Kaugõpe pani kutsekooliõpetajad loovalt mõtlema ja tegutsema

Kaugõppele üleminek muutis palju nii õppimist kui õpetamist igas haridusastmes. Tallinna polütehnikumis suunati kogu koolipere ühtset platvormi kasutama, tehti testpäevi ja õpetajatele koolitusi. Kutseõpetajad nuputasid erialaõppeks uusi lahendusi.

Möödunud aasta märtsis mindi koolides kaugõppele üle peaaegu üleöö: reedel, 13. märtsil lõppes koolipäev õpilastele teadmisega, et nüüd tuleb kõik õppimiseks vajalikud asjad, mida seni koolimajas hoiti, koju viia, sest esmaspäeval enam tundi ei tulda. Järgmisest nädalast algas suur katsetamine koduse digiõppega ning vaid mõnes koolis oli selleks ajaks harjutatud kodust digiõpet. Nüüd, lõppeval kooliaastal, oldi selliseks üleminekuks palju paremini valmis. Kogemusi oli nii õpetajatel kui õpilastel nii üldharidus- kui kutsekoolides.

Kogu kooli tegevus Microsoft Teamsi

Ka Tallinna polütehnikumis oli mullu kevadel enne kaugõppele üleminekut vähe distantsilt õpitud. Kaugõppele üle minnes tuli õpetajatel oma töös kiiresti palju muuta.

2020. aasta kevadel kasutati Tallinna polütehnikumis õppetöö läbiviimisel ja ka tunniplaanide lahendustes palju eri platvorme. „Oli õpetajaid, kes läksid kohe üle vabalt valitud töökeskkonnale, ja neid, kes uppusid e-kirjade tulva,“ kirjeldas olukorda kooli IT- ja telekommunikatsiooni eriala osakonna juhataja Toivo Pärnpuu. „Selge oli, et tuli leida nii õpetajatele kui ka õpilastele sobiv töökeskkond, millele oleks tagatud turvaline ligipääs ja majasisene tugiteenus.“

Kuigi Microsoft Teamsi kasutamist töökeskkonnana soovitati õpetajatele juba esimesest distantsõppe päevast, pidasid mitmed neist esialgu vajalikuks proovida meedias enam tähelepanu saanud lahendusi. Pärnpuu hinnangul oli selline keskkondade paljusus õpilastele koormav ja tekitas neis segadust.

Koolis peeti õigeks suunata õpetajaid ja õpilasi kasutama Microsoft Teamsi nii videokõnede tegemiseks kui ka klassitöö korraldamiseks. Pärnpuu sõnul otsustati selle keskkonna kasuks ennekõike seetõttu, et koolipere on olnud Office 365 kasutaja juba üle kümne aasta, kogemused olid olemas, kõigil kasutajatel ka hariduspakett ja lisateenused, mistõttu kolmandate osapoolte lahendusi juurde hankida ja litsentseerida ei olnud mõistlik nii majanduslikus kui ka tugiteenuse osutamise mõttes.

Sel õppeaastal läkski Tallinna polütehnikumi õpe üle Microsoft Teamsi. Kuidas üle mindi, seda tutvustas IT ja telekommunikatsiooni eriala osakonna juhataja Toivo Pärnpuu. „Lõppevasse õppeaastasse jääval distantsõppe perioodil jätkati õppetööd tunniplaani järgi, kuid üle kooli kasutati selleks nüüd Microsoft Teamsi. Kõigil meie õpilastel ja õpetajatel on Microsoft 365 konto, mistõttu oli see koostööplatvormina kõige kiirem võimalus,“ selgitas Pärnpuu valitud platvormi eeliseid.

Harjutuspäevad õppeaasta algul

Kuna praeguse õppeaasta algul hakkasid pärgviirusesse nakatumise arvud kasvama, hakati Tallinna polütehnikumis õppeaasta alguses läbi viima testpäevi, kus osa õpperühmi oli koolis ja osa kodus. Õpetajad pidi operatiivselt keskkonda vahetama, sest tunnid võisid toimuda nii auditooriumis kui ka kodus.

„Omamoodi planeerimata testpäevadeks võis pidada ka neid, kus üks osapooltest tuli suunata eneseisolatsiooni ja teine jäi kooli,“ kirjeldas Pärnpuu kaugõppeks harjutamist. Kui eneseisolatsioonis oli õpetaja, tuli õpperühma koolis täiendavalt toetada, näiteks võimaldada sissepääsu klassiruumi ja töötavat tehnikat, et õpilased näeksid õpetajat ja vastupidi. See tõi kaasa suurenenud vajaduse soetada tehnilisi vahendeid. „Viimase aasta jooksul õppisime, et tuleb paindlikult mõelda ja operatiivselt reageerida,“ tõdes Pärnpuu.

Koolisisene Teamsi tugimeeskond alustas õppeaasta alguses kontaktkoolitusi õpetajatele ja seejärel jätkus töö individuaalse nõustamise vormis. Käesoleva aasta sügisest nähakse ette juba süsteemsemat Teamsi koolitust ka kõigile esmakursuslastele. „Teamsi tunnis osaleda on lihtne, kuid Teamsi kõigi võimaluste kasutusele võtmine ja kasutajaharjumuste süvendamine vajab süsteemset lähenemist ning igapäevast praktiseerimist,“ avaldas Pärnpuu arvamust.

Kutseõpetajate kõrval hakkasid Teamsi kasutama ka üldharidusainete õpetajad. „Teamsi haridusversioonil on ülesannete moodul, mis sisaldab ülesannete jaotamist, hindamist ja tagasisidestamist ning samal ajal ka kiiret suhtlust ja infovahetust,“ tutvustas Pärnpuu Teamsi eeliseid. „Kokkuvõttes võib öelda, et haridusasutustele suunatud Teams sisaldab nii õppetööd toetavaid lisamooduleid kui ka teisi lahendusi, mis on olemas äriettevõtetele suunatud pakettides.“

Lisaks õppetööle toimuvad Tallinna polütehnikumis Teamsis töökoosolekud, töörühmade dokumendihaldus, täiendkoolitused ja lastevanemate kool.

Pärnpuu sõnutsi on kõigil polütehnikumi õpetajatel võimalik saada enda kasutusse nüüdisaegsed tehnilised vahendid, alates sülearvutitest kuni kaamerate, mikrofonide, graafikalaudade, dokumendikaamerate ja muu vajalikuni, lähtudes õpetatavast ainest. Kui kaamera ja mikrofon olid kaugõppe ajal õpetaja igapäevased kaaslased, siis näiteks dokumendikaamera kogus populaarsust ennekõike üldharidusainete õpetajate seas.

Müüriladumine Lego eeskujul

Distantsõpe seadis õpetajate ette kohustuse leida huvitavaid ülesandeid, mida seostada praktilise mooduliga, mille kaudu õpilased saavutaksid vajalikke õpiväljundeid.

Mida teha, kui õppekavas on praktiline müürimoodul ja õpilased on kaugõppel? Tallinna ehituskooli erialaõpetaja Mikk Mänd nuputas juba enne kaugõppele minekut möödunud kevadel, kuidas näidata õpilastele müüriseotisi Lego klotsidega. See idee tekkis tal kodus, vaadates tütreid Lego klotsidega mängimas.

„Eelmine kevad oli väga ärev aeg. Päeva pealt pidi hakkama mõtlema, kuidas saavutada õpiväljundeid distantsilt,“ meenutas Mikk Mänd. „Mina lõin kiiresti e-kursuse, kuhu koondasin kõik õppematerjalid ja -ülesanded.“ Õpetaja selgitas, et tema loodud müüriladumise ülesanne aitas saavutada õpiväljundid, mis olid seotud joonise lugemise ja mõõdistustöödega. „Ega müüri ladumist ikka distantsilt ei õpeta, on vaja autentset keskkonda ja materjale,“ sõnas õpetaja. Mikk Mänd pälvis oma müüritööde digitunniga kevadel 2020 konkursil „#Distantsõpe igas koolis“ HITSA auhinna.

Tunnustuse võitnud ülesanne oli mõeldud esimese kursuse õpilastele. Ehituse eriala õpetaja selgitas, et ülesande loomise eel tuli välja selgitada, kas kõigil õpilastel on võimalik arvutis töötada ja kas selleks tööks vajalik programm käivitub kõigi arvutites. „Hakkama said kõik ja huvitav oli ka,“ tõdes õpetaja ja lisas, et kolm päeva oli piisav aeg ülesande lahendamiseks. Õpilased pidid õppematerjalid iseseisvalt läbi töötama. Zoomi konsultatsioonid toetasid õppimist ja proovile pandi nii õpetaja kui õpilaste digipädevus. 

Sel õppeaastal oli olukord kaugõppimise ajal teistsugune kui mullu – kõik praktikamoodulid võeti läbi koolis, õpirühmad olid jagatud väiksemateks gruppideks ja järgiti kõiki ohutusnõudeid: kanti maski, desinfitseeriti käsi ja tuulutati ruume. „Õnneks saime selle ülesandega hakkama,“ nentis õpetaja ja tunnistas, et õppekvaliteet võis siiski veidi langeda, sest töö maht oli väiksem, kui olnuks tavatingimustes õppe aja. Aga distantsilt on praktilist moodulit põhimõtteliselt võimatu õpetada. „Pole mõeldav, et keegi õpilastest hakkab elutoas müüri laduma. Paraku on autentne õpikeskkond sellise mooduli õpiväljundite saavutamiseks hädavajalik,“ tõdes Mikk Mänd.

Õpetaja: „Kaugõpe on keeruline, kuid siiski võib saavutada häid tulemusi“

Californiast pärit Ryan Sandberg on võõrkeelte õpetaja Viljandi kutseõppekeskuses, kuhu ta tuli Uus-Meremaalt. Näitleja ja näitlemiskunsti õpetajana töötanud Ryan õpetab nüüd gruppi HEV-õpilasi, kellest mõned osalevad rahvusvahelises ettevõtlushariduse projektis SENsationalSTEM. Ryan rääkis meile kaugõppe väljakutsetest ja võimalustest hariduslike erivajadustega laste jaoks.

Kuidas valmistusid erivajadustega õpilaste õpetamiseks? Kas see on midagi, mida õpetajad saavad ülikoolis õppida?

See nõudis mult palju iseseisvat uurimist – tean, et teistel õpetajatel kulub sellele ka omajagu aega. Toon teile ühe näite: oma esimesel koolinädalal sain teada, et üks mu õpilastest on pime. Seega pidin välja mõtlema, kuidas õpetada inglise keelt kellelegi, kes ei näe. Minu õpetusstiil on aga väga visuaalne. Niisiis hakkasin lugema uurimusi ja artikleid, kuidas seda teha. Käisin oma kooli igast osakonnast läbi, et korjata füüsilisi materjale, nagu kangad, plaadid, tellised ning kõik muu, mida ta saaks katsuda ja millest saame rääkida. Ja nii see läkski.

Sama juhtus, kui sattusin õpetama klassi, kus oli palju kurte ja terve kooli peale ainult üks tõlk. Kuid isegi minu olles klassiruumis, mida peaks ta tõlkima? Kui tõlk kasutab eesti viipekeelt, mida siis õpilased inglise keele tunnis õpiksid? Otsustasime, et kurdid õpilased hakkavad õppima Ameerika viipekeelt, samal ajal kui teised õpivad inglise keelt. Ma oskan ise natuke viipekeelt ja mul on palju kurte sõpru, kellega oleme katsetanud palju digitaaltehnoloogiaid, nagu videokonverentsid jms. Nii kasutame tunni ajal näiteks märkide videosõnastikku, et õppida päevast sõnavara. Sedamoodi olen leidnud viise, kuidas oma tundides erivajadustega õpilasi toetada.

Ülikoolis räägitakse ainult teatud erivajadustest. Räägitakse peamiselt käitumis- ja autismispektri häiretest ja muudest asjadest, nagu viha juhtimine. Nende kõrval on aga pisiasju, mida õpetaja peab ise avastama. Näiteks ei olnud ma õppinud, et düslektikutel on lihtsam lugeda paberilt, mis pole päris valge – on pigem kollane. Pidin ise uurima, et saada teada: düslektikutel ongi kergem lugeda kollaselt või lihtsalt tumedamalt paberilt. Selliseid nüansse on veel.

Innove tunnustas teid 2020. a parimate digitaalsete õppematerjalide loomise eest. Kuidas suhtute kaugõppesse?

Kuna minu taust on kunst, tegin oma õpilaste jaoks kodutöödeks hulga filme, mis põhinesid inglise keelel. Kui meil on näiteks viis tundi nädalas, siis on meil üks tund Zoomi ja neli tundi iseseisvaks tööks. Vajasin materjali, mida saaksin oma õpilastele saata, kuid tahtsin seda ka teiste õpetajatega jagada, et kõigil Eestis oleks võimalik seda materjali kasutada. Ma mõtlesin, et kui ma juba seda teen, võiks sellest ka teistel kasu olla.

Kohustuslik kaugõpe on olnud paljudele midagi uut, millega tuli kohaneda. Õpilastele antakse kohati liiga palju kodutööd ja nad ei tea, kuidas sellega iseseisvalt hästi hakkama saada. Pead oskama ennast õpetada! Selline iseseisev õppimine muutub väga raskeks. Mina omalt poolt õppisin sel ajal koostama paremaid õppejuhiseid, sest minu HEV-rühmas on õpilasi, kes ei oska kahte sõnagi inglise keeles öelda. Niisiis peavad juhised ja harjutused olema väga-väga lihtsasti sõnastatud. Samas rühmas on mul õpilased, kes oskavad inglise keeles suhelda, kuid kel puudub kirjutamisoskus. Olen olukorras, kus tean, et kui ma seisan õpilaste kõrval ja räägin nendega, saavad nad minust aru, aga kui annan neile midagi lugeda ja kirjutada, jäävad nad hätta. Tuleb hakata eristama, millised õppevormid klassis ja distantsilt toimivad.

Kuidas HEV-õpilased kaugõppega kohanesid?

Enamasti hästi. Näiteks minu kurdid õpilased ei saa kuulmisele toetuda ning selle asemel kasutame rohkem videoid. Igal videol peavad olema subtiitrid ja see peab olema väga visuaalne, et nad saaksid palju infot lihtsalt vaadates. Proovin sellegipoolest alati tagada valikuvabaduse õppematerjalide suhtes ja seda, et üks variantidest keskendub reeglina viipekeelele. Mitte tingimata viibetele, pigem fookusega viipekeele kultuurile, mis sisaldaks midagi huvitavat. Mõned õpilased ei oska Ameerika viipekeelt väga hästi, neile saadan midagi stiilis „Kuidas küsimusi korralikult moodustada?“. Kui sooritatud tööde tulemuste järgi otsustada, on enamik minu HEV-õpilastest kodus sama tublid kui klassiruumis. Kontaktõppes laisad jäävad laiskadeks ka kodus.

Ryan Sandberg on üks õpetajatest, kelle õpilased osalevad rahvusvahelises projektis SENsationalSTEM, mida korraldavad EPIKoda, Haaga-Helia ülikool Soomest, puuetega inimeste organisatsioonide võrgustik SUSTENTO Lätist ning sihtasutus Eesti Agrenska Fond. Projekti rahastab Euroopa Liidu Interreg Kesk-Läänemere programm ning kaasfinantseeringut aitab kanda KÜSK.

„Projekti SENsationalSTEM eesmärk on võimestada erivajadustega õpilasi ärihariduse kaudu. Projektis kasutatakse ettevõtlust vahendina, mis aitab Eesti, Läti ja Soome õpilastel mõista, et nad on nutikamad ja võimekamad, kui arvata oskavad. Õpilased moodustavad rahvusvahelised meeskonnad, kes arendavad äriideed oma õpetajate, projektijuhtide ja mentorite toel. Kaugõpe on selles kontekstis täiendav väljakutse, kuid teisest küljest on see andnud õpilastele võimaluse intensiivsemalt oma rahvusvahelistes meeskondades töötada.“

Nella Kelkka, SENsationalSTEM Soome projektikoordinaator, Haaga-Helia ülikool

Intervjuu ilmus ajakirja Sinuga kevadnumbris