Alustav õpetaja on ise suur õppija
Võnnu keskkoolis õpetas sel kooliaastal 12. klassile inimeseõpetust Edumuse kaudu vabatahtlikuna kooli tööle tulnud juristi haridusega Liina Reisberg, kes töötab riigikohtus kohtupraktika analüütikuna ning on praegu kolmanda lapsega kodus.
Kooli õpetama mineku mõte on minus idanenud suuremate realiseerumisvõimalusteta juba pikka aega, tunnistab Liina Reisberg. Edumus andis talle hea võimaluse järele proovida, kas koolis õpetamine pakub talle huvi ainult teoreetiliselt või meeldib see töö päriselt. „Tuleb välja, et meeldib väga!“ ütleb ta. „Olen vabatahtlikku tööd teinud kogu täiskasvanuea ja ühel või teisel viisil on see olnud seotud haridusega.“ Liina Reisberg on õpilaste teadusliku ajakirja Akadeemiake asutaja, esimese Eesti õuelastehoiu MTÜ Lapsed Õue asutaja ja osalenud vabatahtlikuna metsaülikooli korraldamisel.
Maakoolis on huvitavam
Võnnu keskkoolis õpetama asumine oli pigem asjade kokkulangemine kui teadlik valik. Edumusse kandideerimise ajal polnud tema kodulinnas Tartus kooli, kes olnuks külalisõpetajatest huvitatud. Lähim huviline oligi Võnnu keskkool. „Ühtäkki tundsin, et maakoolis õpetada oleks isegi huvitavam kui linnakoolis, millega mul on enda ja lapse kaudu kogemus olemas. Mõtlesin, et kui on vähem õpilasi, on meievaheline kontakt tihedam ja kogemus ehk mõlemale poolele olulisem.“ Nüüd, kooliaasta lõppedes, tõdeb Liina Reisberg rõõmuga, et Võnnus on suurepärase sisekliimaga kool, kus on olnud puhas rõõm õpetada.
Gümnasistid on perekonnaõpetuse kursuse läbinud, praegu jagab õpetaja Reisberg 10. klassile teadmisi õiguse alustest. Mõlemad on Võnnu keskkoolis valikained. „Perekonnaõpetus on laia spektriga õppeaine, milles minu sotsiaalainete taust tuli kasuks, ent olin siiski ka ise õppija rollis,“ tunnistab õpetaja. See kursus hõlmab nii kultuuriloolisi, majanduslikke, õiguslikke, tervise kui ka psühholoogilisi teemasid ja selles on väga suur roll õppijate maailmavaate toetamisel. „Ma arvan, et minu ülesanne oli tõstatada noorte jaoks uusi küsimusi, millele nad said oma elutunnetusega kooskõlas olevaid vastuseid otsida.“ Perekonnaõpetuse aine pakkus Edumuse programmist tulnud õpetajale kool, sest neil oli selle aine õpetajat vaja.
Oma eriala, õigust, on juristi haridusega inimesel isegi raskem õpetada kui mõnd teist eriala, tunnistab Liina Reisberg, „sest taustal on teadmine sellest, kui vähe ma suudan noortele väikese ajaga edasi anda.“ Õiguse kursust püüdis ta panna praktilisse ja mängulisse võtmesse – õpilased kirjutasid distantsõppeseaduse, esindades eri huvigruppe, ja võtsid selle riigikogu kombel vastu. (Distantsõppeseadust Eestis ei ole.) Tunnis toimus ka „Võnnu halduskohtus“ kohtuistung, mis lähtus täpselt halduskohtumenetluse nõuetest. Kohtuotsuse tegid noored kohtunikud menetlusosalistele teatavaks hiljem, nii et selle leheloo jaoks suhtlemise ajal oli ka õpetaja põnevas teadmatuses, millise otsuse kohus langetab.
Rikastav kogemus
Esimene aasta on vastsele õpetajale andnud väga rikastava ja mitmekülgse kogemuse. „Olen saanud katsetada paljusid nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtuvaid aktiivõppemeetodeid, mida olen Edumuse koolitustel kõrva taha pannud,“ ütleb ta. „Olen saanud ennast täiendada Edumuse koolitustel, osalenud koos Võnnu keskkooli kolleegidega nende kooli korraldatud koolitustel ja üritustel. Kõik õpitu saab koolis kohe käiku lasta ja see on põnev, sest minu jaoks on haridusteemad uued, värsked, puudub erialase mugavustsooni tunne. Vastupidi, alustav õpetaja on ise kõige suurem õppija.“
Liina Reisberg tunnistab, et talle meeldib koostöö noortega. „Ma avastan alles, millised nad on, millised on nende võimed ja motivatsioon – see uudsus hoiab mu meeled eriti erksad.“
Distantsõpet hindab alustav õpetaja väga nõudlikuks kogemuseks, kus ta õppis palju. „Võib mõelda, et veebitund on samasugune kui koolitund, ent iga ülesanne peab olema detailselt ette valmistatud, ajaliselt kalkuleeritud ja väga vahelduv võrreldes eelneva ülesandega,“ kirjeldab ta oma tööd. Abiks olid nii Edumuse koolitused kui ka teadus- ja haridusministeeriumi pakutud „Distantsilt targemaks“ koolituste sari. Distantsõpe nõuab tema sõnul väga palju aega. „Samas on raske jõuda iga õpilaseni ja pärast ekraanil rööpräheldud tunni lõppu jääb ikkagi tühi tunne: ei tea, kas nad sellest kõigest midagi said …“
Õpetajatöö kõige võluvamad hetked on Liina Reisbergil jäänud seepärast siiski klassiruumi. „Tunnen pärast tundi salamisi uhkust ja rõõmu õpilaste üle, kes on julgenud küsida enda jaoks olulise küsimuse. Elan kaasa nendele, kellel õppides silm särab, ja eriti tore on siis, kui see silmasära nakatab ka kaasõpilast,“ jutustab õpetaja Reisberg. „Mõni harjutus läheb hästi käima, näen, et arutelus on sädet. Püüan olla õpilastega hästi aus ja mulle meeldib, kui nemad samaga vastavad. Eks slikerdamist, lati alt läbijooksu, ülesannete optimeerimist ja kõike sellist heas mõttes koolipoisilikku tuleb ka ette, aga olen üsna kindel, et siin töötab aeg õpetaja kasuks. Kui mul tekib õpilastega kindel side ja töömuster, siis võin loota õpilastele kui headele partneritele, kes ei vea alt ei ennast ega mind.“
Edumus toob muutust
Küsimusele, kas värske pilguga koolimajja astunud õpetaja muudaks seal midagi, arvab Liina Reisberg, et kooli avamine ühiskonnale ja et õpetamine võib olla ka kooliväliste praktikute kätes, on kaasaegne lähenemine. „See rikastab hariduselu ja aitab koolil olla peatselt tööellu astujatele asjalik tugi. Nii nagu tarkus on õpikutest väljapoole kolinud ja seda peab oskama üles leida, võib ka õpetamine kolida klassiruumist välja. Või võivad külalisõpetajad nagu mina mõneks ajaks kolida klassiruumi. Seda muutust, mida Edumus ellu kutsub, usun ka mina,“ ütleb ta. Tema soov on näha nii vaimselt kui füüsiliselt terveid õpilasi ning et kool kaitseks tervist. „Usun, et õuekeskkonda saab ka õppetöös rohkem ära kasutada, et ekraani kinni jääma kippuval põlvkonnal tekiks harjumus liikuda värskes õhus.“
Üllatusega avastas õpetajaametis algaja, kui vähe jõuab 45 minuti jooksul ja ühe aasta kestel õpetada. „On väga hea, et õpetajal on autonoomia,“ tõdeb ta. „Õppekava raames usaldatakse õpetaja tegutsema oma parima äranägemise järgi – see aitab mul tunda, et hoolimata vähesest ajast, on mul olnud võimalus edastada õpilastele just seda, mida pean kõige olulisemaks.
Liina Reisbergi arvates pole mitte ainult inimeseõpetus aine, mida võiksid anda erineva taustaga inimesed. Kõiki aineid, sealhulgas keeli, liikumist, põhi-, reaal- ja vaimse tervise aineid võiks vahelduseks õpetada selle ala praktik väljastpoolt kooli. „Ma arvan, et niisugune külalisõpetamine ja hariduse lõimimine muu eluga elavdab kooli siseelu, avardab õpilaste maailmavaadet ja annab ka külalisõpetajale vajaliku kogemuse. Suures plaanis aitab see kaasa ühiskonnas suuremale solidaarsusele ja sidususele, sest rohkem inimesi teab, mis toimub koolis, ja rohkem õpilasi teab, millised inimesed töötavad väljaspool kooli,“ arutleb ta ja lisab lõpetuseks, et tänab Edumust hea mentorluse ja koolitamise eest ning Võnnu keskkooli, kes on teda hästi vastu võtnud ja kus ta tunneb end toetatuna ja osana koolist.
KOMMENTAAR
Kogemus on positiivne
Erika Tiiman, Võnnu keskkooli õppejuht:
Septembris tuli meile kaks õpetajat Edumuse programmist: Liina Reisberg ja Katrin Tammar, mõlemad ääretult teotahtelised ja pühendunud, mõlemal soov panustada kooliellu ning anda õpilastele edasi oma kogemusi ja vaadet õpitule. Oleme rahul. Liina Reisberg sai kohe omaks, rääkis kaasa kõikides koolielu küsimustes. Kuna kuulume tervist edendavate koolide võrgustikku, siis liitus Liina ka kooli tervisenõukogu tööga. Tööst õpilastega saadud kogemus oli hea ja soov panustada suur, teisest poolaastast juhendab Liina veel gümnaasiumiastmes valikkursust „Õiguste alused“. Meie kooli kogemus on väga edasiviiv ning julgeme Edumuse programmi soovitada teistele koolidele.
Uus õpetaja, kes tuleb n-ö väljastpoolt, annab koolile uut kogemust, teistmoodi maalimapilti, toreda kolleegi ja uusi mõtteid. Ka kõrvalist pilku ja teistmoodi lähenemist tavapärastele probleemidele. Kindlasti annab koolile sisu juurde eri erialade inimeste kogemus ja oskused. Kool ei ole suletud süsteem. Programm avardab võimalusi.