Erasmus+ projekti toel võõrkeeleõpetajaks distantsilt

Usun, et projekti lõputööna valminud metoodiline käsiraamat sünkroonseks keeleõppeks, juhendmaterjal ja veebikursus aitavad minusugustel arvutiuusikutel üle saada hirmust ja vastumeelsusest veebiõppe ja online-tundide ees.

Kui 2020. aasta märtsis kõik Eesti koolid kaugõppele määrati, ei toonud see Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis (PTG) kaasa suuremat paanikat. Nimelt oli PTG selleks ajaks distantsõpet viljelnud juba hea mitu aastat.

Kasutusel on olnud Moodle’i õpikeskkond, mis võimaldab mitmekesist kaugtööd mõlemas suunas – õpetajalt õppijale ja vastupidi –, ning juba poolteist aastat varem oli alguse saanud Erasmus+ rahvusvaheline projekt „Teachers In The Distance“, mis keskendus veebipõhistele õpetusmeetoditele keeleõppes.

Aastaid keeleõpetajana töötanuna oli distantsõpe minu jaoks siiski täiesti uus kogemus. Selle saladustesse süvenemisele aitas Erasmus+ projekt tublisti kaasa. Projektis osalesid võõrkeeleõpetajad ja tehnikud viiest riigist, partneriteks olid ülikoolid, keeltekool ja rahvaülikool Lätist, Poolast, Tšehhist ja Soomest ning milles PTG-l oli täita juhiroll.

Liikuvale reele

Kohe esimesel tööpäeval viis PTG direktor mu projektijuht Eve Zekkeri (PTG saksa keele õpetaja) juurde ja küsis, kas tahaksin võõrkeeleõpetajana osaleda Erasmus+ projektis „Teachers In The Distance“ (rühma kuulusid veel inglise, prantsuse ja vene keele õpetajad). Oma suures teadmatuses olin kohe nõus, sest tahtsin võimalikult kiiresti tutvuda kõigega, mida uuel töökohal pakkuda on. Aastatepikkune töökogemus on õpetanud, et loorberitele ei tasu puhkama jääda ja arenguks on alati ruumi.

Kuna liitusin projektiga nii-öelda poole pealt, siis oli algul asju, millest ma tuhkagi ei taibanud, näiteks sünkroonne veebipõhine keeleõpe tundus kui hiina keel, aimatav, ent elukauge. Eve Zekker tegi mulle mitmeid „järeleaitamistunde“ ja aitas mind projektiga kurssi viia, teised seletasid ja julgustasid. Tõik, et projekti keeleks oli inglise keel, ei teinud asja lihtsamaks ning dokumentidega tutvumiseks kulus mitmeid õhtuid sõnastiku seltsis.

Sain teada, et juba varem olid toimunud mõned projektikohtumised Eestis ja Tšehhis. Lätis Ventspilsis korraldatud seminaril hakkas pilt minulegi selginema – seal olid teemaks äsja valminud juhendid eri konverentsikeskkondade kasutamiseks võõrkeelte õpetamisel, plaanid õpetajate koolitusürituseks Soomes ja veebikursuseks Poola parnerite juhtimisel. Ja siis, kui kogu maailmas hakati COVID-19 pandeemia tõttu avastama veebipõhise õpetamise võlu ja valu, oli hea meel tõdeda, et seekord olime otsekui selgeltnägijatena teadnud, millised probleemid meil võõrkeeleõpetajatena distantsõppel ees seisavad.

Koostööst käsiraamatuni

Pandeemia tõttu projekti lõpuleviimine muidugi venis, sest vahepeal toimunud ühiskondliku elu seiskamise ja teisalt kiirete hüpetega arenenud veebipõhise õppega tuli kohaneda ja seda analüüsida. Ära jäid ka kohtumis- ja koolitusreisid Poola ja Soome. Kuid soomlaste ettevõtmisel toimus 2021. aasta jaanuari algul väga töine, meie projekti teemaga haakuv viiepäevane online-seminar, kus viie riigi õpetajate osalusel koguti kokku ja tutvustati üksteisele kasulikke veebitööriistu ja -vahendeid ning praktiseeriti nende kasutamist minitundides.

Seda intensiivset ja mahukat koolitust ning varasemalt koostatud käsiraamatuid tervikuks põimides hakati kokku panema isetoimivat veebikursust. Õppisin jälle väga palju uut, eelkõige sain teada, milliseid suurepäraseid töövahendeid veebis leida võib ja kuidas neid kasutada saab. Projektiga töötades on suurepärane see, et igal osalejal on mingi eriline oskus või teadmine, mida teistega jagada. Sedaviisi jõutakse tulemuseni.

Nüüdseks on projekt jõudnud lõpule ning valminud on sünkroonse võõrkeeleõpetuse metoodiline käsiraamat, uuendatud juhendmaterjal eri konverentsikeskkondade kasutamiseks ja isetoimiv veebikursus koos veebipõhiste töövahendite nutika otsimootoriga.

Kogu projekti vältel kohtusid PTG ja partnerriikide projektijuhid regulaarselt töökoosolekutel, kus vaadati tehtu üle, arutleti ja peeti plaane edasiseks. Seda tuleb küll tunnistada – suure töö tegid ära minu tublid kolleegid, mina olin tutvuja ja õppija rollis.

Tuge vajavad kõik

Õpetajana, kes on harjunud 40 aastat tavapärases koolis töötama, olin kogu veebiasjanduses naeruväärselt harimatu. Tänapäeval ei piisa õpetajale enam sellest, kui ta oskab kasutada Facebooki või Skype’i või on võimeline navigeerima paaris äpis ja tekstitöötlusprogrammis. Tänu kaasalöömisele projekti töös arenesid minu oskused, teadmised ja kasvas märkimisväärselt enesekindlus.

Sain julgust läheneda õpetamisele ja õppematerjalide loomisele harjumuspärasest täiesti erinevast vaatevinklist. Õppisin tundma konverentsikeskkondi, õpiplatvorme ja veebitööriistu. Ma ei taha sugugi väita, et oskan nüüd toimetada netiavarustes ja tean kõike distantsõpetamisest. See on lõputu uurimispõld, mis kogu aeg uueneb, areneb, muutub. Aga iga uus oskus selles valdkonnas julgustab kätt proovima järgmiste peapööritust tekitavate ja algul täiesti arusaamatuna näivate probleemide kallal.

Tagasiside 28. mail toimunud projekti tulemusi tutvustavale veebiseminarile on olnud hea. See on märk sellest, et tuge ja toetust vajab nii algaja kui kogemustega keeleõpetaja.

Veebikursus koos käsiraamatu ja juhendmaterjaliga on leitav aadressil https://sites.google.com/view/teachersinthedistance.