Õpetajate Leht 11. juunil
Kui palju on väärt digitaalne õppekeskkond?
Opiqu tegevjuht Antti Rammo selgitab, et kui soovime, et kool ja õpilased saaksid digitaalsest tehnoloogiast ja õppevarast maksimaalselt kasu, oleks aus käsitleda realistlikult sellega seotud kulusid. Uuenduslikke haridusvaldkonna iduettevõtteid on tema sõnul Eestis palju, kuid nende tiibu kärbib koolide võimetus endale uusi teenuseid lubada.
Ärgem kaotagem huviharidust!
Huvikeskuse Innokas juhataja Angela Lepik osutab, et huvihariduse toetuse kärpimine vähendab muuhulgas robootikaringide tegevust, ehkki Eesti arengu tagab just ulatuslik uute robotite kasutamine majanduses, meditsiinis, militaarvaldkonnas, hariduses jm.
Kuidas robootikaõpetajad distantsilt käed-külge-tunde läbi viisid
Eesti robootikaringid viisid distantsõppe ajal tunde läbi veebi teel, aga ka õues lumehanges roboteid juhtides. Tulemus on see, et meie lapsed osalevad kõigil kodumaistel ja ka olulisematel rahvusvahelistel robootikavõistlustel.
Teeme kaasava hariduse rakendamisele restardi
Ristiku põhikoolis on kolme tüüpi klassid: tavaklassid, tõhustatud toega klassid õpiraskustega lastele ja eritoega klassid erivajadustega õpilastele. Tänu sellele leiab iga laps endale jõukohase õppega klassi. Ka õpetajatel on kergem.
TERA teistmoodi testimispäev
Riiklikus õppekavas on palju pädevusi, mille omandamine on kooliastmete kaupa eesmärgiks seatud. Samas jääb mulje, et mõnda oskust peetakse teistest olulisemaks. Tihti kasutatakse teste, millega mõõdetakse teadmisi põhiainetes ja enamasti kirjalikus vormis. Eduelamuse saavad lapsed, kes selles tugevad on. Koolilastel on mitmeid tugevusi, aga klassikaliste testide puhul võib juhtuda, et need ei paista välja. Seetõttu otsustas Tartu erakool testimisele väljakutse esitada ja viis maikuus TäheTERA-s ja Peedu koolis läbi kahe kolmanda klassi teistmoodi testimispäeva.
Digiõppest õpetaja pilgu läbi: digiõppe muudab raskeks ennekõike sotsiaalne kaugus
Nii õpilastel kui õpetajatel on seljataga huvitav hariduseksperiment, mille käigus terve õppeaasta jooksul tuli ohtralt kasutada digiõppe võimalusi. Õpianalüütika nooremteadur, õpetaja Merike Saar leiab, et õpetaja töö on tänapäeval ennekõike õppimise toestamine ja tagasisidestamine. Seda masinad veel ei oska ning seetõttu ei saa loota, et tulevikus õpetajate põuda tehnoloogia abil vähendada saab.
Algklassiõpetaja: lapsed on olnud tublid, aga kolmandat sellist aastat enam ei tahaks
Õppeaasta on läbi kõigil, välja arvatud lõpuklasside õpilastel, tunnistused käes ning suvevaheaeg võib alata. Ka algklassid on nüüd kahel järjestikusel aastal distantsõppe ära proovinud.Millised on kogemused jamida lisaks koolitööle veel jõuti ette võtta?
Montessori pedagoogika uus tulemine
11. juunil peetakse Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses Pangapealse lasteaia Montessori rühma avamispidu. See on Eestis esimene munitsipaallasteaias autentset Montessori pedagoogikat viljelev rühm. Kuidas on see rohkem kui sada aastat vana õpetus ajas vastu pidanud?
Erasmus+ projekti toel võõrkeeleõpetajaks distantsilt
Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi soome keele õpetaja Kristiina Haapasalo usub, et Erasmus+ rahvusvaheline projekti „Teachers In The Distance“ lõputööna valminud metoodiline käsiraamat sünkroonseks keeleõppeks, juhendmaterjal ja veebikursus aitavad arvutiuusikutel üle saada hirmust ja vastumeelsusest veebiõppe ja online-tundide ees.
Tartus selgusid parimad soome keele tundjad
24. korda toimunud Mikael Agricola nimelise soome keele olümpiaadi võitis sel aastal Viimsi gümnaasiumi õpilane Rando Kalbus, kelle õpetaja on Ruth Rappold. Olümpiaadi lõppvooru jõudis 18 õpilast seitsmest koolist.
Kaugõpe pani kutsekooliõpetajad loovalt mõtlema ja tegutsema
Kaugõppele üleminek muutis palju nii õppimist kui õpetamist. Tallinna polütehnikumis suunati kogu koolipere ühtset platvormi kasutama, tehti testpäevi ja õpetajatele koolitusi. Üleminekut digiõppele tutvustab kooli IT- ja telekommunikatsiooni eriala osakonna juhataja Toivo Pärnpuu. Viljandi kutseõppekeskuse võõrkeelte õpetaja Ryan Sandberg jagab oma kogemusi HEV-õpilaste keeleõppest distantsilt. Tallinna ehituskooli erialaõpetaja Mikk Mänd kirjeldab müüriladumise digiõppematerjali loomist, mille eest ta auhinna pälvis.
Balletikooli pingeline aasta lõppes kauni galaga
Tallinna balletikool tähistas kooliaasta lõppu juubeligala kahe etendusega rahvusooperis Estonia. Kuigi lühiballeti proovid seiskusid märtsis ja etendus valmis lühikese ajaga ning suure pinge all, sai see tähtajaks lavaküpseks. Kooli asedirektor Liina-Liis Liiv-Toome kirjeldab, kuidas tavatutes oludes aega planeeriti ja üld- ning erialatunde läbi viidi.