KOOLIVÕRK. Harjumaa – hoogsalt korrastatud koolivõrgu suunas (2): Harjumaal õpib pea pool Eesti lastest

HARJUMAA KOOLIVÕRK: Suur osa naaberomavalitsuste õpilastest käib Tallinnas koolis, selle põhjused on erinevad.

Koolivõrgu sarja eelmises osas (28.05) oli juttu sellest, et Harjumaa õpilaste arv on viimasel kümnel aastal järjepidevalt kasvanud. Praegu käib Harjumaa üldhariduskoolides ligi 20 000 last rohkem kui kümne aasta eest ja prognoosida võib kasvu jätku.

Kui 2005. aastal moodustasid Harjumaa õpilased kõigist Eesti õpilastest 36%, siis praeguseks käivad ligi pooled Eesti õpilased koolis Harjumaal. Kui vaadata aga koolide arvu, asub Harjumaal 28% kõigist üldhariduskoolidest.

Veel saime teada, et Viimsis on sündimas hariduskonsortsium, Harkus hariduslinnak; Sakus on jätkuvalt puudus koolikohtadest, samas kui Loksa koolides on õpilase kohta palju ruumi; Kehras ja Maardus on vaekausil gümnaasiumihariduse tulevik, Jõelähtmes aga oodatakse koduvalla õpilasi õppima kodulähedastesse koolidesse. Liigume Harjumaal edasi …

Rae vald

Andmed kajastavad kolme viimase õppeaasta keskmist. Allikas: EHIS

Peaaegu pooled Rae valla õpetajatest on nooremad kui 40, kuid mündi teine pool on, et kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on seal üsna kõrge – kvalifikatsiooninõuetele vastab umbes kolm õpetajat neljast. Viimase viie aasta jooksul on Rae vald ehitanud Peetri piirkonda kaks suurt põhikooli: 2016. aastal avati 649 kohaga Järveküla ja 2020. aastal 864 kohaga Kindluse kool.

Rae vallas Jüris alustab 2023. a tegevust 540 õppekohaga riigigümnaasium.

Mida riigigümnaasium endaga kaasa toob?

Rae valla hariduse peaspetsialist Marju Randlepp:

Rae valla jaoks on kõige positiivsem aspekt see, et valla koolivõrk saab juurde põhikoolikohti, millest on Jüri piirkonnas juba praegu vajaka. Praegu õpib algselt 1204 õpilase jaoks loodud Jüri gümnaasiumis 1284 õpilast ning järgmisel õppeaastal kasvab õppurite arv seal üle 1300.

Riigigümnaasiumi loomine rikastab Rae valla hariduselu ning toob lisaväärtust Jüri alevikku ja Rae valda laiemalt, luues eeldused lõimitud tegevustega multifunktsionaalse hariduslinnaku kujunemiseks riigi, KOV-i ja eraettevõtete koostöös.

Rae vallavalitsus rajab riigigümnaasiumi juurde spordikeskuse, kõrvale ehitatakse päästeameti hoonete kompleks, kooli lähedusse luuakse koos erasektoriga reketlonihall, lähedal on tulevane põhikool, huvialakool, raamatukogu, terviserajad, tehnopark. Mitmekülgne tegevuskeskkond annab koolile laialdased võimalused rakendada seda õppekava kujundamisel ja õppimise sidumisel igapäevaeluga koos eri osapooltega.

Oleme veendunud, et riigigümnaasiumi tulekuga jätkub kvaliteetne haridus, eraldiseisev õppeasutus saab veel rohkem gümnasisti vajadusi arvestada. Riigigümnaasiumid on tegutsenud Eestis pea kümnendi ning nendest on kujunenud innovaatilised ja mainekad haridusasutused. Omavalitsused ei peaks enam kartma oma gümnaasiumide kaotamist, kui tegutsevad riigigümnaasiumid on hästi käivitunud ning koolide loomisel tehakse koostööd ja arvestatakse kohalikke olusid ja vajadusi.

Rae valla seisukohalt on keskhariduse eest vastutuse andmine riigile hea, kuna Eesti kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga omavalitsusena peame pidevalt looma juurde põhikoolikohti ja riigigümnaasiumi tulemisega saame Jüris kooli ruumid anda põhikoolile. Majanduslik kasutegur valla jaoks tekib oma gümnaasiumi pidamise kulude arvelt ning Rae valla noored saavad riigigümnaasiumis kvaliteetse hariduse.

Millised on Rae valla väljakutsed 10–15 aasta perspektiivis põhikoolivõrgu arendamisel?

Peamine väljakutse on jätkuvalt tagada põhikoolikohad. Viimase viie aasta jooksul on Rae vald ehitanud Peetri piirkonda kaks suurt põhikooli: 2016. avati 649 kohaga Järveküla ja 2020. alustas tegevust 864 kohaga Kindluse kool. Rahvastikuregistri andmete põhjal on Rae vallas juba kolme aasta pärast taas põhikoolikohti puudu ning nõudluse kõrghetkel, järgmise kümnendi vahetuse paiku on Peetri kandis puudu ca 500 koolikohta.

Kui Jüri piirkonnas pakub alates 2023. a põhikoolikohtade puudusele leevendust Jüri gümnaasiumis vabanev gümnaasiumiosa, siis Peetri piirkonda uue põhikooli rajamist või mõne olemasoleva kooli laiendamist tuleb peagi kavandama hakata.

Suur väljakutse põhikoolivõrgu arendamisel on haridusliku erivajadusega õpilastele õppimisvõimaluste loomine. Oleme alustanud koostööd Kiili, Raasiku, Jõelähtme ja Kose vallaga piirkondliku õppe- ja nõustamiskeskuse loomiseks.

Leidub ka õpilasi, kes tavakoolis õppida ei saa ja kellel praegu õppimisvõimalus Rae vallas puudub. Meie vallas on lapsi, kes õpivad erakoolis või teise omavalitsuse haridusasutuses. Oleme koostöös teiste omavalitsustega seadnud eesmärgiks tagada lähiaastatel piirkonnas soovijatele toimetuleku ja hooldusõppe teenus.

Lisaks põhikoolivõrgule on jätkuvalt väljakutse gümnaasiumiealiste noorte muud haridusvõimalused, kuna 540 kohaga riigigümnaasium paraku kõiki soovijaid vastu võtta ei suuda. Kui Rae gümnaasiumi valmimise ajaks on gümnaasiumiealisi noori Rae vallas praegustel andmetel 960, siis juba kümme aastat pärast riigigümnaasiumi avamist kasvab Rae vallas gümnaasiumiealiste arv 1400 nooreni. See tähendab, et kõigi eelduste järgi soovib ainuüksi Rae valla noorte seas gümnaasiumiharidust omandada ca 1000 õpilast, kellele lisanduvad veel Raasiku, Kiili, Kose jt piirkonna noored.

Alternatiivne lahendus on Tallinnasse rajatavad riigigümnaasiumid. Siiski otsib Rae vald ka teisi võimalusi jätkata haridusteed pärast põhikooli lõppu ning arvestades Rae vallas olemasolevat suurepärast ettevõtluskeskkonda, on kutsehariduse toomine valda tulevikus teretulnud lahendus.

Kose vald

Kose valla hariduselu nõrgad küljed on seotud elanike arvu vähenemisega. Valla puudulik eelarve ei võimalda hariduse tugisüsteemis vajalikke sotsiaalpedagooge ja muud vajalikku personali palgata. Investeeringuid ruumide kordategemiseks vajavad kõik valla koolid. Kuigi rahvastiku arv mõnes piirkonnas kahaneb, ei nähta veel ette muutusi koolivõrgus.

Mida mõtlete korrastatud ja mitmekesise koolivõrgu all? Milliseid tegevusi on selleks kavandanud?

Kose valla abivallavanem hariduse ja kultuuri alal Kadri Tiis:

Haridusvaldkonna arendamisel oleme lähtunud printsiibist, et heal tasemel alus- ja põhiharidus ning mitteformaalse õppe võimalused on ka tulevikus kättesaadavad kõigis valla suuremates keskustes. Ajaliselt tähendab see, et vastavad teenused peavad olema ühistranspordiga liikudes maksimaalselt 30-minutilise teekonna kaugusel valla igast punktist.

Haridusvõrgu korrastamisel nägime ette erikoolina tegutsenud Kosejõe kooli sulgemise ning Kose gümnaasiumi juurde tugikeskuse väljaarendamise. Selle tarbeks laiendasime Kose algklasside maja väikeklasside mahutamiseks ning rajasime ruumid tugikeskusele. Jätkame olemasolevate hoonete ja ruumide täiustamist ja kohandamist nüüdisaegseteks õpikeskkondadeks, sh mitteformaalsed keskkonnad.

Kiili vallas ja Kose vallas on õpilasi ühepalju, aga pinda on Kosel pea kolm korda rohkem kui Kiilis …

Keskmiselt on Kose valla koolides katusealust netopinda õpilase kohta 13 ruutmeetrit, mis on suhteliselt lähedal HTM-is välja töötatud pinnanormidele. Pinnanormatiivide vähendamiseks ei piisa õppeastmete sulgemisest, vaid tuleb sulgeda õppeasutusi, et number väheneks. See läheb aga vastuollu kodulähedase põhikooli kontseptsiooniga. Samuti ei saa arvestamata jätta, et valla pindala on radikaalseks koolivõrgu optimeerimiseks küllaltki suur. Seega on hinnang investeeringute ja ülalpidamise mõttes negatiivne, aga meie laste jaoks ju positiivne – koolimajades on ruumi ja õhku.

Hariduse arengukava on teil koostatud 2040., valla arengukava aga 2025. aastani. Kas omavalitsusel on mõistlik hariduse arengukava tegevusi planeerida pikemaks perioodiks kui KOV-i arengukava? Või on see arengukava pigem taustaprognoos, mis annab suunad teenusevajaduse prognoosimiseks?

Arengukava esmane eesmärk oli koostada koolivõrgu arengukava aastani, mis hõlmaks vallas pakutavat alus-, üld- ja huviharidust ning oleks aluseks valdkonna pikaajalisele planeerimisele ning teenusevajaduse prognoosimisele. Protsessi käigus koostati valla pikaajaline rahvastikuprognoos, tehti küsitlus vallaelanike ootuste ja soovide väljaselgitamiseks, koostati haridusvaldkonna strateegia koos tegevuskavaga. Arengukava suundade puhul võeti arvesse ka laiemaid haridussuundumusi, sh riikliku haridus- ja teadusstrateegia 2035 materjale.

Prognoosistsenaariumite koostamiseks olete kasutanud tarkvarapaketti Spectrum v 5.71. Millised on prognoosi põhjal põhilised järeldused?

Prognoos on koostatud aastateks 2019–2040, mis demograafilisel ajaskaalal vastab enam kui ühe põlvkonna pikkusele vaatele. Kuni 16-aastasel perioodil on rahvastikuarengute peamised mõjutajad rändeprotsessid, seejärel aga eelkõige soo- ja vanuskoosseis ning sündimus- ja suremuskäitumine. Milliseks reaalsuses rahvastiku dünaamika esimesel prognoosipoolel kujuneb, sõltub seega peamiselt lähituleviku rändekäitumisest.

Kose valla rahvaarv on olnud stabiilne, suuri kõikumisi pole analüüsi aluseks olnud perioodil 2014–2018 toimunud ega toimu tõenäoliselt ka lähitulevikus. Seega saab teenuste pakkumisel lähtuda rahvastiku praegusest vanuskoosseisust ning selle prognoositavatest muudatustest, märkimisväärset sisse- või väljarännet pole vähemalt lähimas perspektiivis ette näha.

Praegu saame aga tõdeda, et kahe aasta tagused prognoosid on siiski tugevalt mõjutatud tegelikust rändekäitumisest. Kose vald on viimaste aastatega väga kiiresti kasvanud rahvastiku rände arvelt ning see väljendub ka lasteaiakohtade hüppelises nõudluses eriti Kose ja Kose-Uuemõisa teeninduspiirkonnas sõimeealiste laste vanuserühmas.

Keila linn

Keila on hea näide tublist koolivõrgu korrastajast, ühendatud on väiksemad koolid ja lasteaiad. Õppeasutused on koondatud ühtse juhtimise alla. Keila vene õppekeelega kooli tegevus on lõpetatud, tagatud on hariduskorraldus, mille järgi oleks lastel juba lasteaias võimalik õppida eesti keeles ja jätkata eestikeelses koolis.

Keila kool on piirkonna suurim ja Keilal on potentsiaal kujuneda Lääne-Harjumaa põhi- ja gümnaasiumihariduse keskuseks.

Millised on viimaste aastate olulisemad investeeringud Keila haridusvõrku ja mis lähiajal plaanis?

Keila abilinnapea Eike Käsi:

2019. aastal valmis uus lasteaiahoone 200 lapsele, käesoleva aasta sügisel valmib Keila kooli juurdeehitis 20 õppeklassi, söökla ja spordikompleksiga – juurde tuleb ca 4800 ruutmeetrit. Kokku on tehtud viimastel aastatel hoonetesse investeeringuid ca 11 miljoni euro ulatuses, kavandatud on ka tulevikuinvesteeringuid vanade hoonete renoveerimiseks ja nüüdisajastamiseks.

Peale selle on tehtud märkimisväärseid investeeringuid infotehnoloogiasse ja inimeste oskuste arendamisse, rääkimata panustamisest õpetajate ja tugispetsialistide palgafondi. Antud valdkondades jätkuvad investeeringud ka edaspidi.

Märgite linna hariduse visioonis, et Keilal on potentsiaal kujuneda Lääne-Harjumaa hariduskeskuseks põhi- ja gümnaasiumihariduse osas, kuid muutused sõltuvad riigi haridus- ning halduspoliitikast. Mida panete riigile siinkohal südamele?

Keila on olnud, on praegu ja loodetavasti jääb ka tulevikus Lääne-Harjumaa hariduskeskuseks. Keilaga on lähiümbruse valdadel hea transpordiühendus, Keila koolil on hea maine ja pikaaegne kogemus tegelda erivajadustega lastega, kooli tugikeskus tegutseb heas koostöös Keila rehabilitatsioonikeskusega. Õpilaste sisseränne on väljarändest suurem, mis näitab samuti kooli head mainet piirkonnas.

Oma osa on siin kindlasti ka valikute mitmekesisusel gümnaasiumiosas ning heal tasemel huviharidusel, millele pakuvad lisaväärtust Keila noortekeskus, Keila muusikakool ja spordiklubid. Keila kooli gümnaasiumi sisseastumiskatsetel käib teistest koolidest aastas ca 50 õpilast. Kokku soovis sel aastal meie 72 õppekohale õppima asuda 130 õpilast. Siit võib järeldada, et meie õpikeskkonna mõju ei piirdu ainult Keila linnaga.

Millisena näete oma linnas gümnaasiumihariduse tulevikku?

Kohalik omavalitsus koolipidajana peab olulisel määral arvestama riigi hariduspoliitikaga, mis peaks olema üheselt mõistetav ja selge perspektiiviga. Paraku praegu seda öelda ei saa, eriti ses osas, mis puudutab gümnaasiumiharidust. Kui on kindel eesmärk, et kogu gümnaasiumiharidus jääb riigi vastutada, siis on viimane aeg see välja öelda, et saaksime kohapeal otsuseid teha.

Meie kui koolipidaja huvi on jätkata piirkonnas gümnaasiumihariduse andmist, meil on uuenduslikke mõtteid hariduse sisu ja praktiliste väljundite osas, avamaks noorte võimeid ja toetamaks neid viisil, mis lubab parimat toimetulekut järjest keerulisemaks muutuvas maailmas.

Oleme optimistlikud ja usume, et ka aastal 2035 on Keilas võimalik konkurentsivõimelist keskharidust omandada.

Keila kooli direktor Mait Tõitoja tõdeb, et riigil on ikka omad plaanid, kahjuks jääb vahel talupojamõistusest vajaka. Kas vaene läheb reisile? Ei lähe. Aga lapse saatmine 50 km kaugusele riigigümnaasiumisse või kutsekooli nõuab ju väljaminekuid. Kas on uuritud perede kulutusi seoses pereliikme õppimisega kodunt 50 km kaugusel? Antud plaanis ei ole analüüsitud kodude finantsilise võimekuse poolt. Munitsipaalgümnaasiumide sulgemine võib tuua peredele kaasa suuri kulutusi, kui laps tuleb kooli saata 50 km kaugusele gümnaasiumiharidust omandama.

Keila lõpetas vene õppekeelega kooli tegevuse ja tagas hariduskorralduse, kus juba lasteaias on lastel võimalik õppida eesti keeles. Kuidas on vanemad ja lapsed muudatusega rahul, kas üks kool eesti ja vene õppekeelega lastele sobib kogukonnale?

Meie koolivõrgu korrastamise eesmärk oli, et kõikidele lastele, olenemata nende kodukeelest, oleks tagatud võrdsed võimalused haridusvalikute tegemisel, st et keeleoskus ei oleks takistuseks edasiõppimisel ega tööleasumisel. Üleminek eestikeelsele õppele on olnud sujuv, kõik oma kooliteed venekeelses klassis alustanud õpilased saavad samas keeles õpinguid jätkata kuni põhikooli lõpetamiseni. Küll aga hakkavad 1. klassis kõik lapsed õppima eesti keeles ja neile võimaldavad tugispetsialistid igakülgset õpiabi, iga eesti keelest erineva kodukeelega lapse puhul teevad kool ja kodu koostööd, arvestatakse lapse võimeid ja vajadusi.

Ettevalmistused õppimiseks koolis eesti keeles algavad lasteaias, kus on koostatud spetsiaalsed kavad ja õppimine on eakohane ning toetatud mitmesuguste tegevustega, ka õpetajate koolitamisega.

Keila kooli direktor Mait Tõitoja: „Eks iga muudatus nõuab aega kohaneda. Praeguseks saame öelda, et emotsioonid on vaibunud ja tegutseme ühtse koolina. Õpilased on kohanenud hästi, püüame leida rakendust igale õpetajale, kes soovib panustada Keila linna arengusse. Eesti ja vene õppekeelega kooli liitmine liidab kogukonda, mõistame teineteist ning teineteise kultuuri ja tavasid paremini.“  

Raasiku vald

Valla eesmärk on luua keskkond, mis toetab noorte arengut, pakkudes mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. Pärast põhikooli suunduvad noored peamiselt Tallinna ja Jüri gümnaasiumitesse, osa läheb kutseõppeasutustesse.

Millised on teie haridusvõrgu põhilised kitsaskohad?

Raasiku valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja:

Hoolimata sellest, et nii Raasiku kui Aruküla koolile on tehtud juurdeehitised, ja sugugi mitte ammu, jäävad majad kitsaks, et pakkuda lastele ja õpetajatele tänapäevases mõistes head keskkonda. Raasiku koolis on vaja klassiruumina kasutusele võtta ka raamatukogu ruum, vahetundidel ei ole lastel kuskil olla, kitsikus seab piirid rühmades õppimisele jne.

Kuhu teie valla põhikoolilõpetajad peamiselt gümnaasiumi suunduvad?

Peamiselt suunduvad koolilõpetajad edasi gümnaasiumi Tallinnas ja Jüris, mujale väga üksikud. Omajagu on ka neid, kes lähevad otse kutsekooli.

Kas ja kuidas toimub koostöö vallas tegutseva erakooliga (Aruküla Vaba Waldorfkooliga) õppekohtade planeerimisel?

Õppekohtade planeerimisel Aruküla Vaba Waldorfkooliga süsteemset koostööd ei ole. Waldorfkooli pakutav alternatiiv koolivalikul on KOV-i jaoks väga oluline ja see on ka paljude uute elanike jaoks üks motivaatoritest, miks siia kanti kolida. Vald väga soosib Waldorfi kooli, praeguse seisuga on natuke üle kolmandiku sealsetest õpilastest Raasiku valla lapsed, mis teeb sellest Raasiku valla haridusvõrgu olulise osa.

Kiili vald

Tallinna lähivaldade koolivõrku ei saa vaadata pealinna omast eraldi. Kiili vallast käib Tallinnas koolis üle 150 õpilase ja põhjuseid on väga palju, alates vanemate erisoovidest ja lõpetades laste erivajadustega. See teeb ca 15% kõikidest valla õpilastest, sh õpib gümnasiste Kiili koolis vähem kui Tallinna koolides. Naabervaldade suunas õpiränne aga praktiliselt puudub.

Teil on eesmärk, et gümnaasiumiharidus on tagatud kohapeal. Millisena näete oma valla gümnaasiumihariduse tulevikku?

Kiili vallavanem Aimur Liiva:

Kiilis lõpetab igal aastal põhikooli ligi sada õpilast, seega kasvab lähima paari aasta jooksul gümnaasiumiosa õpilaste arv 150-ni ja kasvaks rohkemgi, aga paraku on piiriks ruumiprogramm ning loomulikult hinnatakse gümnaasiumi vastuvõtul ka õpilaste võimekust.

Riigigümnaasiumid on õige tee, kuid arvestades neis leiduvate kohtade vähesust, on Harjumaal ja Tallinnas vältimatu ka munitsipaalgümnaasiumite olemasolu.

Luigele on plaanis rajada 6-klassiline kool (kui õpilaste arv ületab tuhande piiri). Millal see aset leiab?

Omavalitsus saab investeerida nii palju, kui on võimekust ja riigi seatud reeglid lubavad. Just lõpetasime Kiili kooli juurdeehituse, järgmisena on kavas Vaela lasteaed ja sealt edasi tuleb tõepoolest kaaluda veel ühe kooli ehitamist valla põhjapiirkonda, aga see on realistlik alates 2025.

Statistika näiteb, et Kiili ja Kose vallas on õpilasi sama palju, aga pinda on Kiilis peaaegu kolm korda vähem kui Kose vallas. Kas see on teie hinnangul hea või halb?

Kiili on riigi vaates haridusökonoomiliselt unelmate olukord, kus on kompaktne asustus, väikesed vahemaad ja õpilased käivad ühes koolis. Paraku ei ole seda mudelit võimalik rakendada mujal (sh Kosel), kus vahemaad on oluliselt suuremas ja eri piirkondade identiteet on tihedalt seotud mõne pika ajalooga kooliga.

Kuusalu vald

Kuusalus on neli õpetajat viiest üle 40-aastased. Põhi- ja keskhariduse suuremad väljakutsed on peale selle kvaliteetse ja individuaalset arengut toetava hariduse kättesaadavus, hariduse tugiteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, õppekava ja tervisekaitse nõuetele vastav kaasajastatud õpikeskkond, valla koolid ja lasteaiad haridusuuenduse eestvedajaks Harjumaal ja Eestis, motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad-koolijuhid.

Kuusalu on sulgenud Kolgal gümnaasiumiosa. Millisena näete gümnaasiumihariduse tulevikku oma vallas?

Kuusalu vallavalitsuse juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman:

Gümnaasiumihariduse jätkumine vallas on prioriteet ning uue arengukava algatamine põhines protokollil, kus lepiti kokku gümnaasiumihariduse jätkamine Kuusalu vallas – uus arengukava näeb ette gümnaasiumiõppe säilimise. Kui Kolga kooli gümnaasiumiosa suleti, jäi valda alles Kuusalu keskkooli gümnaasiumiosa. Kaks koolimaja on teineteisest umbes 15 km kaugusel.

Kuusalule lähimad gümnaasiumid asuvad Loksal (Kuusalust ca 30 km), Lool (ca 25 km) ja Kehras (20 km), kuid need ei jää vallaelanike liikumise peamisele suunale – nendele pääseb ühistranspordiga ligi halvasti või ei pääse üldse.

Tallinna gümnaasiumid asuvad enamikust õpilastest enam kui tunniajase bussisõidu kaugusel, mistõttu ei ole Tallinn (vähemalt senini) olnud meie valla õpilastele oluline hariduslik tõmbekeskus. Peame väga oluliseks gümnaasiumiõppe jätkumist Ida-Harjumaal ning teeme omavalitsusena kõik, et meie pakutav gümnaasiumiõpe oleks konkurentsivõimeline ja nüüdisaegne. Oleme oma koolide üle uhked ja loodame, et seda märkavad ka teised.

Lääne-Harju vald

Lääne-Harju vallas on Harjumaa keskmist arvestades algklassides lapsi vähe, samuti on iga gümnaasiumiastme õpetaja kohta poole vähem gümnasiste kui näiteks Saue või Saku vallas. Vald arendab innukalt ja süsteemselt tugiteenuseid. Haridusvaldkonna tugiteenuste pakkumiseks on plaan luua valla haridus- ja sotsiaalvaldkonda teenindav tugikeskus, kuhu on koondunud kõik tugispetsialistid: logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, tugiisikud, psühholoogid, perelepitus- ja nõustamisteenust pakkuvad spetsialistid, paari- ja pereterapeudid.

Visiooni järgi on Lääne-Harju valla lastel võimalik omandada kvaliteetset, kodulähedast ja konkurentsivõimelist alus-, üld- ning huviharidust. Kuidas on lood gümnaasiumiharidusega? Kuidas suhtute riigigümnaasiumi rajamise mõttesse?

Lääne-Harju vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja noorsootööosakonna nõunik Liivi Siim:

Lääne-Harju vallas jätkub gümnaasiumihariduse omandamise võimalus. Pikemas perspektiivis on riigigümnaasiumil siin piirkonnas potentsiaali, sest rahvastik kasvab jõudsalt.

Teil on arengukavas märgitud, et haridusvaldkonna arendamise peamised väljakutsed on seotud vallasisese integreeritud ja optimaalse haridusvõrgustiku tekitamisega ning ühtlaselt kõrge haridusteenuse pakkumisega kogu vallas. Mis siis peamised väljakutsed on? Kas on tellitud analüüs?

Koostatud on Lääne-Harju valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö valdkonna arengukava täitmise raport 2018–2020. Valla suurimad väljakutsed haridusasutustes on ruumipuudus, huvihariduse lõimimine ühtsesse haridusruumi ja liitmõju suurendamine haridusasutuste vahel.

Arendate süsteemselt tugiteenuseid. Kuidas on teil edenenud tugikeskuse loomise projekt?

Lääne-Harju vallas on loodud 2020/2021. õppeaasta algusest neli tugipesa valla eri piirkondadesse: Risti-Padise, Vasalemma-Rummu, Laulasmaa ja Paldiski. 28 tugispetsialisti osutavad teenuseid kooli- ja lasteaiaüleselt ja vajaduspõhiselt. Spetsialistid on koolide ja lasteaedade koosseisus.

Näiteks Vasalemma-Rummu tugipesa alla kuulub 246 last, koolis on 18 tõhustatud ja eritoe õpilast lisaks sellele üldtugi. Asutused tugipesas on Vasalemma põhikool, Rummu Lepatriinu lasteaed, Vasalemma Sajajalgse lasteaed. Personali moodustavad tugiteenuste koordineerija, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, vene logopeed ja psühholoog. Vakantne on eesti logopeedi ametikoht, spetsialistid on ristkasutuses. Asutused on sõlminud koostöölepingu.