Enne kui saabuvad „välisrebased“

Sarnaselt põllumeestega pööravad juba poolest talvest pilgu välisriikide poole ka ülikoolid. Kuidas on tudengite värbamine läinud, mis teid pidi siia jõutakse ja kas „kvoodid“ saadakse muutunud oludes ikka täis?

Kõrgkoolide välisturunduse köögipoolele heitsid valgust „peakokad“: Tartu ülikooli rahvusvahelise turunduse juht Eveli Soo, Tallinna ülikooli välisturunduse peaspetsialist Elis Rebane, Tallinna tehnikaülikooli rahvusvahelise turunduse juht Keit Kiissel, Eesti maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja kt Risto Mets, Eesti muusika- ja teatriakadeemia välissuhete spetsialist Kai Kiiv, Eesti kunstiakadeemia kommunikatsiooniosakonna juhataja Solveig Jahnke ja Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rahvusvahelise turunduse koordinaator Anete Vedder.

Kuidas on mõjutanud ülemaailmne tervisekriis välistudengite värbamist teie koolis?

Eveli Soo: Suurim muudatus TÜ välisturunduses on kontaktürituste ärajäämine. Olime eelmisel aastal sügiseni optimistlikult ootel, et ehk ikka saame üritusi korraldada. Seda loomulikult ei juhtunud ja nüüd ootame lootusrikkalt järgmist sügist. Online’is välja paista on üha keerukam, kuna kõik teevad nüüd ju veebiseminare ja on eelarve suunanud e-kanalitesse. Veebiseminarid tegime eri keeltes, et selles virvarris vähegi silma paista. Samuti oleme saanud tegeleda projektidega, mida kippusime varem ajapuuduses edasi lükkama, näiteks oleme andnud välja rohkem videoid kui eelneval kümnel aastal. Kõik siiski veebi ei jää – otsekontakt on välistudengitele jätkuvalt väga oluline ja loodetakse näost näkku kohtumistega jätkata.

Risto Mets: Aus vastus on, et on mõjutanud küll. Mullu lootsid välismaalased ja lootsime ka meie, et tervisekriis möödub kiiresti ja õppijad jõuavad kenasti Eestisse. Paraku hakkasid reisimisvõimalused kiiresti kahanema, piletihinnad tõusid märkimisväärselt ning mõned üliõpilased jõudsid kohale alles siis, kui kool oli juba alanud. Mitu tudengit lõpuks lausa loobus, sest ei leidnud võimalust siia tulla. Tänavuste avalduste seast leiab mitmeid mulluseid loobujaid. Lennufirmad teatavad üha uute liinide avamisest: ehk on Eestisse saabuda mullusega võrreldes siiski lihtsam.

Värbamistööd on ülikool pidanud teatud mahus ümber korraldama. Elektroonilisi teavituskanaleid kasutasime varemgi, kuid koos teiste Eesti ülikoolidega püüdsime aeg-ajalt ka välismessidel käia. Viimase aasta jooksul on suhtlus potentsiaalsete õppimishuvilistega käinud üksnes elektrooniliste kanalite kaudu ja välismessidki on toimunud virtuaalselt.

Kai Kiiv: Ei ole olnud võimalik teha värbamistegevusi välisriikides kohapeal, osaleda kõrgharidusmessidel. EMTA on samas aastate jooksul neil osalenud niigi suhteliselt tagasihoidlikult, sest teiste Eesti ülikoolidega võrreldes on meie sihtriigid pisut teised − meie õppurid saavad tulla ainult maadest, kus muusikalise baashariduse omandamine on süsteemne ning professionaalselt kõrgel tasemel. EMTA-t ei ole mõtet reklaamida enamikus Aafrika mandri riikides, Indias ega Bangladeshis, sest nendes maades on Lääne klassikalise muusika traditsioonist lähtuv muusikaharidus, mille baasilt oleks võimalik Euroopa muusikakõrgkoolis õpinguid jätkata, nõrk või sootuks olematu.

Elis Rebane: Ka meil on värbamistegevus kolinud online-formaati – ülikooli tutvustavad üritused, mis oleksid varem toimunud välisriikides või Eestis, on veebis. Ka varem oleme tugeva rõhu pannud digiturundusele, kuid praegune maailm suunab otsima uusi lahendusi juba paljudes olemasolevates kanalites, et tudengite tähelepanu püüda.

Solveig Jahnke: Pandeemia pole vähendanud välistudengite huvi kunstiakadeemias õppimise vastu. Avalduste arv kahanes vaid viie võrra. Kui arvestada, et me ei ava venekeelset bakalaureuseõppekava meediagraafikas (s.o 30 kohta vähem), siis võib öelda, et huvi on suisa kasvanud. 

Anete Vedder: Mainori välisvärbamine on toimunud nagu varasematel aastatel, kuid erinevus on õppe läbiviimises. Kuna tudengid ei ole saanud piirangute tõttu siia tulla, oleme korraldanud õppetöö välisüliõpilastele osaliselt või täielikult virtuaalselt.

Keit Kiissel: Kuigi ka varasemalt oli digiturundusel (sotsiaalmeedia, otsimootorid, SEO, sisuturundusartiklid, e-maili turundus jne) TalTechi välisturunduses suur roll, siis COVID-19 pandeemia tõttu oleme viinud kogu rahvusvahelise turundustegevuse veebi. Heaks näiteks on rahvusvahelised haridusmessid, mis enne pandeemiat toimusid üldjuhul füüsilisel kujul ‒ Eesti ülikoolide esindajad tutvustasid potentsiaalsetele välisüliõpilastele oma õppekavasid sihtriigis „Study in Estonia“ messiboksis. Praegu toimuvad kõik sellised messid virtuaalsetes messiboksides. Samuti oleme asendanud senised rahvusvaheliste gümnaasiumide ja kõrgkoolide külastused ning välismaal toimunud TalTechi õppimisvõimalusi tutvustavad ettekanded ja infotunnid nt Zoomi kaudu läbiviidavate infoseminaride, veebiseminaride või Facebook live’dega. Otseturundust teeme minimaalselt, kui üldse.

Kuidas on arvud muutunud võrreldes eelmise aastaga?

Eveli Soo: Kandideerimisnumbrid kukkusid mõningal määral, mida me eeldasimegi. Pikendasime kandideerimistähtaegu sotsiaal- ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, et anda võimalus ka hiljem kandideerida. Kuna online-õpet siiski ei soovita, on paljud tudengid äraootaval seisukohal, kas pandeemiast tingitud olukord paraneb, ja hilisemad tähtajad annavad võimaluse ikka Eestisse tulla. Nagu eelmisel aastal, oleme ka nüüd lubanud kõik endast oleneva teha, et välistudengid Eestisse jõuaksid.

Risto Mets: Sel aastal algas vastuvõtuperiood avalduste arvu hinnates üsna ettevaatlikult, ent lõpuosas oli siiski aktiivne ja lootustandev. Magistriõppekavadele on avaldusi mullusest isegi rohkem, mis näitab, et tudengid on võimalikest reisiraskustest hoolimata siin õppimisest väga huvitatud.

Veterinaaria osas oli mulluse avalduste lõpparvuni 10. mai seisuga veel pikk tee minna, aga sellelegi erialale on varem kõige aktiivsemalt kandideeritud nädal-kaks enne tähtaega. Osa huviliste jaoks saab takistuseks sisseastumiseksamina nõutav erialatest, mis on mitmel pool sel aastal kahjuks ära jäänud. Võimalik, et ülikool peab tulevikus vastuvõtutingimused üle vaatama ja näiteks ise selle testi korraldama.

Kai Kiiv: Väga suurt langust toimunud ei ole – käesoleval ajal õpib EMTA-s 147 välistudengit 25 riigist, mis moodustab 28% tudengite koguarvust. Uute välistudengite vastuvõtt kestab 3. juunini, praegu pole võimalik veel numbreid öelda.

Elis Rebane: Välistudengeid immatrikuleeriti eelmisel sügisel 193, mis oli tavapärasest väiksem arv. 2019. aastal jõudis samal ajal kohale 360 tudengit. Sügise kohta on keeruline ennustada, kuna mitu tähtaega on suve jooksul tulemas. Tuleb aga tõdeda, et praeguseks on avaldusi esitanud oluliselt vähem inimesi kui eelmistel aastatel. Mõned turunduse sihtriigid, näiteks USA, on teinud aga hüppe avalduste suurenemise suunas, seega saame ilmselt näha huvitavaid suundusmusi eri riikide näol.

Solveig Jahnke: Graafilise disaini rahvusvahelisele õppekavale oli mullu umbes 20 avaldust rohkem kui tänavu, kuid see on ikkagi üks populaarsemaid erialasid.

Anete Vedder: Vastuvõtuarvud on mõnevõrra vähenenud, sest üliõpilased soovivad Eestis kohapeal õppida ja kui reisipiirangute tõttu riiki ei saa, siis kaalutakse õppima asumise otsust põhjalikumalt.

Keit Kiissel: Välisüliõpilaste vastuvõtu täpsed numbrid selguvad sügisel, kui õppeaasta algab, kuid esialgne info viitab, et välisüliõpilaste arv pandeemia tõttu mõnevõrra kukub.

Millised on peamised erinevused välis- ja kohalike tudengite ülikooli õppima kutsumisel?

Eveli Soo: Põhierinevus on turundussõnumites. Välismaal peab esiti „maha müüma“ Eesti riigi, alles seejärel õppe ja ülikooli. Eestist ei teata enamikus riikides suurt midagi, kuigi me ise võime ette kujutada, et oleme e-riigina tuntud. Kui Eestis saab välja tulla üldisemate turundussõnumitega, siis välismaal on need pigem praktilised ja informatiivsed („meil on turvaline“, „meil on kompaktne ülikoolilinn“).

Risto Mets: Eesti gümnasistile ei ole eriti tarvis tutvustada riiki ja linna, kus nende õpingud algavad. Tõsi, ka mõni Eesti noor vajab mõnikord julgustust, et ülikool saab pakkuda elamispinda, loengud toimuvad kindla katuse all, poed on läheduses ja kindlasti leiab uusi sõpru.

Välismaalastele peab ülikool lisaks erialale pakkuma piisavalt teavet ka riigi ja linna kohta: millised on siia reisimise võimalused, millistes tingimustes üliõpilased elavad, kui suure summaga tuleb toime, millised on vaba aja veetmise võimalused, kuidas saada elamisluba? Peame müüma tervet Eestit ja arvestama, et suurem osa maailmast ei ole endale teadvustanud Eesti olemasolu, rääkimata küsimusest, kus asub Tartu. Faktid, et oleme endise idabloki üks edukamaid riike ning ka meie IT-tiigri maine pole veel tuhmunud, aitavad meid selles töös. Küsimusi on välismaalastel palju rohkem kui Eesti noortel.

Kai Kiiv: Peamine erinevus seisneb selles, et Eestis kesktasemel muusikakooli lõpetanud õppurid EMTA-t ja siinseid õppejõude juba teavad ning tunnevad. See tähendab, et EMTA lähemat tutvustamist ei vaja. Kindlasti ei saa sama väita välistudengite puhul. Meid teatakse päris hästi lähiriikides Lätis ja Leedus ja arvestades Soome tudengite arvu kasvu, võib ilmselt öelda, et oleme kasvavalt populaarsed ka seal.

Elis Rebane: Välistudengite puhul on olenevalt riigist vaja turundada suuremas plaanis ka Eestit ja tutvustada meie tugevusi loodusest lokkava digiriigina. Väga oluline on ka ülikooli positsioon hariduselus laiemalt – on tähtis luua tudengi ja ülikooli vahel side ja usaldus, kuna teise riiki kolimine ja seal õppima asumine nõuab just neid kahte elementi. Kohalike tudengite värbamisel on fookus kitsam, küsimus on, kuidas tulla esile kohalikus konkurentsis.

Solveig Jahnke: Eestis on võimalik jõuda sihtgrupini kiiremini ja täpsemini koolide jm kanalite kaudu. Välisriigi potentsiaalse huvilise leidmiseks läheb palju rohkem nutikust vaja ning kuna meie eelarve on suurte ülikoolidega võrreldes miniatuurne, peame oma vahendeid väga täpselt jagama, targalt ja sihipäraselt kasutama. Välisturgude puhul püüamegi täpsemini sihtida, Eestis kutsume julgemalt ja avaramalt.

Anete Vedder: Arvestamine kultuuriliste erinevuste ja iseärasustega kampaaniate raames, näiteks mõni sõnum või pilt, mis kohalikul turul on heas mõttes populaarne, võib mõnes välisriigis olla hoopis solvav. Välistudengitele tutvustatakse mitte ainult kooli ja õppeprogramme, vaid tutvustus algab Eestist ‒ kus asume, mida väärtustame, milles oleme head; lisaks elamise, vaba aja veetmise ja töötamise võimalused. Välistudengitel on tihti väga konkreetsed küsimused elukoha, kogukonna, kulude, keeleõppe kohta.

Miks tullakse välismaalt teie kooli õppima?

Eveli Soo: Tartu ülikool kuulub maailma 1,2% ülikoolide hulka mitmesuguste pingeritta seadvate edetabelite järgi. Kvaliteetne õpe, tudengisõbralik keskkond ja unikaalsed õppeprogrammid on olulised märksõnad. TÜ pakub välistudengitele ka stipendiume, mis vabastavad õppemaksust. Eesti on üsna kallis riik, aga nii õppimine kui ka elamine maksab siin jätkuvalt vähem kui teistes lääneriikides, seega on siin soodsam haridust omandada.

Risto Mets: Välisüliõpilased on maininud erinevaid põhjusi. Peamine on see, et reitinguagentuuri QS Rankings andmetel asub maaülikool väga kõrgel kohal. Põllumajanduse ja metsanduse valdkondlik koht oli 2019. aastal 48. Seda fakti on teadvustanud pea kõik, kes väljastpoolt siia õppima pürivad. Teised Eesti ülikoolid ei ole valdkondlikult kaugeltki nii kõrgele jõudnud.

Lisaks nimetatakse sageli eriala − noori väga huvitab see, mida nad õppima tulevad.

Väga tähtsal kohal on sõprade ja tuttavate soovitused. Varem siin õppinud on meie suursaadikud laias ilmas, kes saavad anda üsna adekvaatse pildi. Väga meeldib tudengitele ka meie loodus, puhas keskkond ja õhk. Hoolimata Eesti elu pidevast kallinemisest on siin siiski natuke odavam õppida kui mujal lääneriikides.

Kai Kiiv: Tänu uuringule „International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas“ teame üsna täpselt, mis teeb EMTA välistudengite silmis atraktiivseks. Nende hinnangul on akadeemiline tase kõrge. Kõrgel tasemel õppe arendamine ja hoidmine on aastatepikkune keeruline protsess. Siin on kõige tähtsamad tegelased kahtlemata õppejõud, keda hinnatakse kui hästi inglise keelt valdavaid suurepäraseid pedagooge, kes hindavad õpilasi ausalt ning annavad heal meelel tagasisidet. Õppejõud meie kõige suuremad magnetid ongi, sest muusikas tullakse õppima konkreetse erialaõppejõu pärast.

Veel peetakse heaks teadusuurimistöö võimalusi ja seda, et õppetöö on ladusalt korraldatud. Lausa 100% ollakse rahul selliste aspektidega nagu õpialane abi ja õppegruppide suurus. Siin mängib rolli muusikahariduse spetsiifikast lähtuv individuaaltundide suur osa. Ka õpikeskkond näib õppimist soosivat, sest asukoht ja õppehoone tervikuna on pälvinud väga kiitva tagasiside.

Elis Rebane: TLÜ põhitugevus on meie unikaalsed õppekavad ning seda toovad ka tudengid oma tagasisides välja. Lisandväärtuse annab kõrge positsioon rahvusvahelistes edetabelites (QS ja THE järgi kuulume 5% maailma parima ülikoolide hulka). Ei saa mainimata jätta ka rahvusvahelist õpikeskkonda, strateegilist asukohta Euroopas ning ülikooli toetavat atmosfääri. Tudengite lood TLÜ leidmisest on tihti väga põnevad.

Solveig Jahnke: Tullakse tunnustatud õppejõudude, õppekavade sisu ning hinna ja kvaliteedi hea suhte pärast. Küsitluste vastustes on välja toodud ka atraktiivset keskkonda ja meie veebi.

Anete Vedder: Põhjusteks on suunitlus ettevõtlusele ja praktiliste oskuste õppele, väiksed rühmad, õppejõul on aega personaalselt iga tudengiga suhelda, rahvusvaheline seltskond ning praktikutest õppejõud.

Keit Kiissel: Kuna viime iga aasta septembris läbi põhjaliku uute välisüliõpilaste tagasisideküsitluse ning veel mitmeid uuringuid ja analüüse, siis teame üpris kenasti neid põhjuseid, miks õppima tullakse just meile. Vaieldamatult kõige olulisemad on õppekavad ise ‒ nende vastavus üliõpilaste ootustele ja tööturu vajadustele. Veel tuuakse välja meie head mainet tehnoloogia ja innovaatilise ülikoolina ning kaasaegset ülikoolilinnakut. Vähem oluliseks ei peeta TalTechi rahvusvahelisust: meil on tudengeid, õppejõude, tippteadlasi ja eksperte ligi sajast riigist ning võimalust õppida nii rahvusvahelises keskkonnas hinnatakse väga.

Kuidas näeb välja kõrghariduse rahvusvahelise turunduse töönädal?

Eveli Soo: Ülikoolis tegeleb rahvusvahelise turundusega kolm täiskohaga töötajat, lisaks kasutame abina välistudengeid rahvusvaheliste tudengisaadikute programmi raames. Töönädalad on väga vaheldusrikkad ja sõltuvad sellest, mis etapis vastuvõtt on. Kiireim tööperiood on augusti lõpust märtsi keskpaigani. Teeme absoluutselt kõike, mida turundusvaldkonnas võimalik, alates reklaamide seadistamisest kuni ürituste korraldamise ja promoklippide filmimiseni. Kui reisida veel sai, siis juhtus, et kiiremast perioodist vähemalt ühe kuu olid töötajad välismaal.

Risto Mets: Maaülikoolis teevad välisturunduses pidevat koostööd õppe- ning turundus- ja kommunikatsiooniosakond. Eraldi töötajaid ei ole, kuid teiste ülesannete kõrval on see nelja-viie inimese kohustus.

Aktiivsem periood on turundustegevuste planeerimine enne vastuvõtu algust. Ühiselt analüüsitakse, millistest riikidest ja millega tasub noori kutsuda. Pidevalt tuleb hoida kätt pulsil, et vajalik info oleks uuendatud nii ülikooli veebilehel kui haridusportaalides. Kampaaniate korraldamisel hindame üldist huvi Eesti vastu, aga ka näiteks seda, milliste kanalite kaudu on efektiivsem noorteni jõuda.

Kai Kiiv: EMTA-s kui Eesti väikseimas avalik-õiguslikus ülikoolis eraldi ainult välisturundusega tegelevat inimest palgal ei ole. Välisturundus on osa minu tööst. Niipalju kui võimalik püüan jagada ülesandeid kommunikatsioonispetsialisti Ebe Pildiga, kellega koostöö on suurepärane.

Elis Rebane: TLÜ-s vastutan rahvusvahelise turunduse eest mina üksi, kuid alati saan toetuda kolleegidele nii majast kui teistest ülikoolidest. Koostööd on väga palju. Enne pandeemiat võis töönädal koosneda näiteks Kasahstani sõidust, messidel osalemisest, online-projektide ja -kampaaniate läbiviimisest. Kuid nüüd on põhirõhk veebiturundusel, kus proovime leida uusi lahendusi, mis inimesi kõnetaks. Näiteks korraldasime esmakordselt potentsiaalsetele välistudengitele telesaate formaadis ingliskeelse avatud uste nädala, kus sai proovida eesti toite, intervjueeriti õppejõude ning kuulati ettekandeid. Päevajuhid olid meie oma äärmiselt andekad välistudengid.

Solveig Jahnke: Välisturundusega tegeleb turundusspetsialist ja tema vastutus on ka siseriiklik värbamisturundus, kuid kõik rahvusvahelised õppekavad (nende juhid ja kaudselt tudengid) tegelevad oma eriala populariseerimisega erialasündmustel, nt näitused, festivalid. 

Turundusspetsialist planeerib sotsiaalmeediakampaaniaid, peab läbirääkimisi erialaväljaannetega, lepib kokku reklaamitingimusi portaalides, suhtleb kujundajaga, kellega koos valmistatakse ette reklaammaterjalid, kavandab vajadusel trükiseid, teeb küsitlusi, koostab infokirju jm.

Anete Vedder: Töönädalad on erineva sisuga: osaletakse rahvusvahelistel messidel (praegu virtuaalselt, lähiajal loodetavasti kohapeal), korraldatakse promoüritusi (online–offline), suheldakse koostööpartneritega, planeeritakse ja korraldatakse üritusi ja kampaaniaid (sotsiaalmeedia) kanalites ja palju muud põnevat. 

Keit Kiissel: TalTechi rahvusvahelise turunduse tiimis töötab neli inimest: talituse juht ning kolm turundusspetsialisti. Juba tiim ise on rahvusvaheline: üks töötaja on pärit Ukrainast, teine Gruusiast ning kõigil on ka endal välismaal elamise, õppimise või töötamise kogemus. Töö paremaks korraldamiseks oleme peamised turunduse sihtriigid omavahel ära jaganud ‒ kes keskendub rohkem Soomele, Lätile, Venemaale, kes Ukrainale, Gruusiale jne. Samuti oleme jaganud ära turunduskanalid ‒ kes haldab kodulehte, sotsiaalmeediakontosid (Facebook, Instagram, Youtube, VK jt), kelle ülesanne on hoopis sisuloome (artiklid, blogipostitused jm) või üritused ja otseturundus (veebiseminarid, messid, koolide külastused jms). Ka teeme aktiivset koostööd ja kaasame oma tegevusse välisüliõpilasi endid, eelkõige vahendades nende kogemusi sotsiaalmeedia kaudu või töötades koos välistudengisaadikutega (vabatahtlikud välisüliõpilased, kes välisturundustiimi mitmesuguse tegevusega toetavad).

Meenutage mõnda enim rõõmu teinud seika.

Eveli Soo: Rõõmu teeb, kui kohtad välistudengit, kellega oled mõnel üritusel välismaal suhelnud, ja kes ongi Eestisse õppima tulnud. Kuna neid, kellega kokku puutume, on väga palju, siis tihti ei mäleta nende nägusid, aga tudengid ise tunnevad meid ära. Nad on olnud rõõmsad oma otsuse üle ja tänanud, et meilt infot said. Teeb rõõmu, et oled aidanud inimeste elu muuta, sest ülikoolikogemus jääb meiega igaveseks ja mõjutab meid elu lõpuni.

Risto Mets: Rõõmu teevad südamlikud emotsioonid. Esimesena meenub, et kaks aastat tagasi lõpetas maastikuarhitektuuri magistriõppe Nepalist pärit Rajendra Bastola. Lõpuaktusele saabusid ka tema vanemad. Terve perekond väljendas õppejõududele oma suurt tänulikkust ja austust ning õppejõududele kingiti Nepali rahvuslik peakate dhaka topi.

Kai Kiiv: Kõige enam teeb rõõmu, kui mõni meil õppinud ja lõpetanud välistudeng koju naastes oma õpinguid sooja sõnaga meenutab. Ideaaljuhul tahaksime ju, et neist saaks mitte üksnes ühe või teise ülikooli, vaid laiemas mõttes ka eesti kultuuri saadikud.

Hiljuti juhtus just säärane lugu: EMTA-s kõigepealt ühe aasta Erasmuse vahetusõpilasena ja seejärel teise aasta juba magistrantuuris õppinud ning lõpetanud, Assooridelt pärit viiuldaja Giulia Guarini andis intervjuu kohaliku telekanali RTP uudisprogrammile. Südame tegi soojaks, kui suure vaimustusega ta oma elust, õppejõududest ja õpinguist rääkis, mainides suurima elamusena 2019. aasta laulupidu, kus ta EMTA sümfooniaorkestri koosseisus kaasa mängis. Näib, et oleme midagi ikka õigesti teinud, kui meid nii säravi silmi meenutatakse! 

Elis Rebane: Kõige suurem rõõm on juhuslikult kohtuda ülikoolilinnakus välistudengitega, kellega olen varem tutvunud lähetustel ja kes on rääkinud oma unistusest Tallinna ülikooli õppima tulla. See on suurepärane tunne, kui näed, et oled näiteks Istanbulis ülikooli tutvustaval üritusel konkreetsete inimesteni jõudnud ning nad on saanud tõuke siia tulla.

Solveig Jahnke: Rõõmu teeb, kui näeme, et siia tulnud välistudengid on oma valikuga ülirahul, tänulikud suure tähelepanu eest, mida oma õppejõududelt saavad. EKA müügiargument on, et oleme väike ja personaalne kool, kus on n-ö selli ja meistri õpe. Samuti oleme mitmeid kordi uhkusega jaganud uudiseid oma (välis)tudengitest, kes võidavad rahvusvahelistel festivalidel (nt animatsioon ja moedisain) ja näitustel auhindu. Mitu korda oleme olnud tunnistajaks tudengite edule, kellel oma riigis oleks selliste saavutuste kogumine võtnud palju rohkem aastaid, sest konkurents on palju suurem. Hea näide on moedisaini tudeng, kes tuli õppima moodi Itaaliast, mis on tuntud moeriik. Ta õppis ära eesti keele ja võitis ERKI moesõul auhinna, mis paiskas ta rahvusvahelisele areenile Moskva moefestivalil. Seal sattus ta omakorda välismeedia huviorbiiti, Tema karjäärile oli see kogemus suur tõuge.

Anete Vedder: Enim teevad heameelt uudised, kuidas tudengitel läheb hästi. Ja kui nad jagavad seda rõõmu kooliga. Näiteks tudengid, kes on leidnud erialase praktikakoha, mille läbimisel pakutakse ka täiskohaga tööd.  

Keit Kiissel: Vaieldamatult on kõige rõõmurohkem aeg meie töös septembri algus, mil välisüliõpilased Eestisse ja TalTechi õppima saabuvad ning toimuvad uute välistudengite orientatsioonipäevad. See on aeg, mil meie aastase turundustöö tulemus nii selgelt näha ‒ ülikoolilinnak täitub elevil ja ootusärevate noortega nii paljudest riikidest üle maailma! Ning kui mitmed neist astuvad ligi ning tulevad tervitama või tänama, viidates, et kohtusid meiega mõnel rahvusvahelisel haridusmessil, veebiseminaril või et oleme vahetanud pikki e-kirju ning nüüd lõpuks on nad Eestis. See on kindlasti suurim rõõm meie töös!