Õpetajad aitavad idufirmadel digiõppevahendeid luua
Omar tutvustamas Praktikali brändi (enne Kolm Põrsakest) ehitamist. 
Idufirma TEMU meeskond arutlemas MIO (minu imeline mina) õpiveebi sisu üle. Fotod: Sirly Väät
Ka sellel õppeaastal teevad 12 õpetajat Eesti eri koolidest koostööd iduettevõtetega, kes loovad koolidele uusi haridustehnoloogilisi lahendusi
Õpetajate koostöö idufirmadega toimub koosloomeprogrammi raames. Miks on vaja õpetajaid kaasata? Oleme ju mõnigi kord näinud, kuidas iduettevõtte esindaja esitleb elavalt žestikuleerides oma ideed ja maalib kauni pildi sellest, kuidas tema arendatav digilahendus aitab õpetajatel efektiivsemalt õpetada ning õpilastel justkui möödaminnes teadmisi omandada. Ja oleme näinud teda kuulavat õpetajat, kes vangutab mõtlikult pead ja püüab leida viisakat lähenemist selle innuka monoloogi peatamiseks ja selgitamaks, et päris klassiruumis, päris õpilastega võivad asjad pisut teisiti kulgeda. Sest pahatihti on just nii juhtunud.
Koosloomeprogramm
Et iduettevõtete ideed ja lahendused vastaksid algusest peale kooli ja õpetajate ootustele, kutsus Tallinna ülikool, Startup Estonia ning haridus- ja noorteamet 2020. aasta kevadel ellu koosloome katseprogrammi, et õpetajad saaksid oma praktiliste kogemustega idufirmadele toeks olla kohe algusest peale.
Nüüdseks on toetajate ringi lisandunud EdTech Estonia ja käimas on „Koosloome programmi haridustehnoloogilise innovatsiooni loomiseks“ teine tööaasta. Ka sellel aastal on eesmärk aidata iduettevõtetel õpetajatest ekspertide toel luua kvaliteetseid eestikeelseid digilahendusi, mis arvestavad Eesti õppekavaga ning selle rakendamise võimalustega.
Sel kevadel jäid koosloomeprogrammi konkursisõelale kuus haridustehnoloogilisi lahendusi loovat iduettevõtet, keda lähemalt tutvustavaid videoid leiab järgnevatelt linkidelt: EduLog töötab välja tehnoloogiaid, mis aitaksid õpetajal oma tunnitegevusi andmepõhiselt analüüsida. Kolm Põrsakest töötab välja teaduse populariseerimise tegevuskaste ning nende ümber ehitatavat teenust. Koodikooli eesmärk on tuua programmeerimis- ja IT-teadmised kõikidesse koolidesse, kasutades lahendusi, kus õpetaja aega kulub vähem. Noorte Vabamu on iseõppimiskeskkond ja ürituste sari ühiskondlikult aktiivsetele noortele. Taut koondab ja struktureerib klassiruumi vestlused ühesainsas platvormis, kus on võimalik läbi viia tunde, hoiustada õppematerjale ja hoida ka vanemaid kursis sellega, mis koolis toimub. Temu loodav MIO õpiveeb on noortele suunatud bioloogia ja inimeseõpetuse teemasid kattev digikeskkond.
Nendele iduettevõtetele on oma praktiliste teadmiste ja oskustega abiks kaksteist õpetajat üle Eesti ja tuge pakuvad ka teadlastest mentorid Tallinna ülikoolist, kes toovad meeskondadesse tõenduspõhist lähenemist.
Järgnevalt kirjeldame lähemalt Temu ehk tervisemuuseumi meeskonna projekti „MIO“ („Minu imeline olemus“), et lugejal tekiks selgem ettekujutus, missuguseid digilahendusi aitavad meie õpetajad digifirmadel välja töötada. MIO õpiveeb on 12‒19-aastastele suunatud bioloogia ja inimeseõpetuse teemasid kattev digikeskkond, mis koondab tõenduspõhise info inimese ja tema tervist puudutavate teemade kohta, tehes seda haaravalt ja lihtsasti mõistetavalt. MIO missioon on rääkida avameelselt inimeseks olemise ilust, võlust ja valust, et saaksime olla tervemad ja õnnelikumad.
Ent millised olid õppetunnid eelmise kevade katseprogrammist?
Esiteks oli selgelt näha, et õpetajaid haridusinnovatsioonis osalemine huvitab, nad on olnud motiveeritud ja uute põnevate haridustehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel aktiivsed.
Teiseks on olnud õpetajatest väga palju kasu, sest nad on rääkinud, mis töötab, ja uusi lahedusi oma klassis katsetanud. Lahendusi, mida õpetajad on saanud katsetada, on olnud erinevaid ja nii on õpetaja saanud kaasa lüüa teistest õpetajatest erinevas valdkonnas, mis on samuti põnev.
Esimese lennu lõpetajad
Eelmisel aastal töötati koostöös lasteaiaõpetajatega Alpa Kidsi platvormi kallal. Selles rakenduses on palju arendavaid mänge. Kogu tegevus põhineb kohalikul kultuuril ning rõhku pannakse loodusele ja emakeelele. Ja mis on samuti oluline ‒ sinna on põimitud ekraaniväliseid tegevusi. Futuclass arendas koostöös õpetajatega virtuaalreaalsusmängu loodusteaduste õppimiseks ja teaduskatsete tegemiseks. Jutupesa rakenduse abil saab õpetada lapsi jutustama terviklikke lugusid ja toetada algajaid loojutustajaid õppimisprotsessis. Cognispoti platvorm tõhustab tugispetsialistide tööd ja annab õpetajale soovitusi õpilasele individuaalsemaks lähenemiseks. Mastery on süsteem, millega saab taasesitada ja luua tekstist, piltidest ja videolõikudest koosnevaid digitaalseid õppematerjale. Proovikivi platvormi eesmärk on tuua Eesti üldhariduskoolidesse õppetöö tavapärase osana elulised projektid.
Näeme, et koosloomeprogrammis on väga põnevaid momente, mis huvitavad kindlasti paljusid õpetajaid.
Õpetajate hinnang
Eelmise aasta Koosloome katseprogrammis osalenud õpetajaile meeldis, et nad said rakenduste väljatöötamist omalt poolt suunata ja katsetada, ning neile meeldis ka, et lõpuks töötati välja rakendused, mis õpetajat tema töös tõesti toetavad. Lisaks hinnati kõrgelt programmiga pakutud koolitusi. Õpetajad jäid rahule ka mõnusa koostööga ja võimalusega saada uute lahenduste väljatöötamise käigus uusi teadmisi ja oskusi, võimalust areneda professionaalselt ja pakkuda õpilastele uute lahenduste abil uudset kogemust: „Saime õpilastele pakkuda võimalust aidata reaalselt olemasolevalt iduettevõtet vajaliku õpitarkvara loomisel.“
Ja lõpuks: kõik programmis osalenud õpetajad arvasid, et nad jäävad programmis loodut ka edaspidi õppetöös kasutama.
Teisalt tajusid õpetajad mitmeid väljakutseid. Näiteks oli nende arvates programmi alguses pisut keeruline mõista, mida neilt õigupoolest oodatakse ja millised on koosloomeprogrammi eesmärgid. Samuti toodi esile osapoolte mõnevõrra erinevat töökultuuri ja seda, et mõnel puhul jäi koosloome liiga testimiskeskseks, nii et sisulise koosloomise asemel parandasid õpetajad juba olemasolevate lahenduste vigu.
Võrreldes eelmise aastaga on tänavuses koosloomeprogrammis osalejate tase ühtlasem. Osalema on valitud sarnasema küpsusastmega tooted ja teenused, kelle arendajail on tulemustele sarnasemad ootused. Niiviisi on olnud õpetajatel selgem, millise tulemuseni soovitakse jõuda. Juba on kindlaks määratud kohtumised ja koostöösessioonid ning ülikooli mentor hoiab meeskondadel kätt, tulles vajadusel appi nii nõu kui ka jõuga. Koosloomeprogramm pakkus käesoleval õppeaastal ka omalt poolt rohkem tootearendust toetavaid töötube: õpetajatel oli võimalus end harida näiteks sellistes valdkondades nagu tõenduspõhisus innovatsiooni loomisel, prototüüpimine, valideerimine jne.
Milleks koos luua?
Koosloomeprogrammi käivitamise peamine põhjus oli haridustehnoloogia idufirmade seas levinud suundumus, kus iga ettevõte teeb omaette tegutsedes õpetajatele ja õpilastele mingi digilahenduse ja seejärel paluvad kõik oma lahendusi koolidel katsetada. Sellise lähenemise tulemuseks on killustatus ja üksteise kordamine – eri ettevõtted loovad üksteisega väga sarnaseid väikeseid rakendusi, mis ei vasta alati õpetajate ega õpilaste vajadustele. Koosloomeprogramm aitab ettevõtetel seda viga vältida ja nii saab välja töötada õpetajate ja õpilaste vajadustele vastavaid lahendusi.
Programmis osalev õpetaja, olles ühest küljest arendusmeeskonna osaline, saab teisest küljest tundma õppida uusi tehnoloogiaid ja niiviisi kohe oma õppetegevusi rikastada. Sellisel moel aitab programm läbi viia projekti- ja ettevõtluspõhist, innovatsiooni edendavat õpet. Ülikooli osaks on toetada õpetajat moodsatel tehnoloogiatel põhineva õpetamise ja õppimise protsessi mõtestamisel ning seeläbi kaudselt toetada ka õpilast. Õpetaja aja ja energia säästmisel ning tema töö lihtsustamisel on abi tõenduspõhistest tööriistadest, mille rakendamine aitab väidetavalt ka parandada õpilaste tulemusi. Samal ajal ei saa mööda vaadata kogenud õpetaja intuitsiooni olulisusest ega tohi eirata asjaolu, et õpetajate kogemused võivad olla niisama väärtuslikud või isegi väärtuslikumad kui teoorial põhinevad tõendid teadusest.
Koosloome on eri osapoolte jagatud pingutus ühise teadmise loomiseks. Hariduses kasutatakse koosloome jaoks tihti vikisid ja koostööfaile (näiteks Google Docsi keskkonnas) eesmärgiga ühendada uue teadmise loomisel omavahel ühe osapoole teoreetilised teadmised teise osapoole praktiliste kogemustega. Õpetaja jaoks sobiliku toote loomiseks tuleks ta loomisprotsessi kaasata võimalikult vara, nii et tal tekiks loodava osas teatav omanditunne – „see on ju minu tehtud rakendus!“. Selline lähenemine suurendab tõenäosust, et väljatöötatud lahendust hakatakse kasutama, jäädakse kasutama ja soovitatakse ka teistele.
Liitu järgmise aasta programmi ekspertidest õpetajatega!
Käesoleva aasta programm töötab täistuuridel ja tulemustega saab tutvuma tulla 17. septembril Tallinna ülikoolis toimuva hariduskonverentsi koosloome töötuppa. Kui teil tekkis aga soov liituda järgmise aasta ekspertõpetajate rühmaga, võite endast juba täna märku anda Aivar Hiiole Harnost aivar.hiio@harno.ee.
Kasutatud allikad
Aia, M. (2017, 19. mai). Tõenduspõhisus hariduses ‒ kellele ja miks? Õpetajate Leht. https://opleht.ee/2017/05/toenduspohisus-hariduses-%E2%80%92-kellele-ja-miks/
Durall Gazulla, E., Bauters, M., Hietala, I., Leinonen, T. jaKapros, E. (2020). Co-creation and co-design in technology-enhanced learning : Innovating science learning outside the classroom. ID&A INTERACTION DESIGN & ARCHITECTURE(S), 42, 202–226.
Levin, B. (2010). Leadership for evidence-informed education. In School Leadership and Management, 30(4), lk 303–315. Taylor & Francis Group https://doi.org/10.1080/13632434.2010.497483
Levin, B. (2013). To know is not enough: research knowledge and its use. Review of Education, 1(1), 2–31. https://doi.org/10.1002/rev3.3001
Ley, T. (2019, 2. mai). Why we need evidence-based practices in education … and why we should develop them together with teachers. Kasvatusteaduste Konverents: Haridusinnovatsioon – Tõenduspõhine Praktika Või Kõhutunne? Tallinna Ülikool. https://vimeo.com/338659273
Sillaots, M. (2019). Mängustamine ja mängupõhine õpe. Hariduse tehnoloogiakompass. Https://Kompass.Harno.Ee/Mangustamine-Ja-Mangupohine-Ope.
Ajame asja KEERULISEKS,
siis võib rääkida kõigest ja süüdistada just õpetajaid digipädevuse puudumises … Ma pole viimase KÜMNE (!) aasta jooksulgi kohanud kursustel enam ühtki õpetajat, kes oskaks ära seletada, kuis inimene (lapsest rääkimata) omandab (salvestab püsimälus) UUSI teadmisi. Ja NB! selles pole nad ise üldse süüdi …
Küsimus on – kuidas inimesed, kes ise ei tunne DIDAKTIKAteadust, saavad “juhendada” õpetamise vallas IT-spetsialiste? Kõrval olevast artiklist jääb mulje, et nn MOODSUS makstakse jälle kinni RAHAGA!
P.S.Ja nii levibki RUMALUS!
Toon värske näite… Alates 1.juunist muudeti portaali PEATUS. EE kogu ülesehitus … Kasutan seda väga sageli, sest vaesuse tõttu pole mul autot (küll olid mul pikka aega kutselise autojuhi load …Hm!) ja nii liigun põhiliselt bussidega.
Uus portaal on ilmselt IT vaatevinklist kõrgtasemel, kuid pole (nagu väitis kunagi Kärna Ärni) mõeldud INIMESTELE. Ta on ebaloogiline, info leidmine võtab rohkem aega ja täis ebaolulisi andmeid – ta pole tehtud MÕTLEVA inimese poolt praktiliseks kasutamiseks …