Mis tuleb pärast distantsõpet?

18. juuni 2021 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Marju Lauristin, Krista Loogma ja Olav Aarna on olnud 25 aastat Eesti haridusfoorumi peamised tugisambad, andes oma kaaluka panuse meie kõigi haridusstrateegiate väljatöötamisse. Foto: Raivo Juurak

11. juunil toimus Tartus Eesti haridusfoorum „Eesti hariduse tulevikuväljavaated – EHF 25“.

Eesti haridusfoorum pidas Tartus oma 25. foorumit, mille mõttevahetusi läbis punase niidina distantsõppe teema. Tartu foorumi avalduses toodi välja, et distantsõppe perioodil süvenes koolide ebavõrdsus: osal koolidel oli halvem internetiühendus, osal nappis digipädevust, osa valis ebatõhusa õppimise strateegia, näiteks digitaalsete õpikeskkondade rohkuse, osas koolides oldi rahulolematud õpetajate vähese kaasamisega otsustamisse, mis muutis distantsõppe ebamääraseks ja hajusaks, jpm.

Teisalt toodi foorumi avalduses distantsõppe suure plussina välja, et õpilased muutusid iseseisvamaks ning õpetajad omandasid palju uusi töövõtteid.

Haridusfoorum on teinud distantsõppe kohta kaks uuringut ja foorumil tutvustas nende tulemusi lähemalt professor Marju Lauristin. Ta tõi välja, et üldistatult saavutas kolmandik õpilastest distantsõppe ajal senisest isegi paremaid tulemusi, teine kolmandik jäi samale tasemele, kuid kolmandal tulemused langesid ja nad vajasid kooli abi. Lisaks tõi Lauristin välja, et umbes kümnel protsendil õpilastest läks distantsõppe ajal nii halvasti, et nad hakkasid kooli lausa vihkama – selle probleemiga tuleb eriti tõsiselt tegelda.

Õpetaja Urmas Heinaste lisas, et ka erivajadustega laste koolis jagunesid õpilased distantsõppe ajal kolmeks: üks osa saavutas tavalisest paremaid tulemusi, teisel osal vahet ei olnud ja kolmas osa oli distantsõppega tõsiselt hädas.

Minister Liina Kersna möönis, et paljudele õpilastele oli distantsõppe aeg traumaatiline. Temagi oli mures õpilaste selle kolmandiku pärast, kes ei suutnud distantsõppe ajal iseseisvalt õppida. Minister osutas ka küsitlusele, mille järgi märkis pool 11. klassi õpilastest, et neil oli tihti või pidevalt koolist kõrini, samasuguse hinnangu andsid distantsõppe perioodile seitsmenda klassi õpilased, mis tähendab, et õpilased vajavad otsest suhtlust. Kuid minister Liina Kersna toonitas, et ministeerium püüdis raskustes lapsi ka aidata. Näiteks võisid koolid kutsuda selliseid õpilasi väikeste rühmadena kooli õpetaja käe alla õppima. Lisaks aitasid neid lapsi üliõpilased (3500 tundi) ja asendusõpetajad (2500 tundi). Avati ka õpetaja tugiliin.

Positiivse poole pealt tõi minister Kersna välja, et õpetajad tegid distantsõppe ajal väga suure arenghüppe. Näiteks eelmisel õppeaastal kasutas veebitunde ainult iga kaheksas õpetaja, tänavu aga iga teine. Eelmisel aastal kasutas digitaalseid õppeplatvorme iga viies õpetaja, tänavu iga kolmas.

Professor Lauristin tundis huvi, kas nii palju juurde õppinud ja lisatööd teinud õpetajad saavad ka mingisugust kompensatsiooni. Minister Kersna vastas, et see küsimus on ministeerimis praegu arutusel. Üks variant on tõsta palgatõusuks saadud lisarahaga õpetajate miinimumpalka, teine variant anda see raha koolijuhi kasutusse, nii et tal oleks rohkem raha aktiivselt panustanud õpetajaid motiveerida.

Minister rõhutas, et kaks kolmandikku meie õpilastest suutis distantsõppe ajal iseseisvalt õppida ja see teadmine tuleb uude õppeaastasse kaasa võtta. Ta tõi näiteks Põlva gümnaasiumi, kus ongi juba õpitud nii, et sooviavalduse esitanud õpilased on saanud õppida vaheldumisi kaks nädalat koolis ja kaks kodus, ning nende õpilaste õpitulemused on läinud paremaks.

Mis siis tuleb pärast distantsõpet? „Paindlikud õpiteed on see suund, kuhu peame liikuma,“ rõhutas minister Liina Kersna Tartus haridusfoorumil.

Signe Siim Eesti kunstimuuseumist märkis, et sajad muuseumipedagoogid üle Eesti on jaganud koolidele oma digitaalseid õppematerjale, kuid läbi suurte raskuste, sest koolid kasutavad väga erinevaid digiplatvorme. Minister selgitas, et vajame hariduse X-teed ja ministeerium töötab selle nimel, et Eesti haridus saaks endale digitaalse platvormi, mille kaudu saaksid nii õpetajad kui ka teised asjaosalised kasutajasõbralikult õppematerjale üles laadida ja neid sealt õpetamiseks mugavalt kasutusele võtta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!