Loovtööks Eesti uus kultuurisündmus

11. juuni 2021 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit
Hetk konkursi lõpetamiselt. Vasakult paremale Emily Mäesepp, Maarja-Liis Nurja, žürii liige Irena Bormann Eskor, Stella Seim, Anette Nurja. Neidude kleitide autor on Liina Stein, konkursi üks sponsoreid. Fotod: Tartu Tamme kool

Kolm Tartu Tamme kooli õpilast – Stella Seim, Maarja-Liis Nurja, Anette Nurja – ning Karlova kooli õpilane Emily Mäesepp tegid loovtööna poolesaja osalejaga üleriigilise solistide võistluse „Koolilaul 2021“. Söakatele neidudele olid suureks toeks vanemad. Konkurss leidis aset 5. juunil. Kuidas koroonaaja kiuste finišisse jõuti?

Poolteist aastat tagasi nuputas Tartu Tamme kooli laulumaias õpilane Stella Seim, millest teha loovtöö. Arutles nooremate koolikaaslaste, õdede Maarja-Liis ja Anette Nurjaga, kelle ema soovitaski korraldada lauluvõistlus. Punti kutsuti ka Emily Mäesepp Karlova koolist ning lumepall hakkas veerema.

„Algul arvasin, et ei saa nii suure ürituse korraldamisega hakkama, sest see võtab palju aega ja ressursse, kuid kõik hakkasid järsku tegutsema ja lõpuks saimegi valmis,“ võtab Stella naerulsui ühte lausesse kokku enam kui aasta väldanud tegevuse. Mõtiskleb pisut ja lisab: „Kui poleks olnud vanemaid, poleks me vist küll hakkama saanud.“

Tüdrukute vanemad ongi olnud algusest peale suurimad eestvedajad, innustajad ja abistajad, kes aitasid vankri lõpuni vedada.

Direktor Vallo Reimaa meenutab muigelsui, et kui teda kutsuti esimest korda aulasse koosolekule, nägigi ta „uskumatult vaimustunud lapsevanemaid ja häbelikke õpilasi, kes said vanemate vaimustusest innustust“.

Kuid kõrged olid ka neidude endi ambitsioonid. Lauluvõistlustel osalenuina oli nende siht algusest peale korraldada unelmate konkurss, kus auhinna, aukirja ja medali, samuti žüriiliikmete põhjaliku tagasiside saab iga osaleja. Tüdrukutel õnnestus žüriisse meelitada tunnustatud muusikuid, nagu näiteks dirigent ja muusikaõpetaja Toomas Voll, ning said neilt lisaks ohtratele kiidusõnadele ka häid nõuandeid ja soovitusi.

Kakssada kirja

Et suur üritus nõuab palju raha, saadeti firmadele välja paarsada kirja sponsorluse sooviga.

„Toetajaid otsida oli keeruline, majanduslikult ju raske aeg ja palju tuli eitavaid vastuseid,“ räägib Stella. Õnneks leidus ka hulk ettevõtteid, kes õla alla panid, ja auhinnad said kõik. Koolil on pikaaegne partnerlus Neumann Stuudioga, kes helindab kõiki üritusi, ja ka „Koolilauluks“ said kaubad kokku. Õpilaste algatust toetas ka Eesti kultuurkapital ja Tartu kultuurkapital.

Tüdrukud koostasid ise võistluseks juhendi, tegid reklaami eri kanalites, lõid sotsiaalmeedias ja veebis võistluse lehekülje (professionaalsed turundajad, vaadake ja kadestage!), saatsid üle Eesti laiali registreerimisvormi. Rõõm oli suur, kui koolidest hakkasid saabuma vastused ja osalejaid tuli igast maakonnast. 

„Ülesanded jaotusid kuidagi iseenesest, vastavalt igaühe oskustele ja iseloomule,“ ütleb juhendaja, võimlemisõpetaja Tiina Tooding. Tal on kogemusi ka muusikalide lavastamisega Tamme koolis. Eelmise aasta etenduski oli lavaküps ja selles oleks mänginud ka Stella, Maarja-Liis ja Anette, kuid koroona tõmbas viimasel hetkel plaanile kriipsu peale.

Emily juhendajaks Karlova koolis sai õpetaja Ulve Pedastik.

„Teadsin, et tüdrukud on väga vahvad, ja olin kohe kindel, et tuleb äge koostöö,“ sõnab Tiina Tooding. „Mul oli kerge juhendada, sest vanemad olid nii entusiastlikud eestvedajad.“

Nagu öeldud, alustasid neiud ürituse ettevalmistamisega juba jaanuaris 2020 ja tahtsid teha võistluse palju varem, kuid pandeemia pärast on tulnud neljal korral asi edasi lükata. Korraldusmeeskond on väga tänulik osalejaile, kes edasilükkamiste kiuste alles jäänud. Paraku tuli mõnel võistlejal viimasel hetkel loobuda, sest tuli jääda koju eneseisolatsiooni.

Korralduskoosolekuid on olnud kümmekond. Õpetaja Tiina Tooding meenutab, et vahel oli ka tuliseid vaidlusi, kui ideed lahknesid, isegi pisarateni välja, aga alati leiti ühine keel. Algul ei julgenud tüdrukud kõiki oma mõtteid välja käia, aga mida edasi, seda julgemaks läksid ja tekkisid oma seisukohad.

Algus traditsioonile

8. klassis õppiv Stella on oma loovtöö jaanuaris juba ära kaitsnud. 7. klassi õpilastel Anettel ja Emilyl ning 6. klassi õpilasel Maarja-Liisil on see järgmisel aastal ees.

Stella töö oleks tulnud sada lehekülge, kui poleks materjali vähendanud. Tööle on lisatud kõik asjaajamist puudutavad dokumendid. Nooremad kaaslased jätkavad nüüd teemat ja lisavad oma töödes vaatenurki, mis käsitlemata ja juurde tulnud. Ja paistab, et materjali lisandub veel hulgi, sest „Koolilaulust“ loodetakse sarnaselt „Koolitantsuga“ uut pikaajalist traditsiooni, võistlust, mis toimub igal aastal. Järgmisel aastal tahetakse võistlema kutsuda lisaks põhikoolidele ka gümnaasiumid, kes oleksid hea meelega osalenud juba seekord.

Tiina Toodingu ja Vallo Reimaa sõnul on „Koolilaulu“ korraldamine parim näide vanemate ja kooli koostööst.

„Aga õpilased said ka kõva elukooli – isegi siis, kui kõik läheb nagu lepase reega, võivad elul olla omad plaanid,“ lisab Reimaa. „Nad õppisidki, kuidas vastu pidada ja alternatiive otsida, jalgadele jääda ja edasi liikuda.“

Neidude nelik ütleb üksmeelselt, et nad teadsid: ükskord teevad nad võistluse ära niikuinii, ja rohkem kartsidki vanemad.

Mida õppisite pikast protsessist?

Maarja-Liis: „Ei tohi alla anda ega kaotada lootust, vaid alati jätkata.“

Stella: „Kuidas koostööd teha ja ühisele arvamusele jõuda, viisakalt sponsoritele kirjutada, et nad tahaksid toetada. Ja seda, et kui midagi väga tahad, siis ka saad. Tunnen, et tahaksin minna ülikooli kultuurikorraldust õppima.“

Emily: „Õppisin koostööd tegema, sain julgust suhelda erinevate inimestega, ka teise kooli õpetajatega.“

Anette: „Minu mõtted on kõik juba ära öeldud!“

Õppisid ka õpetajad ja direktor.

Tiina Tooding: „Kõik on võimalik Tamme koolis, sest meil on toetav direktor ja õpetajad. Olen meeskonnatöötaja, üksi ei tule midagi välja. Õppisin ka arvutiasjandust õpilastelt!“

Vallo Reimaa: „Õppisin kõvasti pöidlaid hoidma. Pihk on siiani verel.“



Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!