Õpetajate Leht 4. juunil
Enne kui saabuvad „välisrebased“
Sarnaselt põllumeestega pööravad juba poolest talvest pilgu välisriikide poole ka ülikoolid. Kuidas on tudengite värbamine läinud, mis teid pidi meile jõutakse ja kas „kvoodid“ saadakse muutunud oludes ikka täis?
Tudengid keskendusid autistliku mõttelaadi tugevustele
2021. aasta kevadsemestril osales 18 Tallinna ülikooli pedagoogika, sotsiaaltöö, eripedagoogika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse ning hariduse juhtimise eriala tudengit TLÜ ELU (erialasid lõimiv uuendus) projektis SpetsialistiELU. Eesmärk oli selgitada välja Eesti autistlike laste ja noorte süvahuvid ning koostada tulemuste pinnalt sihtgrupile suvine laagriprogramm. Üldisemaks eesmärgiks oli ka autismi kui erivajaduse kuvandi parandamine ja ühiskonna teadlikkuse tõstmine.
Olukorrast tasandusrühmades Tartu näitel
Hariduse tugiteenuste keskuselvalmis uuring õppe- ja kasvatustegevuse kohta Tartu lasteaedade tasandusrühmades. Uuringu tegemise üks põhjusi oli, et tasandusrühmas ei saa lapsed vajalikul määral abi, kuna sinna jõuavad väga erineva puudespetsiifikaga lapsed ning lasteaed ise ei saa rühma komplekteerimisel kaasa rääkida.
Kas haridussüsteem on meie digiriigi Achilleuse kand?
Tarkvaraarendusettevõtte Net Group tegevjuht Priit Kongo kirjutab, et võrreldes mitme naaberriigiga suutsime tagada oluliste teenuste töökindluse ka füüsiliste büroode sulgemisel, seevastu digiõppest rääkides meenuvad pigem tehnoloogilised viperused, ebamugavused ja stressis koolirahvas. Kuidas saaksime olla maailmas eesrindlikud ka e-õppe valdkonnas, küsib ta.
TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema aga arvab, et ei maksa idealiseerida olukorda, mis oli meditsiinilistel põhjustel möödapääsmatu. Ta leiab, et kui tehnoloogiasektori jaoks oli koroonakriis peamiselt positiivne, siis selle kriisi mõju haridussüsteemile tähendas nii häid kui ka väga tõsiseid tagajärgi. Väikeste laste jaoks ei ole digikeskkond tema hinnangul loomulik arengukeskkond.
Loomulikkus on rikkus! Õppigem seda austama ja endaga rahu tegema
Reaalsus ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas teda tõestatakse, ümber defineeritakse või tabuks kuulutatakse. Ohtlik on tunnete järgi reaalsust muutma hakata, veel halvem seda ulatuslikult soosida ja soodustada. Nõnda leiab õpetaja, muusik ja lapsevanem Heili Maibaum ühiskonnakriitiliselt, juhtides tähelepanu üha laiemalt levivale trendile, kus noored katsetavad seksuaalsusega nagu ajaviitega, otsides mõistmist ja armastust. Aga lähevad aina rohkem katki ja pettuvad üha enam, sest kehaga toimuv on paratamatult seotud tugevate tunnetega.
Läti kutsehariduse dilemma: praegune olukord kasvatab töötuid ja potentsiaalseid emigrante
Läti kutsehariduse kurb reaalsus on, et üha vähem on neid, kes õpivad tööandjate nõutavatel erialadel, järjest rohkem noori astub aga erialale, mille puhul prognoositakse tööjõu ülejääki. Täienduskoolituses ja ümberõppes osalenute seas on ülekaalukalt enamuses kõrgharidusega läti rahvusest naised, kel on püsiv töökoht ning kes töötavad juhi või spetsialistina enamasti avalikus sektoris.
Perepesad õpetavad probleemidele varakult jaole saama
Türil toimetab juba teist aastat kogukondlik kooskäimiskoht ja nõuandekeskus Perepesa. Varase lapseea toetamiseks välja mõeldud ettevõtmisega jätkatakse suure tõenäosusega ka pärast kaheaastase katseprojekti lõppu. Perepesa eestvedajate kogemusest koorub välja mõte, et lapsevanemaks ei sünnita, vaid õpitakse. See on teadlik ja aeganõudev protsess nagu mistahes muu oskuse heal tasemel omandamine.
Edumus viib kokku vabatahtlikud ja õpetajapuuduses koolid
Edumuse programmi kaudu on koolidesse leitud üle 40 vabatahtliku õpetaja. Eestvedajatel on suured sihid – plaan on järgmisel õppeaastal saata koolidesse kuni 200 õpetajat.
Alustav õpetaja on suur õppija
Võnnu keskkoolis õpetas sel õppeaastal 12. klassile inimeseõpetust Edumuse kaudu kooli tulnud juristi haridusega Liina Reisberg, kes räägib oma uuest kogemusest.