Eesti koolidel on üha nüüdisaegsem digitaristu
Haridus- ja noorteameti digitaristu nüüdisajastamise programmi teise etapiga saavad 2022. aasta lõpuks stabiilse ja kiirema internetiühenduse enam kui 170 üldhariduskooli ja kutseõppeasutust. Kahe etapi raames on digitaristu uuendatud juba 223 üldhariduskoolis ja neljas kutseõppeasutuses üle Eesti. Kokku puudutab programm 300 üldhariduskooli ja ligi 30 kutseõppeasutust ning enam kui 120 000 õpilast ja õpetajat.
Haridus- ja noorteameti tehnoloogia juhtimise osakonna juhataja Indrek Reimandi sõnul on tegu ambitsioonika programmiga, mis hõlmab tervet Eesti koolivõrku. „Võib öelda, et digitaristu kaasajastamine on 1990. aastatel käima lükatud „Tiigirihüppe“ teine etapp. Ambitsioon on tagada meie koolidele maailma kvaliteetseim võrguühendus ning selleks on vaja luua kõrgel tasemel kohtvõrgu võimsused järgmiseks 10‒15 aastaks,” selgitab Reimand.
Digitaristu programmijuhi Jüri Saare sõnul on koole praeguseks teise etapi nimekirjas kokku 175 ning nüüdisajastatud on neist juba üle 70. „Sel suvel, enne kui õpilased loodetavasti pikemaks ajaks koolidesse naasevad, on plaanis kaasajastada veel kümnete koolide digitaristu üle Eesti“” sõnab Saar. „Kaasjastamise käigus saavad koolid kohtvõrgud, mille sisemine andmeedastuse kiirus on vähemalt 1 Gbit/sekundis ning Wifi-ühendus katab kõik klassiruumid. Ühenduskiirust on võimalik edaspidi koolides veelgi suurendada,“ selgitab ta.
Haridus- ja noorteameti digitaristu nüüdisajastamise programmiga rajatakse ja renoveeritakse hoonesisesed kohtvõrgud (kaabeldus ja seadmed) ning soetatakse kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendid. Lisaks tõstetakse koolipidajate teadlikkust sellest, kuidas hoida kohtvõrk turvalisena.
2022. aastaks plaanitakse luua nüüdisaegne digitaristu koolides üle Eesti: 71 Harjumaa, 45 Tartumaa, 27 Ida-Virumaa, 25 Pärnumaa, 17 Lääne-Virumaa, 16 Viljandimaa, 13 Läänemaa, 13 Võrumaa, 12 Järvamaa, 12 Raplamaa, 11 Saaremaa, 9 Valgamaa, 8 Jõgevamaa, 7 Põlvamaa ja 3 Hiiumaa üldhariduskoolis.
Programmi teise etapi raames on praeguseks koolidesse veetud 562 000 meetrit cat6 kaablit ja 12 200 meetrit kiudoptilist kaablit ning paigaldatud 24 700 andmeside pistikupesa, 70 tulemüüri, 538 kommutaatorit, 1430 Wifi tugijaama. Kogu kaasajastamise programmis on veetud üle 1 333 000 meetri cat6 kaablit, 43 000 meetrit kiudoptilist kaablit, paigaldatud 226 tulemüüri, 1300 kommutaatorit ning 3500 Wifi tugijaama.
Projekti teist etappi alustati eelmise aasta märtsis, ajal, kui koroonaviiruse tõttu läksid koolid distantsõppele. Praeguse seisuga on tööd tehtud enam kui 70 koolis. Koolide digitaristu kaasajastamise programmi algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ning programmi viib ellu haridus- ja noorteamet (Harno). Harno EENeti struktuuriüksusel on ligi kolmkümmend aastat kogemust andmesidevõrkudega.
Programmi esimese etapi eelarve oli 4,65 miljonit eurot, millega kaasajastati 154 üldhariduskooli kohtvõrgud. Programmi teise etapi kogueelarve on 8,27 miljonit eurot. Programmi finantseerib 85% ulatuses Euroopa Liidu sotsiaalfond ja 15% ulatuses haridus- ja teadusministeerium.
Kui HTM võrdsustab nüüdisaegse digitaristu
kaasaegse õpetamisega koolis, siis ollakse küll täiesti valel – pseudoteaduslikul – teel! Aga muidugi – sel on kõla …
Kui sealt tuleks TEADE, et Eesti koolides lähtuvad õpetajad üha enam arengupsühholoogiale ja kognitiivsele psühholoogiale toetuvast DIDAKTIKAST, siis võiks küll rõõmustada … Ja siis hakkaksid ka õpetajad koolis püsima! Õpetamine pole ju digivahenditega korraldatav möll vaid 20. sajandil läbi uuritud üsna peen psühholoogiline protsess. Selleni jõudmine lausa jahmatab (minu viimaste aastate kogemustel) tänaseid õpetajaid … Samas lisavad – neile “surutakse peale” digindust.
P.S. Siinkohal jätame kõrvale viiruseaastad, kus normaalset õpetamist-arendamist ja kasvatamist pea võimatu korraldada – sundseis!