Balletikooli pingeline aasta lõppes kauni galaga

Tallinna balletikool tähistas äsja, juuni esimesel nädalavahetusel õppeaasta lõppu juubeligala kahe etendusega rahvusooperis Estonia. Eesti balleti säraval sündmusel esinesid kooli 59. lennu lõpetajad, õpilased ning rahvusballeti solistid ja tantsijad.

Juubeligala esimene osa koosnes kontsertnumbritest, teises osas tuli esiettekandele Marina Kesleri lühiballett „Klaasist loomaaed“ Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel.

Juubelietenduseks valmistumine kulges pingeliselt. Lühiballeti proovid seiskusid täielikult märtsis. „„Klaasist loomaaed“ on lühikese ajaga ja suure pinge all ettevalmistatud etendus,“ tõdes kooli asedirektor Liina-Liis Liiv-Toome. „Jätkasime proovidega siis, kui saime. Jõudsime valmis tänu tunniplaanide ümberplaneerimisele, sest kui aeg on piiratud, tuleb teha selgeks prioriteedid ning järgida täpset ajaplaani.“

Liiv-Toome rääkis, kuidas distantsõppe ajal koostati igaks nädalaks vajaduspõhine tunniplaan. Üldaineid omandasid õpilased iseseisva tööna ja Zoomi tundides, erialatunnid olid samuti päevaplaani planeeritud. Erialas kasutati mitmeid võimalusi. „Tunnid toimusid Zoomis: õpetaja ja klaverisaatja olid koolis ning õpilased tegid kaasa kodudes. Õpetaja sai õpilasi jälgida ja tagasisidet anda,“ tutvustas asedirektor kevadise õppetöö käiku, „teise variandina olid tunnid ette salvestatud ja Youtube’is. Sellisel puhul lasime õpilastel nädala lõpus saata teatud harjutuste sooritamise video, mida õpetaja üle vaatas ja tegi parandusi.“

Rahvusvaheline kool, mitmekesine õppetegevus

Tallinna balletikoolis õpib lapsi üle Eesti ja üha enam on õppida soovijate seas ka huvilisi välisriikidest. Koolis on õpilasi Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja Jaapanist. „Eriala on rahvusvaheline ja liikuv – meilt minnakse õppima välismaale ja välismaalt tullakse Eestisse, kuna klassikalises tantsus on koolkonnad ja paljudel balletitantsijaks pürgijatel on huvi mitmesuguseid kogemusi saada,“ avaldas Liiv-Toome.

Erialatunnis saavad tulevased baleriinid ja tantsijad peaaegu hakkama prantsuse keelega, sest klassikalise tantsu terminoloogia on prantsuskeelne. „Eesti keele tunnis on muukeelsetel õpilastel kohe esimestel päevadel oluline omandada numbrid, parem, vasak ja muud suunad ning kehaosad, et oleks selge, mis on käsi, jalg, põlv, esimene, teine, kolmas,“ kirjeldas asedirektor Eestis ainulaadse kutseharidust andva kooli argipäeva. „Lisaks kasutame erialatundides inglise ja vene keelt. Harjutustes on palju kordusi ja sõnavara kordub iga päev tunnist tundi – see jääb õpilasele meelde ning nii saavad muukeelsed õppijad kuulmise kaudu hästi keelt omandada.“

Välisõpilastel on võimalik õppida kooli õppekavadel ja siis tuleb õppida eesti keeles, kuid on võimalik õppida ka tasulises täiendusõppes, läbides ainult erialaõpingud. „Eesti keele õpe on kõigile kohustuslik, sest on oluline, et õpilased saaksid informatsioonist aru ja oleksid õigel ajal õiges kohas, samuti aitab igapäevakeele omandamine meie koolis ja riigis kohaneda,“ selgitas Liiv-Toome.

Eesti emakeelega õpilased õpivad keelt ja kirjandust, muu emakeelega õpilased eesti keelt teise keelena. „Pilt, mis meile esimesel aastal 5. klassis avaneb, on aasta-aastalt kirjum,“ jätkas asedirektor. Ka eesti keelt emakeelena õppijad on väga erinevad: on keelekümblusklasside õpilased, muu kodukeelega perekondade lapsed, kes õpivad eesti koolis, ning on Eestisse tagasi pöördunud, need on lapsed, kes on näiteks vanemate töö tõttu vahepeal omandanud haridust välisriigis mõnes muus keeles.

Muu emakeelega õpilased, kes omandavad eesti keelt teise keelena, on keeleõppes jaotatud taseme järgi. Teistes õppeainetes on tavaline, et tunnis on 4–5 keeleoskustasemega õpilased. Seetõttu peab tunni sõnavara olema lihtne ja selge. „Õpetajate väljakutse on koostada sobivad materjalid ning juhendada,“ tutvustas Liiv-Toome õpetajatöö köögipoolt. „Tavaõpikutes on tihti keerulised lausekonstruktsioonid. Need tuleb teha õpilastele arusaadavaks. Kui õpetaja õpilase emakeelt ei valda, on võimalus näiteks joonistada, näidata fotosid, kuid kindlasti rääkida aeglasemalt, lauseid korrata, pause teha.“

Oli keeruline aasta

Asedirektori jutust selgus, et viimane aasta COVID-viiruse perioodil on olnud keeruline ja on näha, kuidas piirangute aasta on mõjutanud füüsilist vormi. „Eelmisel ja sellel aastal sisseastumiskatsetel osalenud ei ole saanud olla kehaliselt piisavalt aktiivsed ning klassikalise tantsu nõuetele vastavaid õpilasi on olnud raske leida,“ tunnistas Liiv-Toome. „Samas on hea meel, et meie kooli soovitakse tulla õppima, eriala on küll kaunis, kuid nõuab pingutust ja järjepidevat tööd. Loodame, et elu normaliseerub meie kõikide jaoks, et saaks jälle täiel rinnal tantsida, joosta, treenida ja heas vormis olla.“

Balletikooli õppeaeg on kaheksa aastat: esimesel viiel aastal, 5.–9. klassini omandavad õpilased põhihariduse ja klassikalise tantsu baasoskused ning viimasel kolmel aastal keskhariduse ja klassikalise balleti või kaasaegse tantsu eriala. Pärast põhikooli lõpetamist valitakse klassikalise ja kaasaegse tantsu eriala vahel selle järgi, mis on õppijale sobivam ja milles on tal suurem arengupotentsiaal.

Tänavu lõpetab kooli kuus õpilast klassikalise tantsu ja sama palju kaasaegse tantsu erialal, lisaks kolm õpilast täiendusõppes. Edasine karjäär on mitmel abituriendil juba selge: üks lõpetaja asus mai algusest tööle Tartu Vanemuises, kolm suunduvad Estoniasse, üks õpilane sai pakkumise välismaalt, teistel seisab valikute tegemine veel ees. „Ootame huviga, mis nendest saab, kuna tegemist on väga arukate ja mitmekülgsete noortega,“ kiitis asedirektor lõpetajaid.

Katsetel pea 40 soovijat

Hiljuti võeti koolis vastu uusi õpilasi. Liiv-Toome täpsustas, et sisseastujatele korraldatakse kaks vastuvõtupäeva: esimene toimus 29. mail ja teine on 14. augustil. Vastu võetakse õpilasi pärast 4. klassi lõpetamist. Hiljuti toimunud sisseastumiskatsetel osales ligi 40 soovijat, nendest võeti vastu kuus õpilast esimesse, s.o põhikooli 5. klassi, ning üks õpilane vanema astme 1. kursusele.

Tallinna balletikool on välja kasvanud Estonia teatri lasterühmast ja kool asutati pärast maailmasõda, 1946. aastal – seega tähistatakse tänavu 75 aasta juubelit. Kooli metoodiku Tiiu Randviiru meenutuste järgi oli koolil oma etendus Estonia laval juba algusaastatel pärast teatri sõjajärgset taastamist. Gala nimetus tuli hiljem.

Tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu mnt 59 kerkib uus, nüüdisaegseid õppevõimalusi pakkuv koolihoone, mis peaks valmima järgmise aasta märtsis. Üheks riigikooliks – Tallinna muusika- ja balletikooliks – ühinevad siis Tallinna balletikool, Tallinna muusikakeskkool ja Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool. Õppetöö algab uues koolimajas täies mahus 2022. a sügisest. Koolis on siis maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused, õppelava, õpilaskodu, stuudio, ujula ja sisehoov. Õppehoone projekti autor on Austria arhitekt Thomas Pucher, ehitab Merko.

Koolis on 108 õpilast, õpetajaid on 38, neist paljud osakoormusega.