Millal me koolipapa viimati TikTokis räppis?
Kui kooli eluspüsimiseks on iga õppur kulla hinnaga, siis miks mitte enesele tähelepanu tõmmata ka ebatraditsiooniliste vahenditega, et traditsiooniline haridus külas ikkagi edeneks.
No on vast veider, lausa absurdne küsimus: millal küll austet koolidirektor viimati TikTokis räppis? Võib küsida ka lugupeetud õppealajuhatajalt, millal ta viimati riputas TikToki sotsiaalmeedia keskkonda üles oma tantsuvideo, näiteks Cool D või Nublu muusika saatel.
Vaimustavad lisaerialad
Et kõik ausalt ja algusest peale ära seletada, tuleb alustada sellest, et hankisin haridusministeeriumist Eesti väikseimate gümnaasiumite-keskkoolide nimekirja. Selliste, kus gümnaasiumiosas õppureid alla 50.
Uurisin väikestest vapralt vastu pidavatest koolidest, mida kõike nad küll teevad, et silma paista ja õppureid lisaks saada. On ju väikekoolis iga väljastpoolt oma omavalitsust saabuv õppur lausa kulla hinnaga. Ja kui neid, uusi tulijaid on juba kümmekond, võib see tähendada veel mõnda aega elus püsimist. Pole paha.
Ühelt poolt on õppurite saamiseks ja hoidmiseks pakutavate lisaerialade valik tõeliselt äge. Alates hiina keelest ja näitekunstist. Ja edasi: korvpall, arvutiõpe, programmeerimine, päästeõpe, politseiõpe, toitlustamine, jahindus, Pilates, psühholoogia, arhitektuur, pärandkultuur, meditsiin, usuelu, soome keel ja kultuur, sisekaitse, ja see pole veel kõik! Muljetavaldav võimaluste sadu. Au ja kiitus!
Aga kuidas küll võimalikud õppurid üle maa neist võimalustest teada saaksid? Kuidas noored oma sammud just sinna kooli seaksid, kus parima hariduse kõrval ka parimaid lisaerialasid pakutakse?
Siin on koolide valikud kesisemad-igavamad: kasutatakse kohtumisi, plakateid, kooli kodulehekülge. Ka videoid ja sotsiaalmeediat loomulikult. Peamiselt Facebooki, mida siis muud!
Keskealiste Facebook
Aga kas koolide kodulehekülgedel tuiavad tuhandete kaupa ringi ägedat haridusasutust otsijate armaadad? Lubage kahelda.
Kas Facebookis on aega veetmas koolide uued võimalikud õppurid? Kas Facebooki praegused kasutajad on koolide sihtauditoorium, kas seal asub valikuid tegevate teismeliste kokkusaamiskoht?
Paraku enam mitte, FB on kujunenud pigem keskealise seltskonna suhtlemise paigaks. Seal võib tänaste tegijate-otsustajate hulgas enesele küll mainet luua. Aga kas sealt ka uusi teismelisi õppureid leiab? Kahtlen. Jah, saab noorte vanemaid mõjutada, seda küll, aga noori ennast, pigem ei.
Sotsiaalmeedia uurijad teavad, et tänaste noorte telefoninäppijate lemmikpaik on lühivideote platvorm TikTok. Ja mida noorem on sotsiaalmeedia tarbija, seda suurema tõenäosusega asub ta vabal ajal just TikTokis.
Tõsi, TikTok ei kuulu veel kõige enam kasutatavate kanalite esikolmikusse, kus troonivad jätkuvalt Facebook, Youtube ning Instagram. Aga TikTok, mille üleilmne kasutajaskond ligineb jõudsalt miljardile, on allalaadimiste arvult populaarseim äpp maailmas. Kasutajatest 2/3 ehk 60% on vanuses alla 30. Neist omakorda lõviosa nooremad kui 24.
Selliseid andmeid võib veebist leida. Oleneb avaldajatest, milline on konkreetne täpsus, aga laias laastus on tulemid samad.
Tähelepanu tähtsus
Nüüd küsin taas, millal me koolipapa viimati TikTokis räppis, seal tähelepanu tõmbas.
Tõdegem, et tänases suisa džunglilikult vohavas meediamaailmas on väga tähtis tähelepanu pälvida, sest kui keegi sinust meedias ei tea, pole sind ju paljude jaoks olemas.
Olgu, külakool on ikka küla keskel alles! Aga kui keegi teine peale aina napimaks jääva küla elanikkonna külakoolist ei tea, siis ei teata sinna ka õppima tulla. Pole õpilasi, pole ka kooli ja kui pole kooli, siis võib küla kiiremini hingusele minna kui kooliga küla.
Tähelepanu saavutamine on seega ülimalt tähtis. Aga tähelepanu pubekate videokanalis? See pole ju tõsine paik, paneb vist nina kirtsutama. Ideaal olgu hoopis akadeemilisem!
Aga vaatame armastust, suhe kooligagi peaks ju olema armastuspõhine. Eks me loomulikult kõik taha haritud inimestena kuulutada, et valisime oma abikaasa selle järgi, kui perfektselt ta emakeele käändkondi valdas ja huvitavalt nendest rääkis. Või toimus naitumine selle alusel, kui hästi tuli meil koos välja … tuumafüüsika ülesannete lahendamine. Ideaal on ilus.
Reaaluses paneb suhetele aga aluse pigem mõni silmapilgutus, hääletoon, roos rinnas või briljant sõrmes, ägedast lipsust või lehvivast seelikust rääkimata. Äkki tuisklev tantsutuur? Kindel see, et kõik muu ideaalne, mille järgi ideaalis inimest hindame, tuleb hiljem. Esmatähtis on tähelepanu ja selle võitmine.
Eks me kõik tea, et koolimajas ja klassis on tähepanu viimine olulisele väga võimalik. Ka tänu koolikorrale ja sunnivahendeile. Aga kuidas talitada meediailmas, mis on täis tuhandeid võimalusi ja pakkumisi? Kuidas jääda silma?
Noored sõbrad abiks
Elus võib paremini hakkama saada see, kellel on palju sõpru, sest sõbrad aitavad. See kehtib ka meedias. Kui kool on nii hästi juhitud, et kooli juhtkond saab kõiki õppureid võtta kui oma sõpru, lendavad olulised uudised hoopis kiiremini laiali ja ehk toovad ka enam tarvilist tulu.
Seega ei pea koolipapa TikTokis räppima mitte sellepärast, et positsioon kohustab või Õpetajate Leht soovitab. Räppida tuleb, aga ilmtingimata koos kooliperega! Sest siis hakkab kogu koolipere seda ägedat räppi sotsiaalmeedias levitama, nii et kooli uksed jäävad tulijaile kitsaks. Sest kool, kus direktor räpib koos õppuritega ja õppealajuhataja hiphopib takkatippu … no see võib ka muus osas äge kool olla! Nii arvan mõttelõnga liikuvat.
Ja mis peamine, kogu koolipere, koos kellega räpiti ja hiphopiti, jagab videoid kui eriti ägeda koostegemise kajastusi ülima hea meelega. Tähelepanu missugune.
Aituma, ajakirjanik SIKK,
aga Teie arutelu on MOODSA pragmaatilise pedagoogika pinnal, mis meile üha enam Ameerikast “sisse voolab” – kool ja õpetajaskond kohanegu nn uute oludega. Paraku on see allakäigutee (USA näitel), mis väikerahvale hukatuslik … Professionaalsed koolmeistrid peaksid TEADUSELE toetudes PANEMA ühiskonda (õpilasi ja nende vanemaid) tegema seda, mis otstarbekas, TEADUSpõhine ja TULEMUSLIK!. Kahj8uks oleme selle VÕIMALUSEGI käest andnud (soovitan siin kõigil lugeda akadeemik Haavikko uut raamatut “Peakorter – soome õukond”, kus saab taas selgeks Mannerheimi mõtlemisvõime – näha asju ette)!
Aga hea sõnaga Rein Sikul on kindlasti paar eurot, et muretseda minu äsja ilmunud raamatuke “Vanadus on suurepärane”, et mõtestada tänase Eesti kooli olusid TEADUSPÕHISELT … Head LUGEMIST ja suve jätku kõigile!