Algklassiõpetaja: lapsed on olnud tublid, aga kolmandat sellist aastat enam ei tahaks

Õppeaasta on läbi, kõigil, välja arvatud lõpuklasside õpilastel, tunnistused käes ning suvevaheaeg võib alata. Ka algklassid on nüüd kahel järjestikusel aastal distantsõppe ära proovinud. Kui eelmisel aastal läks koduõpe sujuvalt üle suvevaheajaks, siis tänavu said õpilased alates maist veel terve kuu koolis käia ja lisaks mõndagi toredat ette võtta. 

Kõrveküla põhikooli teise klassi õpetaja ja klassiõpetajate liidu juhatuse esimees Piret Jõul ütleb, et kui eelmisel aastal tuli distantsõppele jäämine ootamatult, siis sel aastal olid õpetajad ja õpilased selleks juba valmis. Algklassilapsed on olnud tema hinnangul väga tublid ning neile meeldib koolis käia ja õppida.

Õpetaja räägib, et kui ta eelmisel aastal saatis õppetööks vajalikud materjalid ja info lapsevanematele, sest lastel endal e-kooli kontot veel polnud, siis nüüd, teises klassis, suhtles ta juba otse õpilastega. Ja kui esimeses klassis pildistasid laste kodused tööd üles ja saatsid talle põhiliselt vanemad, siis sel aastal tegi enamik lapsi seda ise.

„Esimeses klassis tegime veebis peamiselt jututunde – rääkisime sellest, kuidas nädal läks ja mida keegi tegi – see oli vajalik eeskätt selleks, et üksteist näha. Sel aastal oli meil Zoomis veebitunde rohkem,“ räägib Piret Jõul. „Digioskused on lapsed hästi selgeks saanud. Vanematele, kes arvasid, et kõik tunnid võiksid veebis olla, selgitasin, et ei õpilased ega õpetaja jaksa päev otsa arvutis olla.“

Õpetaja sõnul pidi ta valima, millised teemad tuleb tingimata läbi võtta ning millised järgmisel aastal korduvad ja võivad praegu kõrvale jääda. Tänu rohkem kui 20-aastasele töökogemusele ei olnud see tema sõnul keeruline. „Ülesanded püüdsin anda sellised, et teise klassi laps saaks nende tegemisega hakkama ka siis, kui ema-isa juures ei ole. Ka tööjuhendit kirjutades mõtlesin hästi läbi, kuidas laps sellest aru saab.

Kõige keerulisem on õpetada veebi kaudu matemaatikat, sest klassis on asja selgeks tegemiseks vahendeid rohkem. Saan jagada ekraani, näidata animatsioone, anda Opiqust ülesandeid, aga ma ei näe, kas see jõudis lapsele kohale või ei. Klassis näen lapse silmadest kohe, kas ta sai aru või vajab milleski abi, ning edasi mõelda, kuidas veel kolmandat viisi talle teemat selgitada. Õpetaja töö juures on õpilastelt tagasisidet saada ja neile tagasisidet anda äärmiselt tähtis.“

Piret Jõul räägib, et nii eelmisel kui sel aastal oli tal õpilastega kokkulepe, et ta paneb terve nädala teemad ja ülesanded korraga üles ning igaüks võib ise valida, mis päeval ta midagi teeb.

„Aga kui ma eelmisel aastal palusin saata endale näha kõik tööd, siis sel aastal otsustasin end säästa ja kontrollida töid valikuliselt. Kirjutasin e-kooli, millisest leheküljest või ülesandest ma pilti tahan. Lasin lastel ka lugemist salvestada – mõni tegi häälsalvestuse, mõni video. Tean, et osa õpetajaid lasi veebitunnis endale ette lugeda, mõni helistas õpilasele ja kuulas telefoni kaudu – võimalusi on palju.

Leppisime kokku, et reede õhtuks peavad tööd olema laekunud. Viimast korda vaatasin e-kooli veel pühapäeval. Kui selleks ajaks ei olnud õpilane kodutöid saatnud, panin meeldetuletuseks e-kooli X-i. Tahan oma klassi lapsevanemaid kiita, nad aitasid väga hästi järge hoida ja jälgisid, et tööd oleks tehtud.

Vahel palusin mõne töö ka uuesti teha – näiteks, kui oli ülesanne vastata täislausega, aga õpilane vastas üksiku sõnaga. Või kui luuletuse esitus oli ilmetu või konarlik, palusin uuesti lugeda ja saata. Mõnikord panin ka vanemad tööle. Ühes lühinäidendis olid tegelased isa ja laps, siis lugesidki isad lastega. 20 salvestust kuulasin üle.“

Piret Jõul tõdeb, et õpetajate koormus kasvas distantsõppe ajal oluliselt. Kui muidu küsib õpetaja tunnis viit-kuut õpilast, siis nüüd saatis oma vastused terve klass ja kõigile tuli anda tagasisidet. Kõige rohkem kannatas õpetaja arvates distantsõppe ajal suhtlemise pool, mistõttu mai alguses koolis taas kokku saades oli jällenägemisrõõmu palju.

Õppetöö kõrval ei jäänud ära ka tavapärased kooliaastalõpu ettevõtmised. „Lastekaitsepäeval käisime terve klassiga KIK-i programmi raames Vapramäel matkamas, sellel nädalal oli 1.–5. klassi õpilastele traditsiooniline teemakool, seekord looduse teemal. Õpetajad on käinud lastega teatris, matkadel, ekskursioonidel. 11. juunil toimuvad kahe lennu kaupa lõpuaktused, kus väga tublidele lastele annab tunnistuse ja kiituskirja kätte direktor. Minu teisest klassist saavad kiituskirja pea pooled õpilased, ka teistes algklassides on kiituskirjaga lõpetajaid palju. Nädalavahetusel läheme klassiga veel Tartu ümbrusesse matkama ja piknikut pidama, kaasa tulevad laste emad-isad ning õed-vennad.“

Kullamaa keskkooli teise klassi õpetaja Riina Leidsalu leiab samuti, et algklassilapsed on keerulisest aastast hoolimata väga tublid olnud. Kuna ta annab 125 õpilasega Kullamaa keskkoolis tunde kõigis vanuseastmetes, on tal võrdlusvõimalus olemas.

33-aastase staažiga õpetaja ütleb, et viimased kaks distantsõppe aastat on tema jaoks olnud täiesti uutmoodi kogemus.

„Esimeses klassis oli põhirõhk lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel, siis pidin õpetama video kaudu ka tähti kirjutama. See variant, nagu me klassis teeme – kirjutame kõik koos tähte õhus, laual ja paberil –, jäi kahjuks ära. Saatsin õpilastele video, et nad näeksid, kust kirjutamist alustada, kuidas käsi liigub, milline on tähe kuju. Samuti lasin neil kirjatehnika vihikust harjutusi teha. Hea, et eelmise aasta distantsõppe ajal olid ka kõigi laste vanemad kodus ja aitasid palju.“

Sel aastal tegi õpetaja esmaspäevast neljapäevani iga päev kolm Zoomi tundi, mis algasid alati täistunnil, kell 9, 10 ja 11, nii oli lastel lihtsam meeles pidada.

Klassis on üheksa õpilast, kellest kolm olid tundide ajal täiesti üksi kodus. Õpetaja sõnul tuli alguses ette ka viperusi, aga lõpuks said nad kenasti oma asjadega hakkama. Kui internetiühendusega oli probleeme või ei saanud keegi e-kooli sisse, kasutati ühenduse pidamiseks muid variante: telefoni, Messengeri, WhatsAppi jne. Kõik see muutis lapsed palju iseseisvamaks.

„Kuna õpilasi on klassis vähe, sai igaüks videotunnis ka suuliselt vastata,“ räägib Riina Leidsalu. „Lasin neil ette lugeda, tegime etteütlusi, kodulugemise vastamiseks olid individuaaltunnid. Kui nad nüüd kooli tagasi tulid, ma suuri lünki teadmistes ei täheldanud. Paari lapse lugemisoskus oli küll tagasi läinud.

Kõige rohkem jäigi puudu sedalaadi toetusest, et lähen ja panen talle sõrme töö juurde ja kinnitan, et ta on õigel teel. Mõni ebakindel laps väga vajab sellist kinnitust. Palju materjali meil läbi võtmata ei jäänud, sest õpetaja ei õpeta ju õpikut. Igatahes jõudsime kooliaasta lõpus lisaks õppimisele teha palju muudki. Lastekaitsepäeval veetsime mõnusa päeva järve ääres, mängisime discgolf’i ja grillisime. Veel käisime Tartus spordimuuseumis, ERM-is ja Proto avastuskeskuses. Tunnistused olid kõigil head ning loodan, et tuleb ilus suvi ja lapsed saavad hästi välja puhata, et sügisel uue hooga alustada. Kolmandat sellist aastat ei tahaks küll enam kogeda.“

Audentese erakooli 1.–6. klassi õppejuht Külli Arand räägib, et distantsõppega seoses vaadati koos õpetajatega kõigis ainetes õppekava üle ning lepiti kokku, mis on kõige olulisem ja tuleb põhjalikult selgeks saada ning milliseid teemasid võib käsitleda põgusamalt, kuna need järgmisel aastal korduvad.

„Pooled tundidest olid veebitunnid ja toimusid Teamsi keskkonnas,“ selgitab Külli Arand. „Õpetasime lastele selle keskkonna kasutamise selgeks, neil olid oma kasutajakontod ja paroolid. Alati sai õpetajale kirjutada ja helistada, kui millestki aru ei saanud. Kuna klassis on 20 õpilast, jõudis õpetaja kenasti igaühega suhelda. Kogenud õpetaja oskab tunnetada õpilase tempot, näha ohumärke, saada kontakti nii lapse kui lapsevanemaga – distantsõpe toimibki hea suhte ja usalduse pealt.

Rohkem tuge vajavate õpilastega toimetas tugimeeskond koolis kohapeal, aga ka kõigil teistel oli võimalik õpetajaga üks ühele kohtuda ja konsultatsiooni saada. Püüdsime teha nii, et keegi teistest maha ei jääks. Õpilastel oli ka iseseisvat tööaega, mis arendas õpioskusi ja harjumusi. Selgus, et väga tõhusad olid rühmatööd ning et lapsed oskavad oma eakaaslastele kohati õpetajast pareminigi asju selgeks teha. Ka kodu toetas last, nii et kui õpilased mai alguses kooli tagasi tulid, saime õppimisega kenasti edasi minna.“

Külli Arandi sõnul jõuti õppekava läbi võtta ning jäi aega ka õuesõppeks ja üritusteks, millest õpilased olid samuti puudust tundnud.

Õppejuht räägib, et eriti meeldejääv sündmus oli 1.–8. klasside spordipäev 1. juunil, mis korraldati kooliolümpiamängudena. „Väga suur tähtsus on spordivõistlustele eelneval olümpiaharidusprogrammil, mille käigus said õpilased ainetundides teadmisi olümpialiikumise idee ja ajaloo kohta. Iga klass tõmbas endale loosiga ühe riigi, kogus infot selle riigi kuulsamate sportlaste kohta ja tegi rühmatööna plakati.

Kaheksas klass sai endale loosiga Eesti. See oli tore kokkusattumus, sest just kaheksandas klassis õpib Eneli Jefimova, kes sel suvel päriselt Jaapanisse Tokyo olümpiamängudele Eestit esindama sõidab. Selle päeva põhirõhk ei olnud sportlikel saavutustel, vaid koos tegutsemisel. Kooliolümpiamängudel tundsid end hästi kõik õpilased, mitte ainult kiireim jooksja ja parim hüppaja. Kõik said osavõtu eest tunnustuse. Õpilased tunnistasid, et nii toredat päeva ei osanud nad pärast pikka distantsõppe perioodi oodatagi. Terve spordipeo päev möödus kilgete, kaasaelamise ja rõõmuhüüete saatel. Vahvaid emotsioone jätkus veel kauaks.“

Veel käisid Audentese õpilased kooliaasta viimasel nädalal loomaaias, korraldasid ekskursioone ja väljasõite ning tähistasid ära kõik distantsõppe ajale jäänud ja suvised sünnipäevad. 11. juunil toimub eraldi iga lennu lõpuaktus ning direktor annab kätte kiituskirjad. Headele hinnetele õppijaid on palju, 1.–8. klassi õpilased saavad kokku üle 60 kiituskirja.