Õpetajate Leht 18. juunil
Haridusreformist Põltsamaal. Emotsionaalselt ja lasteaiaõpetajate poolelt.
Põltsamaal on haridusvõrgu korrastamise käigus jäänud töökorralduse ümberkorraldamisel hammasrataste vahele lasteaiaõpetajad. Osa neist peab vastu võtma abiõpetaja koha või töölt lahkuma.
Kool on õpetaja nägu
Oma koolikogemusi ja koolist lahkumise põhjuseid jagavad endised pedagoogid. Sõna saavad ka õpetajad, kes on ametile truuks jäänud, nende seas Tartu Poska gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo. Lisatud on riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekud, kuidas pedagoogide puudust vähendada, ning haridus- ja teadusministeeriumi abinõud.
Noorte alasti hinged laval
Hoolimata koroona-aasta takistustest, toodi Läänemaa ühisgümnaasiumis traditsiooniliselt lavale muusikal, mis kõneles nii noorte kui kogu ühiskonna probleemidest ja valukohtadest ning oli tehtud väga professionaalsel tasemel.
Kuidas piirata nutiseadmete kasutamist koolis?
Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Angelika Sarapuu püstitab küsimusi, mis puudutavad nutiseadmete ja mobiiltelefonide kasutamist koolis.
Ta selgitab, et õpetajal tuleb oma igapäevatöös lähtuda peamiselt sellest, mida kool on nutiseadmete kohta kodukorras kirja pannud. Samas rõhutab ta, et kooli kodukord ei tohi olla vastuolus seadusega, sest seadus on kodukorraga võrreldes kõrgema õigusjõuga. Kokkuvõtvalt nendib Sarapuu: „Nii nagu ei saa õpilasele sunniga selgeks teha lugupidavat ja sobivat käitumist või õige ja vale eristamist, ei saa jõu või karistuse ähvardusel õpilasele selgeks, kuidas kasutada nutiseadet eesmärgipäraselt ja teisi häirimata.“
Urve Läänemets: haridusökonoomika ei tähenda ainult rahajagamist
Haridusekspert Urve Läänemets selgitab, et haridusökonoomika on ennekõike põhjendatud ressursikasutus, mis peab valdkonnas kaasa tooma positiivse mõju või muutused. Kahjuks pole tema sõnul Eestis senini haridusökonoomika koolkonda, sh teadusuuringuid, mis võiksid olla aluseks ratsionaalsele hariduspoliitikale. Seetõttu on ka suhtumine riigi rahasse kui millessegi imaginaarsesse viinud nii mõnegi halva ja rumala otsuseni.
Koolikass Johannes unistab …
Koolikass Johannes arutleb oma õppeaasta viimases loos lootuste, ootuste ja unistuste üle, mida peidab endas haridus. On huvitav jälgida, mida ja kuidas tehakse, milliste probleemidega silmitsi seistakse, millest puudust tuntakse, millest unistatakse.
Ah et õpetajatel on liiga pikk suvepuhkus?
Organisatsioonipsühholoog Jaakko Sahimaa otsustas eksperimendi korras töötada aasta jooksul kaheteistkümnes töökohas, et lähemalt tutvuda eri elukutsetega, kirjutab ajaleht Opettaja. Õpetajatööd tegi ta ühe kevadkuu jooksul Lahtis ja nüüd annab ülevaate, miks õpetajad pikka suvepuhkust väärivad.
Opettaja vahendab ka väitekirja, milles uuriti 211 003 e-kooli tagasiside sissekannet, et selgitada välja, kas õpetaja tagasiside on kontrolliv või toetav.
Koostöö ja enesearengu tunnid ennastjuhtiva õppija toeks
Tartu kunstikool on juba neli aastat juhendatud kursusi tiimi-coaching’u vormis. Eelmisest sügisest rakendatakse koolis ka uut riiklikku moodulit „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, mis aitab olemasolevat metoodikat süsteemsemaks muuta.
Millal me koolipapa viimati TikTokis räppis?
Virumaa ajakirjanik ja meediaõpetaja Rein Sikk kirjutab, et kui kooli eluspüsimiseks on iga õppur kulla hinnaga, siis miks mitte enesele tähelepanu tõmmata ka ebatraditsiooniliste vahenditega, et traditsiooniline haridus külas ikkagi edeneks. Kuidas küll võimalikud õppurid üle maa lahedatest koolidest ja nendes avanevatest võimalustest teada saaksid? Kuidas noored oma sammud just sinna kooli seaksid, kus parima hariduse kõrval ka parimaid lisaerialasid pakutakse? Üks võimalus on mõistagi sotsiaalmeedia.
Harjumaa – hoogsalt korrastatud koolivõrgu suunas – jätkulugu
Harjumaa haridusvõrk kujuneb mühinal vastavalt muutuvatele oludele: Rae vallas on ehitatud viimase viie aasta jooksul Peetri piirkonda kaks suurt põhikooli; Kiilis on kujunenud haridusökonoomiliselt võttes unelmate olukord; Keila on hea näide tublist koolivõrgu korrastajast ja Lääne-Harju vald arendab jõudsalt koolide ja lasteaedade tugisüsteemi, luues tugipesasid. Aga see on üksnes murdosa toimuvast.