õpilast. Kuigi seadusega pole klasside suurus määratletud, saab vallavalitsus määrata rühmade suuruse oma valla koolides, lähtudes ametiühingu soovitustest.

Kokkuhoid õpiabi arvelt on taunitav!

Kohalikel valimistel kandideerijatele esitati ka küsimus õpiabi kohta: „Kas tuleb lõpetada raha kokkuhoid erilist tuge vajavate laste arvelt?“ Selle vastas jaatavalt 75% kohataotlejatest. Kohalikele valimistele eelnenud nädalatel on olulist kõneainet põhjustanud vajaliku õpiabi kättesaadavus. Kohalikele otsustajatele on antud mõista, et rahanappus ei tohi takistada õpiabi vajavate laste aitamist. Nii eripedagoogide palkamisel kui ka eriklasside loomisel tuleb arvestada reaalsete abivajajate ja seadusesätetega, mitte otsida põhjendusi kokkuhoiuvajadusele viidates. Mais esitas ametiühing sel teemal kaebuse ka õiguskantslerile.

Suuremates linnades kandideerijad on klasside suuruse ja õpiabi küsimuse teemal veelgi üksmeelsemad.

Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu, Oulu, Jyväskylä ja Kuopio linnas kandideerijatest oli ligi 87% (üle riigi 83%) rühmade suuruse küsimuses samal arvamusel.

Kaheksa linna esindajatest 81% (üle riigi 75%) arvas, et säästmine erituge vajavate õpilaste arvelt tuleb omavalitsustes lõpetada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!