Lugemispisik meeldis nii õpilastele kui ka õpetajatele

eTwinningu populaarsed multiprojektid toimusid lasteaedades ka distantsõppe ajal.

Õpilasi ja õpetajaid ühendavas virtuaalses koostöökogukonnas eTwinningus tehti esimesed multiprojektid 2015. aastal. Uudne vorm tähendas, et projekt valmis veebis kiiresti, sellega oli igal soovijal lihtne liituda, aga samas olid ülesanded põnevad ja arendavad. Multiprojektid said õpetajate seas kiiresti väga populaarseks. „Tervisepäev meie koolis“ oli esimene multiprojekt ja selles osales 28 õpetajat oma õpilastega. Valmis sai 58 kollaaži, kuidas koolides tervisepäeva tähistati. Või siis „Lihtsalt naerata“, kus õpilased joonistasid paberil või arvuti abil pildi sellest, mis pani neid naeratama ja tegi tuju heaks. Piltidest tehti virtuaalnäitus.

Multiprojektid heitlikus õppeaastas

Heitlikust õppeaastast – kord koolis, kord distantsõppel – hoolimata toimusid multiprojektid seegi kord, 2020/2021. Üheksas multiprojektis osales 103 õpetajat koos õpilastega. Kokkuvõtteid tehes tõdesid projektide juhid, et distantsõpe mõjutas projektitööd tuntavalt. Projektid olid planeeritud üsna pikad, rohkete ülesannetega. Paljud loobusid poole pealt osalemast, õpilasi oli raskem motiveerida ja ka õpetajatel endal ei jätkunud aega õppetöö kõrvalt veebis veel eTwinningut teha. Samas ei seadnud keegi kahtluse alla, kas multiprojektidega jätkata. Küll leiti, et tuleb alguse juurde tagasi minna – selline paljude osalejatega veebipõhine koostöö olgu lühike, lööv ja lihtne.

Lugeda on mõnus

Seekordsetest multiprojektidest õnnestus hästi lasteaedadele ja algklassidele mõeldud „Lugemine on mõnus“, eestvedajad Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks ja Jüri gümnaasiumi haridustehnoloog Eve Saare. Projekti eesmärk on tekitada lastes lugemishuvi, arendada lugemisoskust. Ja selleks tuli täita oi kui lõbusaid ülesandeid: valmistada lugemispisik, tutvustada lugemispesa, teha lugemismäng, lugeda luuletust. Projektis oli 19 koostööpartnerit 23 õpetaja juhendamisel. Projektiga liitusid ka Tallinna ülikooli õpetajakoolituse tudengid, kes kas juba töötasid mõnes lasteasutuses või olid seal praktikal. Marika ja Eve kinnitasid, et neil ei olnud probleeme projektipartnerite leidmisega, õigemini leiti neid kohe üles. Just lasteaiad olid aktiivsed, sest seal jätkus tavapärane töö ilma distantsõppeta.

„Oleme Evega mõlemad lasteaia taustaga inimesed, kes on n-ö kooliküpseks saanud. Lasteaiatöö on südamelähedane. Meie projekti distantsõpe väga palju ei mõjutanud, eriti tublid olidki lasteaednikud,“ sõnas Marika Viks. „Projekt algas oktoobris, ülesandeid oli veebruarini. Meie projekt oli paindlik, ülesandeid võis teha just siis, kui sobis. Vaatasin projektilehte, mõni teeb neid praegugi.“

Lugemispisik nakatas

Mis võiks olla põnevam kui nakatuda lugemispisikuga! Nii oligi üks ülesanne joonistada või meisterdada oma lugemispisik. „Katsetasin õpilastega Mauruse kirjastuse uut „Jutulinna“ aabitsat. Seal on tegelane Lugemispisik. Tegimegi lastega Lugemispisikut, lastele meeldis,“ rääkis Marika Viks.  „Üks laps ütles, et talle on vist lugemispisik külge tulnud, tahab hakata rohkem lugema. Foto valmis tööst või pilt laaditi projektikeskkonda.“

„Põnev oli lugemispesade tutvustus,“ rääkis Eve Saare. „Lasteaias teevad tavaliselt õpetajad pilti. Mina saatsin koolis õpilased fotot n-ö lavastama nende pesade juurde, mis meil koolis on. Aga lemmikteema on mul ikkagi helifail.“ Projektis tähendas see, et lapsed pidid luuletuse igaüks valjul häälel ette kandma ja õpetaja salvestas esituse. „See on ilus oma emakeeles väljendumise võimalus. Salvestamiseks peab natuke harjutama ka. Õpilased said hea kogemuse, ei ole nii, et plaksutad käsi ja kohe räägid ladusat teksti. Helifaili tegemisel tuli mõnigi kartus ületada. Minu õpilastelt läks seitse luuletust helifailina keskkonda üles. Ja näiteks Saku lasteaia julged väiksed põnnid lugesid igaüks ühe luuletuse, õpetaja laadis lõpuks üles seitse helifaili. Õpetaja sai ka hea kogemuse, kuidas helifail üles laadida ja seda leheküljel kuvada.“

Lastele on tore näha ja näidata enda töid ning vaadata teiste tehtut. „Projektitöö võimaldab ajas tagasi liikuda ja vaadata, mida tegime. Lapsed ütlevad tihti, et vaatame veel, mida me ühes või teises projektis tegime. Meil on eri vanusegrupid, see kasvatab ka sallivust,“ ütles Marika Viks.

Projekti „Lugeda on mõnus“ lõpptulemus on tore e-raamat. Nii Marika Viks kui Eve Saare on tulemusega rahul: õpetajad said uusi ideid, lastele oli loovaid tegevusi, süvenes arusaam, et lugemine ei tähenda üksnes raamatut, vaid algab mõnusa atmosfääri loomisest.

„Multiprojektide üks eesmärke on rohkem eTwinningut tutvustada ja leida õpetajaid, kes sellega tegutseksid. eTwinning on nii või teisiti õppetööga seotud. Lapsed on ikka väga toredad, tahavad lugeda, ja õpetajad teevad tööd kõigele vaatamata,“ ütlesid Marika Viks ja Eve Saare kokkuvõtteks.

eTwinningu projektidega jätkatakse ka uuel õppeaastal. Kõik tänavused eTwinningu multiprojektid leiab siit.

Teistest multiprojektidest

Otepää gümnaasiumi võõrkeeleõpetaja Eve Gross:

Otepää gümnaasiumi 10. klassi saksa keele rühma õpilased osalesid projektis „Keeled suhu lusti ja rõõmuga“. Projekt kestis oktoobrist aprillini ja iga kuu saime uue põneva ülesande, millega arendasime oma keeleoskust, loovust ja digipädevusi.

Kõik ülesanded olid väga arendavad ja inspireerivad. Neid sai kasutada ka tavatundides. Küsisin kümnendike käest kõige rohkem meeldinud ülesande kohta ja selleks oli meemi loomine. Lisati, et kõik ülesanded olid huvitavad ja meeldis ka mõistekaarti teha. Projektis tutvustasime oma kooli plakatil, koostasime mõistekaardi, advendikalendri, valisime meeldivamaid saksakeelseid laule, tegime meeme ja ristsõnu. Projekt liitis rühma ja selle käigus õppisime üksteist paremini tundma.

Vastseliina gümnaasiumi huvijuht ja 3.b klassi õpetaja Kertu Torn:

Osalesin 3.b klassiga projektides „Loodus minu ümber“, „Lugeda on mõnus“, lisaks rahvusvahelises projektis „Classes without borders“.

„Loodus minu ümber“ läks üldiselt hästi. Olen oma õpilastega juba kolm aastat eTwinningu projekte teinud, lastele need meeldivad ja huviga ootavad neid. Kõige rohkem meeldis neile oma klassi tutvustusvideot teha. Teeme mitmesugustest asjadest sageli videoid, multikaid. Neile meeldib (ja tuleb tõdeda, et nad on väga leidlikud) stsenaariume välja mõelda ning neid teostada. Loomulikult meeldivad neile alati pildistamise ja fotokollaažide tegemise ülesanded.

Projektis „Lugeda on mõnus“ meeldis lugemispisikut joonistada. Millegipärast tuli nii mõnigi pisik koroonapisiku sarnane.

„Classes without borders“ oli rahvusvaheline projekt, millel olid samuti iga kuu ülesanded. Lisaboonus oli inglise keel. Enim elevust tekitas viimane ühiskohtumine 14. mail veebi teel Itaalia ja Soome koolidega.

eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides.