Haridusreformist Põltsamaal. Emotsionaalselt ja lasteaiaõpetajate poolelt vaadates

18. juuni 2021 Tiina Vapper toimetaja - 2 kommentaari
Et lastel oleks lasteaias hea kasvada, on ka õpetajatel vaja tunda, et neist hoolitakse ja nende tööd väärtustatakse. Kõige tähtsamad ongi inimesed. Pilt on illustreeriv. Foto: erakogu

Selle loo ajendiks sai 9. mai Õpetajate Lehes ilmunud Põltsamaa abivallavanema Karro Külanurme artikkel „Millega arvestada haridusvõrgu korrastamisel?“. Ehkki artiklis nimetatakse vallas toimuvaid ümberkorraldusi edulooks, tõi see endaga kaasa hulga kriitilisi kommentaare, millest selgub, et kõik pole kaugeltki nii hästi, kui välja paistab. Muudatuste hammasrataste vahele on jäänud ka osa lasteaiaõpetajaid.

Põltsamaa Tõrukese lasteaia direktor Helje Tamme kirjutab oma kommentaaris: „Rohkem kui 15 lasteaiaõpetajat jäävad oma tööst ilma, nad on sunnitud vastu võtma abiõpetaja koha, kus vähenevad palk ja puhkus ning suureneb töökoormus. Muidugi võib ka töölt lahkuda. Miks meiega nii tehakse?“

Õpetajate Leht uuris, mis Põltsamaal toimub.

Haldusreformi käigus ühinesid 2017. aastal Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Pajusi vald ja Puurmani vald, kus haridusvõrgu korraldus oli väga erinev. Nii ühinemislepingusse kui ka arengukavasse pandi kirja, et see tuleb ühtlustada. Muudatustega tehti algust juba mitu aastat tagasi.

2020. aasta lõpus tehti otsus ühendada valla kõik lasteaiad üheks Põltsamaa valla lasteaiaks. Uus asutus alustab konkursiga ametisse valitud juhi eestvedamisel 1. septembril tööd seitsmes õppekohas. Kahe suurema, Põltsamaal asuva 11 rühmaga Tõrukese ja kuue rühmaga Mari lasteaia jaoks ehitatakse uus maja. Uue lasteaiahoone valmimiseni, veel vähemalt aasta aega, jätkub töö vanades majades, sest ehitustööd alles algasid. Need kaks lasteaeda on algusest peale töötanud kahe õpetajaga rühmas, vallavolikogu otsusega aga minnakse sügisest üle 1+1+1-mudelile, kus rühmas on ainult üks õpetaja ning lisaks abiõpetaja ja õpetaja abi. See on tekitanud palju erimeelsusi ja pingeid.

Pealesunnitud valikud

„See on see juhtum, kus ühe õpetaja süsteemile minnakse üle sundkorras,“ ütleb Tõrukese lasteaia direktor Helje Tamme. „Ma ei ole põhimõtteliselt selle süsteemi vastu, aga see, kuidas seda tehakse ja inimestega käitutakse, on äärmiselt inetu. Pooled õpetajad peavad vastu võtma abiõpetaja koha ja kes sellega nõus ei ole, kaotab töö. Abiõpetajal aga on väiksem palk, lühem puhkus, rohkem töötunde nädalas, rääkimata staatuse muutumisest. Õpetajad on solvunud ja õnnetud.“

Veebikoosolekuid, kus on osalenud ka praegused lasteaiajuhid, on Helje Tamme sõnul olnud palju. „Palusime teha nende kohta memogi, kuna protokolle ei kirjutatud. Kirjas on, et koosolek toimus, aga mida keegi rääkis või arvas, selle kohta ei ole sõnagi. Nüüd väidetakse, et kõik on meiega läbi arutatud.“

Tõrukese ja Mari lasteaia hoolekogud, pedagoogiline nõukogu ning Tõrukese direktor ise on korduvalt saatnud vallavalitsusele kirju ja pöördumisi ettepanekuga, et kuna kvalifitseeritud rühmaõpetajad on olemas, võiksid need kaks maja kahe õpetajaga rühmas jätkata. „1+1+1-mudeli eelisena tuuakse välja, et hommikupoolse aktiivse õppetegevuse ajal on rühmas rohkem inimesi. Meie oleme 20 aastat nii töötanud, et sel ajal on mõlemad õpetajad ja õpetaja abi korraga tööl.“

Staažikas lasteaiajuht usub, et töökorraldusse, kus pikki aastaid koos töötanud kahest õpetajast jätkab üks õpetaja ja teine abiõpetaja ametis, on konflikt juba sisse kirjutatud. „Kui mõlemad on ühesuguse hariduse ja kogemusega tublid inimesed, miks peab üks neist madalama palgaga töö vastu võtma? Kuidas sel juhul koostöö toimib? Miks lõhutakse ära hästi toiminud süsteem?“ 

JOKK-süsteem

Kolm Tõrukese lasteaia õpetajat, kellel kõigil on nii vanemõpetaja järk kui ka aasta õpetaja tiitel, ei olnud nõus madalama palga ja staatusega ametikohta vastu võtma ning lasid end koondada. Kaks õpetajat otsustasid jääda pensionile. Koha ütles üles ka õpetaja abi, kellele pakuti tööd seitsme kilomeetri kaugusel asuvas majas. Lahkuma peavad füsioterapeut, robootikaõpetaja ja inglise keele õpetaja, kellel uues struktuuris enam kohta ei ole. Neljast Tõrukese ja kuuest Mari lasteaia õpetajast saavad sügisest abiõpetajad. „Vallast öeldakse, et kõigile on kohta pakutud ja inimesed on ise selle valiku teinud. Nii see ei ole!“ 

Muudatused said alguse juba eelmisel suvel, kui Mari ja Tõrukese lasteaia direktorid viidi üle poolele ametikohale. Seda põhjendati majandustegevuse äraviimisega lasteaiast, sest köögid suleti ja laste toitlustamine anti Põltsamaa Halduse korraldada. Et sellega seoses on toidu kvaliteedi ja tervisekaitse nõuetele vastavusega probleeme, on omaette teema.

Helje Tamme räägib, et on pöördunud nõu ja abi saamiseks ka juristide poole ning saanud vastuseks, et personaliga seotud otsused ongi omavalitsuse pädevuses ja vallajuhtidel on õigus selliseid otsuseid teha. Teisisõnu on kõik JOKK ja seaduse piirides. Küll aga on eetilises ja inimlikus plaanis asjad valesti. „Oleme vastu sellele, kuidas asju tehakse. Jah, ka Tõrukese lasteaias töötasid sügisest kaks rühma ühe õpetajaga, sest uusi inimesi polnud kuskilt võtta. Arvan, et üleminek peakski toimuma järk-järgult loomulikku teed pidi, nii et kellegi lapsehoolduspuhkusele või pensionile minnes tema asemele uut ei võeta. Aga tõmmata joonlauaga vahe vahele: pooled õpetajad saavad tööd ja pooled ei saa, ei ole õige. Siinkandis ei ole ju õpetajal erialast tööd leida – Tartusse on 60, Jõgevale 30 km.“

Helje Tamme enda viimane tööpäev on 31. augustil. 40 aastat tagasi Tõrukese lasteaia rajamise juures olnud ning 38 aastat seda lasteaeda juhtinud direktor läheb pensionile.

Okas on hinges

Õpetajad on nõus toimuvast rääkima üksnes anonüümselt. Põhjuseks tuuakse, et segadust ja pingeid on ümberkorraldustega seoses palju ning oma arvamuse väljaütlemisel võivad olla ettearvamatud tagajärjed. Tööl on aga vaja käia, et leib lauale saada, arved maksta, lapsed kasvatada-koolitada.

Üks staažikas õpetaja räägib, kuidas pakkus end ise abiõpetajaks, et saaks jääda oma rühma, sest on laste, vanemate ja kolleegidega kokku kasvanud. „Leppisime paarilisega kokku, et kuna tal on rohkem pensionini aega, saab tema õpetajakoha. Õpetajaid, kes suutsid kokku leppida, oli veel. Kõigis rühmades see ei õnnestunud. Kes see ikka tahab väiksema palga peale minna! Ma ei salga, et ka mul on okas hinges. Mitte isegi niivõrd 200 euro võrra väiksema palga, kuivõrd ebaõiglase kohtlemise pärast. Meile öeldakse, et muudatust on vaja hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Kas praegu on siis kvaliteet halb? Lapsed on kooliks ette valmistatud, rühmas on head suhted. Lehes kirjutatakse, et Põltsamaa vald tegi haridusreformi ära, aga seda, kuidas seda tehti, ei küsita.“

Õpetajate sõnul teebki suhtumine nende töösse kõige rohkem haiget. „Olen lasteaiaõpetajaks õppinud, 30 aastat selles ametis töötanud, aga nüüd olen sama pulga peal inimesega, kellel on lapsehoidja paberid ja pooleaastane töökogemus. See on väga häiriv ja solvav,“ räägib teine õpetaja, kes samuti alustab sügisest abiõpetajana. „Uus direktor kutsus inimesed enda juurde ja vestles igaühega 20 minutit. Kas nii tähtsa otsuse tegemiseks sellest tõesti piisab? Keegi meist ei saanud aru, mille alusel valik tehti, sest õpetajate tööga rühmas keegi tutvumas ei käinud.“

Õpetaja lisab, et hakkab koos töötama kolleegiga, kellega tal on ühesugune haridus, staaž, vanus. „Tunnen end alaväärsena ega kujuta ette, kuidas me tööle hakkame! Kahtlen üha rohkem, kas ma seda tööd üldse teha tahan. Kui mul oleks kuhugi minna, läheksin kohe ära. Samas, kui ma nüüd lasteaiaukse enda järel päriselt kinni panen, siis oma erialal ma siin piirkonnas enam tööd ei leia. Põltsamaa vallas ongi nüüd üks suur lasteaed.“

Mida see paremaks muudab?

Kolmas õpetaja tunnistab, et otsustas juba enne vestlusele minekut lahkuda lasteaiast, kui talle õpetajakohta ei pakuta. Õnneks nii ei läinud. „Arutasime oma paarilisega, et me kumbki ei kujuta edasist koostööd nii ette, et üks meist on abiõpetaja. Oleme aastaid võrdsetel alustel töötanud, muutus olnuks liiga järsk. Lihtsam oleks uutmoodi töökorraldusega alustada uues kohas, aga niiviisi vägisi seda tööd teistmoodi tegema hakata on keeruline. Saan abiõpetajaks väga tugeva õpetaja ega kujuta ette, kuidas meie koostöö laabub. Ehkki oleme 30 aastat ühes majas töötanud ja hästi läbi saanud, ei tähenda see veel, et sobime koos töötama. Arvan sedagi, et kuna töö on sisuliselt sama, võiks abiõpetajal kasvõi töötunde ja puhkust olla õpetajaga võrdselt.“ 

Ka lapsevanemad leiavad, et õpetajatele on liiga tehtud. Lasteaedade ühendamine ja ühe juhtimise alla viimine on nende hinnangul mõistlik, aga töökorralduse puhul oleks võinud valida paindlikuma lahenduse. „Miks oli vaja töökorraldust nui neljaks kohe praegu muuta, kui Põltsamaa kaks lasteaeda töötavad veel mõnda aega eraldi majades? Kui muutus oleks kaasnenud uude majja kolimisega, oleks see olnud valutum,“ leiab üks ema. „Arvestades, et õpetajad on väga pikka aega töötanud ja Põltsamaal on nende kodu, oleks olnud õige ja inimlik lasta neil oma töö väärikalt lõpule viia ja minna rühmades uuele süsteemile üle järk-järgult. Mina ei näe, et praegune otsus oleks tehtud laste huvides, samuti on väheusutav, et see märkimisväärset kokkuhoidu annab. Miks seda siis tehakse ja mida see paremaks muudab?“


Milline on lasteaia hoolekogu seisukoht?

Taimi Rao, Tõrukese lasteaia hoolekogu esimees:

Hoolekogu on püüdnud protsessides kaasa rääkida, aga vallavalitsusest tuleb ilmselgeid signaale, et koostöö meiega ei ole teretulnud ja meie ettepanekutega ei taheta arvestada.

Sügisel küsis valla hariduskomisjon hoolekogude arvamust haridusreformi kohta. Jälgisin tähelepanelikult lasteaedade hoolekogude vastuseid. Valdav arvamus oli, et üleminekut 1+1+1-mudelile ei soovita. Tõrukese lasteaia hoolekogu tegi ettepaneku jätta uue direktori otsustada, millist mudelit ta eri õppekohtades rakendab.

Kuu aega tagasi, kui hoolekogude esimehed kutsuti hariduskomisjoniga kohtuma, küsisin, miks meie ettepanekuga ei arvestatud. Vastus oli lühike: arutelude käigus jõudsime sellise tulemuseni.

Oleme küsinud nii asevallavanemalt kui ka haridusosakonna juhatajalt, millist kokkuhoidu kogu see õpetajate väntsutamine ja ümberkorraldamine annab, aga jutt on ümmargune, tulude-kulude analüüsi ega konkreetseid numbreid keegi välja toonud ei ole. Samuti on raske mõista, kuidas õppe-kasvatustöö kvaliteet sellest paraneb.

Tekib küsimus, mis mõte on üldse lasteaia hoolekogudel, kui neid kuulda ei võeta. Miks me raiskame oma aega, et tulla kokku, kujundada seisukohti, ettepanekuid teha. Ma ei ole näinud inimeste suhtes hoolimatumat vallavõimu, kui on praegu Põltsamaal. Juhid ei kuula ega kaasa inimesi, otsused võetakse vastu väikeses ringis ja tehakse lihtsalt teatavaks.

See, kui õpetajatega käitutakse stiilis „kui ei sobi, hakka astuma“, näitab, et nende tööd ei väärtustata. Suur probleem ongi üleolev suhtumine inimestesse.

Õpetajad ega lapsevanemad ei tea veel täpselt, kuidas sügisel töö rühmades toimuma hakkab.

Hoolekogu on 17. juuniks leppinud kokku kohtumise uue direktoriga, sest meil on tõsine mure, kuidas nii suures mahus vähendatud personaliga sügisel toime tullakse.



Küsisime ka valla hariduselu korraldajatelt, kuidas lasteaiaõpetajaid puudutavad otsused tehti ja millest need lähtusid. Otsustajate vaatepunkt erineb kardinaalselt õpetajate ja lapsevanemate omast. See põhineb juhtimise teooriatel, praktikatel, teaduskirjandusel, ekspertarvamustel, arvutustel ja analüüsidel ning emotsioonidele seal kohta ei ole.


Põltsamaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters: „Meie näeme laiemat pilti, kui seest paistab“

Silja Peters, miks on vaja rühmades, kus on kaks kvalifikatsioonile vastavat õpetajat, minna üle 1+1+1-süsteemile?

Valla haridusvõrgu korrastamise otsuses on see ära põhjendatud. Jah, kaks suuremat lasteaeda on töötanud 2+1-süsteemis, ülejäänud lasteaedades on olnud segasüsteemid. See oli vaja ära ühtlustada.

Kas see oli üksmeelne otsus?

Volikogu poolt jah. Arutluste käigus oli mitmesuguseid arvamusi. See ei ole otsus, mille pärast jääksid lapsed õpetamata. Me ei tee asju õpetajate ega vanemate pärast, vaid peame vaatama, et lapsed ei kannataks. Paraku võivad nad kannatada kibestunud töötajate pärast, kui täiskasvanud inimesed ei suuda oma emotsioone maha suruda. Kõige raskem ongi olnud inimestele selgeks teha, et meie näeme kogu pilti laiemalt ja teisiti, kui seest paistab, ning vahel peab ka raskeid ja valusaid otsuseid tegema.

Õpetajad küsivad, miks pidi toimiva süsteemi ära lõhkuma.

100% toimivat süsteemi ju ei olnud. Praegu üritamegi eri asutustes süsteemid ühtemoodi tööle panna. Selline oli otsus, me ei jätnud erandeid.

Miks ei oleks võinud erandeid jätta?

Aga miks me oleksime pidanud?

Et paindlikumalt õpetajatega arvestada.

Mõtleme lapse poole pealt. 1+1+1-süsteemi on Eestis rakendatud. Oleme maad kuulanud ja teame, et see toimib, meeskond jääb ikka kolmeliikmeliseks.

Kuidas võeti vastu otsus, kes saab õpetaja-, kes abiõpetaja koha?

26. aprillist võtsime konkursi korras tööle uue Põltsamaa valla lasteaia direktori. Tema tegi selle valiku pärast töövestlusi töötajatega. Seda peab temalt küsima.

Kas olete nõus, et pealesunnitud valikuga on õpetajatele liiga tehtud?

See oli kokkulepe. Iga õpetaja kirjutas sellele ise alla, keegi ei sundinud kedagi. Oli ka neid, kes otsustasid lahkuda, sest neile see variant ei sobinud. Need kõik on lihtsalt emotsioonid. Otsused on tehtud. Vallavolikogu seda otsust enam ei muuda.


Põltsamaa valla lasteaia direktor Annika Madisson: „Lähtusin personalivalikul sellest, mis paneb õpetaja silmad särama“

Annika Madisson, mille põhjal te otsustasite, kes saab õpetaja-, kes abiõpetaja koha?

Eelnevalt oli tehtud õpetajatest ülevaade, kus oli kirjas igaühe haridus, staaž ja töökogemus, mida ma arvestasin. Esimene valikukriteerium oligi haridus. Kõik magistriharidusega õpetajad said õpetajana jätkata, edasi juba bakalaureuseharidusega õpetajad jne. Teise kriteeriumina oli olulisel kohal vestlus. Lähtusin sellest, kuidas õpetaja töövestlusel endast ja oma tööst rääkida oskas, mida ta rühmas lastega teeb, kuidas oma tööd organiseerib, mis ta silmad särama paneb.

Kas käisite ka rühmas tegevusi vaatamas?

Ei käinud. Aga ükski tööandja ei käigi inimest tema eelmisel töökohal vaatamas.

Õpetajad ütlevad, et vestlus kestis paarkümmend minutit. Peate olema väga hea inimesetundja, et nii lühikese ajaga otsus teha.

Töövestlust võib pidada ka mitu tundi, aga ka see ei pruugi anda kindlat teadmist, millised oskused inimesel on.

Kas võis juhtuda, et mõne tagasihoidlikuma inimese suhtes, kelle silmad nii palju ei säranud, tegite vale otsuse?

Võis muidugi. Eks iga muutus teeb ärevaks. Kui inimene ei ole valmis uuendusi – kas siis uusi metoodikaid või teistmoodi õppekorraldust – vastu võtma, muudab see teda veel ärevamaks. Mõnega läks jutt ka pikemaks, kuni ühel hetkel ta avanes. Vestlusel küsisin ka, kes soovib kellega koos jätkata, ja arvestasin sellega.

Kõik kvalifikatsioonile vastavad õpetajad siiski õpetajana jätkata ei saanud.

Jah, haridusvõrgu korrastamise kavast lähtuvalt olid arvud ette antud. Oli õpetajaid, kes tahtsidki minna pensionile, mõni arvas, et ei saa tervise tõttu õpetajaametis hakkama. Mõni tundis, et ei tule toime kiiresti muutuvate nõudmistega või ei valda piisavalt arvutit, ning valis ise abiõpetaja koha. Kõik said tööd, kes soovisid.


Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm: „Tegu oli tulevikku vaatava otsusega“

Karro Külanurm, kas arutelude käigus tegi keegi ka ettepaneku jätkata osas rühmades kahe õpetaja süsteemiga?

Loomulikult, ettepanekuid tehti palju ja erinevaid. See ettepanek lükati tagasi, sest valla lasteaedade töökorraldus vajas ühtlustamist. Praegu on kasutusel 2+1-, 1+2-, 1+1+1- ja isegi 1+1-mudel. Seda oli vaja muuta, et sarnast tööd tegevate inimeste tööülesanded oleksid võrreldavad. Sama puudutab tugispetsialiste, kelle töö on samuti mitmel eri moel korraldatud. Valla kodulehel on otsuse seletuskirjas välja toodud, kuidas 1+1+1-valikuni jõuti. Seda ei mõelnud välja ametnikud ega poliitikud – see on avatud ja kaasava protsessi tulemus, kuhu oli kaasatud ka ekspert konsultatsiooniettevõttest.

Haridusvõrku muutmata ei oleks saanud eelnõus seatud eesmärke täita. 1+1+1-süsteemi positiivse poolena toodi välja, et meeskonnas on paigas täpsed rollid ja vastutus, mis toetab paremini lapse arengut. Tööd koordineerib juhtõpetaja, tänu millele tekib ühtne ja tugev meeskond ning õppe-kasvatustöö on tulemuslikum. Üks aspekt muudatuste läbiviimiseks oli mõistagi majanduslik pool: kuidas maksta väärilist tasu õpetajatele, tugispetsialistidele, teistele haridustöötajatele. Ei ole saladus, et lähiaastatel suundub suur hulk õpetajaid pensionipõlve nautima. Seega oli tegu ka tulevikku vaatava otsusega. Kuna õpetaja eriala ei ole noorte seas kuigi populaarne, oli vaja süsteem üle vaadata ka selleks, et palka tõsta.

Kas kahe õpetajaga rühmades on töö halvemini korraldatud?

Ma ei ole seda väitnud. Aga igal pool see meeskond kahjuks hästi ei toiminud. Olen üpris kindel, et ka 2+1-mudeli puhul oli üks õpetaja see, kes juhtis ja vastutas rohkem kui teine.

Miks te nii arvate? Õpetajad rääkisid, et viimasel neljal aastal ei ole keegi käinud rühmas nende tööd vaatamas.

Ma ei taha sellega nõustuda. Haridusvõrgu korrastamise juures on olnud kõik haridusasutuste juhid, vähemalt kord kuus toimusid koosolekud, kus me jagasime infot ja asju arutasime. Õpetaja, abiõpetaja ja õpetaja abi ametijuhendid valmistasimegi ette koostöös praeguste juhtidega. Ka hariduskomisjoni kuulub mitmesuguse taustaga haridusinimesi, kelle ekspertteadmised on kasuks tulnud.

Pühendunud lasteaiaõpetajaid otsitakse igal pool tikutulega, teil jääb neid üle. Kas nende abiõpetajaks määramine ei tundu pillamisena?

Kõik, kes avaldasid soovi tööd jätkata, said selleks võimaluse. Pealegi pandi kõigi töötajate eelistused eelnevalt kirja. Oli ka neid õpetajaid, kes ei tahtnud võtta juhtiva pedagoogi vastutust.

Oli ka neid, kes pidid mitte oma soovil võtma vastu abiõpetaja koha.

Aga tingimused on ju tööandja ja töötaja läbi rääkida! Ei ole saladus, et mitu õpetajat avaldas soovi koostööd mitte jätkata, mis on enne uut õppeaastat täiesti normaalne protsess.

Kui palju tehtud otsus kokkuhoidu annab?

Volikogu otsuse seletuskirjas on arvutused välja toodud. Juhtimise, administratiivtöö ja õpetamise puhul kokku räägiti umbes 150 000 euro suurusest kokkuhoiust.

Kas ei oleks võinud 1+1+1-mudelile üle minna järk-järgult rühma kaupa, põhimõttel, et kui üks õpetaja rühmast lahkub, sinna enam teist ei võeta.

Ma ei mäleta, kas selline ettepanek tehti. Arvan, et mingitel koosolekutel võis see suuliselt arutusel olla. Ei saa olla kindel, et ka sellisel juhul oleksid kõik rahul olnud. Ilmselgelt ei ole ühelgi uuendusel kõigi toetust. Kui pikki aastaid on harjutud midagi ühtmoodi tegema, tekitavad uuendused-muudatused esimese hooga vastuseisu. See on normaalne.

Kas mõtlesite sellele, et inimesed saavad haiget?

Saan aru, et emotsionaalselt ongi raske. Samas, kui ajagraafikut vaadata, on haridusvõrgu ühtlustamine Põltsamaa vallas olnud teada juba 2017. aastast, mil hakkas kehtima ühinemisleping.


2 kommentaari teemale “Haridusreformist Põltsamaal. Emotsionaalselt ja lasteaiaõpetajate poolelt vaadates”

  1. Õpetaja ütleb:

    Meid on ootamas sama tee.
    Küsimusele, kuidas lapse hariduse seisukohast on kasulikum üks haritud õpetaja pluss kaks keskharidusega töötajat kui kaks pedagoogi ja üks abi, ei saanudki vastust.
    Millal seda rühma meeskonna koostööd organiseeritakse, ka ei osatud vastata.
    Kus on täpsed ametijuhendid? Pole olemas.
    Kuidas oskab arengu jälgimisel ja hindamisel kaasa rääkida hariduseta inimene? Eks õpetaja õpetagu.
    Miks ei võinud ühtlustada valemi järgi 2+1 ja ergutada noori kõrgharidust omandama?
    Kokkuvõtteks ei olegi muud öelda, kui 150 000 pluss “haridusreform tehtud”. Eks see kaalub kõik üles. Väljastpoolt laiema pildi vaatamise kõrval võiks ametnikud süveneda ka asja seestpoolt vaatamisse ja kuulata neid, kes seda tunnevad.

  2. vaatleja ütleb:

    Arvatav kokkuhoid kaalub kõik üles. Ei huvita inimeste emotsioonid ega kogenud õpetajate arvamused. Ja tõesti, pole ju välja töötatud 1+1+1 süsteemi
    töötamise metoodika, sellega toimetatakse igal pool erinevalt- kus on see ühtlustamine. Mõned haridusjuhid tahavad lihtsalt silma paista- no esimestena ja aktiivselt haridusreformi läbi viimas. Oleks aga palju tähtsamaid külgi selle reformi juures kui see, et loopida kogemustega õpetajaid üle parda!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!